Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus

2-16-18929

Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A Ailt välja OÜ TOPFISH kasuks menetluskulud 2804,82 eurot. Mõista A Ailt OÜ TOPFISH kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-16-18929 30.07.2015 ja 22.09.2015 e-kirjades on kostja lubanud korduvalt ettemaksu tagastada (lisa 5). Lisast 5 nähtub, et võlgnevusega seotud kirjavahetust on peetud ka muudel kuupäevadel. Poolte vahel toimunud kirjavahetusega paralleelselt tegi äriregister 29.05.2014 E Sile hoiatusmääruse registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. 08.09.2015 tehti E Sile juba kandemäärus registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu (lisa 6). 10.10.2015 avaldas kostja E Si likvideerimise teate, kusjuures teates on kostjat nimetatud likvideerijaks (lisa 7), kuigi äriregistri andmetel ei ole E Si likvideerimist otsustatud (lisa 8). Registrist kustutamise määrus jõustus 07.11.2015 ja E S kustutati äriregistrist likvideerimismenetluseta 10.11.2015 (lisa 8). Kostja ei maininud hagejale poolte vahelises suhtluses kordagi E Si registrist kustutamise ohtu. Perioodil veebruar 2016 – detsember 2016 on kostja kuue osamaksega tagastanud võlgnevusest 240,00 EUR (lisa 9). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on ettemaksust 12 396,00 EUR seni hagejale tagastamata. 21.11.2016 tegi hageja veelkordse katse lahendada olukord kokkuleppel ning esitas kostjale nõudekirja ja ettepaneku maksegraafiku kokkuleppimiseks (lisa 10). Kostja vastas 05.12.2016 (lisa 11). Oma kirjas ei eitanud kostja kohustust ettemaks tagastada, vaidlustades vaid nõutud intressija õigusabikulud, kuid teatas, et maksab vastavalt olukorrale ja võimalusele 40 eurot kuus. Hageja arvutuste kohaselt likvideeriks kostja selliselt ettemaksu tagastamise nõude 26 aastaga. Koos kõrval- ja kahjunõuetega oleks võlgnevuse likvideerimiseks vajalik aeg 40 aastat. Hageja hinnangul ei ole tegemist tõsiseltvõetava pakkumisega. Hageja on ammendanud kohtuvälised võimalused võlgnevuse sissenõudmiseks ning on sunnitud esitama võlanõude kohtusse. Hageja nõuab kostjalt E Sile tasutud ja tagastamata ettemaksu tagastamist summas 12 396,00 EUR. Nõude aluseks on raamlepingu p 2.5 (lisa 2), mis näeb ette, et juhul kui müüja ei suuda tarnida kaupa mõistlikul tähtajal, kohustub müüja tagastama ettemaksu summa kahe pangapäeva jooksul. E Sile anti ettemaksu tagastamiseks täiendav tähtaeg kuni 04.02.2013 (lisa 5). Alates sellest ajast on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist. Kostja on korduvalt lubanud isiklikult selle võla tasuda ning on võlgnevust osaliselt ka likvideerinud, tunnistades selliselt endal vastava kohustuse olemasolu. Hageja leiab, et kostja on kohustusega ühinenud VÕS § 178 lg 2 mõttes. Alternatiivselt on kostja andnud võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. Kostja vastutab ettemaksu tagastamise nõude eest ka seetõttu, et ta võimaldas E Si osaniku ja juhatuse liikmena tekkida olukorral, kus E S kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning hagejal ei ole võimalik ettemaksu tagastamise nõuet enam esitada E Si enda vastu. Sellega rikkus kostja ÄS § 179 lõigetest 1, 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi koostada, kinnitada ja äriregistrile esitada ühingu majandusaasta aruandeid ning selle tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Äriregistri andmetel esitati viimane majandusaasta aruanne 2011. aasta kohta (lisa 3, lk 1). Hagejale tekkinud kahju suuruseks on nõuete summa, mida hageja ei saa esitada E Si vastu. Riigikohtu praktika kohaselt vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (3-2-1-7-10, p 30). Seejuures äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on võlausaldajate kaitseks kehtestatud kaitsenormid (3-2-1-191-12, p 16; 3-2-1-69-15, p 19). Majandusaasta aruannete regulaarne esitamine oleks taganud selle, et äriregistrisse kantud ühingut ei kustutata ning tsiviilkäibes õigusvõimeline tehingupartner, kelle vastu saaks nõude esitada, jääb alles. Seega tugineb hageja kostja vastu esitatava nõude õigusliku alusena alternatiivselt ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punktile 7 (ÄS § 179 lg 1, 2, 3 ja 4 rikkumine). VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Hageja arvestab viivist alates ettemaksu tagastamiseks 01.02.2013 kirjas antud täiendavale tähtajale järgnevast päevast, so alates 05.02.2013. Hagiavalduse esitamise seisuga on tagastamata ettemaksusummalt arvestatavaks viivisesummaks 4 047,76 EUR (lisa 12). Hageja arvates on hagejal kostja vastu viivisnõue sõltumata kostja nõustumisest või mittenõustumisest, sest nõude aluseks on seadus. Hageja ei nõua seaduses sätestatust kõrgemas määras viivist.

2-16-18929 Hageja nõuab kostjalt ka raamlepingu punktis 6.1 kokkulepitud leppetrahvi maksmist 20% ulatuses kauba maksumusest tulenevalt kauba saatmisega viivitamisest. Leppetrahvi summaks on seega 20% x 12 936,00 = 2 587,20 EUR. Nõude õiguslikud alused on analoogsed ettemaksu tagastamise nõudega. Kostja ei ole leppetrahvinõuet vaidlustanud ka oma kõige hilisemas vastuses (lisa 11). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab ka kulud hüvitise saamiseks, so kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hagejal on seoses nõude kohtuvälise esitamisega tekkinud õigusabikulud käibemaksuta summas 738,90 EUR (lisa 10, lk 5 ja 6). Ka Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (3-2-1-84-14, p 24). Hageja üritas korduvalt võlgnevust sisse nõuda ilma professionaalset õigusabi kaasamata, kuid kuivõrd see ei viinud tulemuseni, ei saa vahetult enne kohtusse pöördumist kaasatud kohtueelset professionaalset õigusabi pidada ebamõistlikuks. Seega nimetatud kulu tuleb kostjal samuti hüvitada. Hageja nõue hagiavalduse esitamise seisuga moodustub seega kokkuvõtvalt järgmistest osadest:

2-16-18929 Hageja on pikema aja vältel kaotanud võimaluse kasutada nimetatud ulatuses rahasummat oma ettevõtluse tarbeks, samas kui kostjaga seotud äriühing (ja pole välistatud, et äriühingu kustutamise järgselt ka kostja isiklikult) on ilma õigusliku aluseta saanud sama rahasumma enda kasutusse. Hageja on sisuliselt vastu tahtmist krediteerinud kostjaga seotud äriühingu ja kostja tegevust enda arvelt, olles seejuures sunnitud ise oma tegevuseks laenu võtma. Hageja ka teatas sellest E S E OÜ-le, märkides mh, et ettemaksu tagastamata jätmine halvab oluliselt võlausaldaja igapäevast tööd (vt hagi lisa 5, hageja seadusliku esindaja 01.02.2013 kiri E S E OÜ-le). Niisiis hagejale on viivituse tõttu tekkinud kahju ja viivise eesmärgiks on seda kahju kompenseerida. Arvestades, et ettemaksuga samas summas laenu võtmisel võinuks kostjaga seotud äriühingu või kostja enda krediidikulu olla hageja nõutavast viivisest oluliselt suurem (näiteks seisuga 30.11.2016 on Eesti Panga andmetel tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,95%), ei saa hageja arvates vaidluse asjaolusid arvestades väita, et hageja nõutav viivisesumma on ülemäärane. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras ning sissenõutav viivis moodustab ettemaksu tagastamise nõudest alla 1/3. Samuti ei saa väita, nagu oleks nõutav summa objektiivselt äärmiselt suur. Ka leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Kahtlemata tekib lepingupoolele teise poole rikkumise tõttu kahju. Kahjustatud lepingupool peab lepingus sätestatud eesmärgi saavutamiseks asuma läbirääkimistesse teiste potentsiaalsete tarnijatega ning asendustehingu maksumus võib olla täitmata jäänud lepingu maksumusest kallim. Ühtlasi on tavapärane, et lepingu täitmata jäämine avaldab negatiivset mõju kahjustatud poole enda lepingulistele kohustustele suhetes kolmandate isikutega, mistõttu võivad tekkida lisakulud ja nõuded kolmandatelt isikutelt. Lepingu rikkumisega kaasneb alati ka täiendav asjaajamine (kas või näiteks kirjavahetus hagi lisas 5), millele kulunud ressurss moodustab osa hageja äriühingu üldkuludest. Iseenesest võib sellise kahju täpse suuruse määratlemine ja tõendamine olla keeruline, kuid siinkohal täidabki leppetrahv võlausaldajale eelduslikult tekkiva kahju nõudmise lihtsustamise funktsiooni. Hageja juhib ka tähelepanu asjaolule, et leppetrahvi suuruseks ei ole lepingu p 6.1 järgi automaatselt nõutav 20% põhisummalt, vaid leppetrahv kasvab ajas vastavalt viivituse kestusele. Neil asjaoludel on hageja arvates nõutava leppetrahvi kujunemine ja suurus proportsionaalne E S E OÜ rikkumisega. Kostja poolt väidetud asjaolu, et nõutakse sisse likvideeritud ettevõtte võlga, ei ole asjaolu, mis annaks aluse viivise- või leppetrahvinõuet vähendada või need sootuks välja mõistmata jätta. Samuti pole tegemist täpse väitega, sest nõue on esitatud siiski otse kostja vastu tulenevalt kostja poolt antud lubadustest võlg tasuda (VÕS § 178 lg 2 ja § 30) ja alternatiivselt deliktiõiguslikul alusel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7). Hageja palub kohtul arvestada ka asjaolu, et viivise- ja leppetrahvinõuded koos ei ületa ettemaksu tagastamise nõude summat, moodustades sellest vaid pisut üle 50%. Arvestades lepingu rikkumise asjaolusid ja viivituse kestust, ei ole hageja arvates ka üldises plaanis kõrvalnõuete summa ülemäärane.

2-16-18929 Likvideerimismenetlust ei toimunud, mistõttu hageja ei oleks saanud oma nõuet esitada E S E likvideerimismenetluses. Hagejat ei teavitatud äriühingu kustutamise ohust. Kostja väide sellest, et leping ei näe ette leppetrahvi, on ebaõige. Lepingu punkti 6.1 kohaselt juhul, kui kokkulepitud kauba tarnega viivitatakse, siis peab E S E maksma trahvi suuruses 1% tarnimata jäänud kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% kogu kauba maksumusest. Seejuures trahvi tasumine ei vabasta müüjat lepingu tingimuste täitmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et E S E viivitas tarnega üle 20 päeva ja lõpuks kaupa ei tarninudki. Järelikult on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Hageja on oma seisukohad leppetrahvi suuruse põhjendatuse osas esitanud ja jääb nende juurde. Õigusabikulude tasumise kohustus lasub kostjal tulenevalt sellest, et ta pärast korduvat ja pikaajalist isiklikku suhtlust menetlusosaliste endi vahel tasus võlgnevusest üksnes 240,00 EUR, mis moodustab näiteks ettemaksu tagastamise nõudest vaid 1,86%. Nõustuda ei saa kostja vastuväidetest kumava arusaamaga, justkui välistaks sellises mahus nõude täitmine õigusabi kasutamise ja kohtusse pöördumise põhjendatuse. Vastupidi, hageja hinnangul on kostja oma nõuet täitnud niivõrd marginaalses ulatuses, et õigusabi kasutamine ja kohtusse pöördumine on põhjendatud. Õigusabi kasutamise ja kohtusse pöördumise põhjendatust kinnitab seegi, et alles pärast neid samme tegi kostja hagejale esimest korda kompromissettepaneku, mis vääris üleüldse kaalumist (vt kostja 28.12.2016 menetlusdokumendi lisaks olev e-kirjavahetus). Varasemad ettepanekud nägid ette ettemaksu tagastamise 26 aasta jooksul ja koguvõlgnevuse tasumise 40 aasta jooksul, mis hageja hinnangul on selgelt ebamõistlikud ettepanekud. Kostja on hagejale ette heitnud hageja poolt välja pakutud kompromissi sõlmimata jäämist, mille kohta märgib hageja järgmist. Pärast antud kohtuvaidluse raames esialgse kompromissettepaneku tegemist tegi ka hageja kostjale omapoolse vastuettepaneku. Hageja olnuks kompromissi korral nõus nõude kogusummat vähendama ja kokku leppima maksegraafikus kestusega 15 kuud. Kostja on teatanud, et see ei ole vastuvõetav. Hiljem on kostja saatnud kohtule 17.01.2017 kirja, milles teatab, et tegi isegi oma esialgse kompromissettepaneku liialt optimistliku. Kostja teeb ettepaneku, et maksab 1000 eurot kohe ja edaspidi 200 eurot kuus. Hageja arvutuste kohaselt oleks sellise ettepaneku korral ettemaksu tagastamiseks vajalik aeg ligikaudu 5 aastat ja koguvõlgnevuse tasumiseks vajalik aeg ligikaudu 8 aastat. Arvestades, et kostja on juba niigi pikalt võlgnevuses olnud, ei ole selline ettepanek hagejale vastuvõetav. Hagejalt ei saa mõistlikult eeldada võlgnevuse ajatamist mitmeteks aastateks – liiatigi olukorras, kus hagejale ei anta tagatist. Hageja kinnitab, et ta ei ole olnud kostja pakutud kompromissist keeldumisel pahauskne. Hageja eelistab kostja pakutud kompromissi sõlmimisele kohtuotsust lootuses, et selliselt saab hageja võlgnetava raha kiiremini tagasi.

2-16-18929 hagejalt tagamisega tekitatud kahju hüvitamist (TsMS § 391 lg 1). Hageja palub tagatise tagastada hageja arveldusarvele EE822200221054259987 Swedbank pangas.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-16-18929 Võimalusel suurem summa igakuiselt. August - Detsember 8-12. osamakse suuruses 1048,00 EUR iga kuu 10. kuupäevaks. Võimalusel suurem summa igakuiselt. Eelduseks on, et arveldusarve vabastatakse aresti alt ning kui kokkulepet ei täideta on õigus koheselt uuesti arestida arveldusarve. Viivised, leppetrahve ja kohtu ning õigusabikulusid ei ole nõus tasuma eelnevalt väljatoodud põhjustel.

KOHTU SEISUKOHT

2-16-18929 Kostja kinnitab soovi võlgnevus tasuda /tlk 58, 67, 87/ osade kaupa; viiviseid, leppetrahve ning hageja poolt tehtud kohtu ning õigusabi kulusid ei ole nõus tasuma, kuna ettemaksu arve ei jäänud tagastamata pahatahtlikkusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 2 kohaselt kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Hageja nõuab kostjalt E Sile tasutud ja tagastamata ettemaksu tagastamist summas 12 396,00 EUR. Nõude aluseks on raamlepingu p 2.5 /tlk 10 pöördel/, mis näeb ette, et juhul kui müüja ei suuda tarnida kaupa mõistlikul tähtajal, kohustub müüja tagastama ettemaksu summa kahe pangapäeva jooksul. Kostja on korduvalt lubanud isiklikult selle võla tasuda /tlk 16-20/ ning on võlgnevust osaliselt ka likvideerinud /tlk 24/, tunnistades selliselt endal vastava kohustuse olemasolu, seega on kostja kohustusega ühinenud VÕS § 178 lg 2 mõttes. Hageja nõue hagiavalduse esitamise seisuga moodustub kokkuvõtvalt järgmistest osadest: 1) ettemaksu tagastamise nõue summas 12 396,00 eurot; 2) viivis ettemaksu tagastamise nõudelt hagi esitamise seisuga summas 4 047,76 eurot; 3) leppetrahvi tasumise nõue summas 2 587,20 eurot; 4) kahjunõue summas 738,90 eurot. 5) alates hagiavalduse esitamisest viivis põhinõudelt (15722.10 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja võib nõuda viivise ja leppetrahvi vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Selleks tuleb kostjal esitada kohtule vastav taotlus ning kohus võib viivist/leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole põhjendanud, miks on käesoleval juhul hageja poolt nõutav viivis ning leppetrahv ebamõistlikult suur. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades, et seisuga 30.11.2016 on Eesti Panga andmetel tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,95%, ei saa väita, et hageja nõutav viivisesumma on ülemäärane. Leppetrahvi suuruseks ei ole lepingu p 6.1 järgi automaatselt nõutav 20% põhisummalt, vaid leppetrahv kasvab ajas vastavalt viivituse kestusele. Kohus nõustub hagejaga, et neil asjaoludel on hageja arvates nõutava leppetrahvi kujunemine ja suurus proportsionaalne E S E OÜ rikkumisega. Ka leppetrahvi vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja poolt väidetud asjaolu, et nõutakse sisse likvideeritud ettevõtte võlga, ei ole asjaolu, mis annaks aluse viivise- või leppetrahvinõuet vähendada või need sootuks välja mõistmata jätta. Nõue on esitatud kostja vastu tulenevalt kostja poolt antud lubadustest võlg tasuda (VÕS § 178 lg 2). Viivise- ja leppetrahvinõuded koos ei ületa ettemaksu tagastamise nõude summat, moodustades sellest vaid pisut üle 50%. Arvestades lepingu rikkumise asjaolusid ja viivituse kestust, ei ole kõrvalnõuete summa ülemäärane. Hageja on seisukohal, et õigusabikulude tasumise kohustus lasub kostjal tulenevalt sellest, et ta pärast korduvat ja pikaajalist isiklikku suhtlust menetlusosaliste endi vahel tasus võlgnevusest üksnes 240 eurot, mis moodustab näiteks ettemaksu tagastamise nõudest vaid 1,86%. Kohus möönab, et nõude täitmine vähem kui 2% ulatuses ei saa välistada õigusabi kasutamise ja kohtusse pöördumise põhjendatust. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

2-16-18929 probleemsele majanduslikule olukorrale, mis annab alust järeldada, et tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks, kui mitte võimatuks. Samas viitab kostja poolt tehtud kompromissettepanek sellele, et kostja arvelduskontol on hetkel vähemalt 2 000 eurot – nimetatud summa arvelt oleks hageja nõuet vähemalt mingis osas võimalik koheselt täita. Juhul, kui arvelduskonto arest tühistataks, võib kostja nimetatud arvelduskontol olevat summat kasutada oma muude kohustuste täitmiseks või kulude katmiseks. Sel juhul jääks hageja nõue vastavas osas kostja olemasolevate vahendite arvelt täitmata. Seega aresti jõusse jätmine on vajalik, tagamaks lahendi täitmist. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Tulenevalt TsMS § 383 lg 1 sõnastusest on hagi tagamise taotlemisel antava tagatise eesmärgiks tagada vastaspoolele tekkivat võimalikku kahju. Hagi rahuldamise korral langeb tagatise andmise põhjus ära, sest hagi rahuldamise korral ei teki kostjal õigust nõuda hagejalt tagamisega tekitatud kahju hüvitamist (TsMS § 391 lg 1). Hagejale tuleb vastavalt tema taotlusele tagastada tagatis arveldusarvele EE822200221054259987 Swedbank pangas. Menetluskulude jaotus

2-16-18929 TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on Advokaadibüroo VARUL arvete alusel kandnud selliseid kulusid käibemaksuta summas 72,85 EUR. Nimetatud kulu on 69,85 EUR ulatuses tõlkekulu, mis kanti seoses hagi lisaks 1 oleva venekeelse lepingu tõlkimisega eesti keelde. TsMS § 33 lg 1 kohaselt võib kohus nõuda võõrkeelse dokumentaalse tõendi tõlget eesti keelde. Seega on tegemist vajaliku kuluga. Ülejäänud 3,00 EUR on kinnistusraamatu väljavõtte kulu. TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmised kulud. Hageja on kohtutäituri tasu otsuse alusel kandnud selliseid kulusid summas 293,97 EUR (käibemaksuta summa). Kohtukuludeks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on 16.12.2016 hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 900,00 EUR (16.12.2016 hagi lisa 13) ning 16.12.2016 hagi tagamise taotlusel riigilõivu summas 50,00 EUR (16.12.2016 taotluse lisa 4). Hageja menetluskulud maakohtu menetluses on 2 996,82 EUR (käibemaksuta summa) ning need moodustuvad 2 046,82 EUR ulatuses kohtuvälistest kuludest (lepingulise esindaja tasu, tõlkekulu ja hagi tagamise määruse täitmise tasu) ja 950,00 EUR ulatuses kohtukuludest (riigilõiv hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel). Hageja palub eelnimetatud kulud kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 176 lõikele 5 hageja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-16-18929. Tuginedes TsMS § 177 lõikele 4, palub hageja mõista tema kasuks määratud menetluskuludelt välja viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust lähtudes, palub hageja: 1. Mõista A Ailt OÜ TOPFISH kasuks välja menetluskulud summas 2 996,82 eurot; 2. Mõista A Ailt OÜ TOPFISH kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute kirjeldused koos toimingutele kulunud ajaga on toodud arvete lisaks olevates kuluaruannetes /tlk 81-82/. Kuluaruannete kohaselt on hageja esindajal 13.12.2016 kulunud 2,90 h telefoninõupidamiseks kliendiga (hagi esitamise otsustamine) ja hagi koostamiseks; 14.12.2016 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks 2,60h; 16.12.2016 kliendi edastatud täiendavate tõendite analüüsiks, menetlusdokumentide täiendamiseks, lisade komplekteerimiseks ja menetlusdokumentide esitamiseks e-toimiku vahendusel 1,90h; 20.12.2016 hagi tagamise määruse analüüsiks ja selle täitmise korraldamiseks kohtutäituri vahendusel, menetlusse võtmise määruse analüüsiks, eelnimetatud toimingutega seotud suhtluseks kliendiga, vastaspoole kompromissettepaneku analüüsiks ja suhtluseks kliendiga 1,10h; 28.12.2016 nõupidamiseks kliendiga ja e-kirjaga kompromissettepaneku saatmiseks vastaspoolele 0,40 h; 02.01.2017 kostja vastuse analüüsiks ja suhtluseks kliendiga 0,30h; 05.01.2017 hageja arvamuse koostamiseks 1,10 h; 10.01.2017 menetlusdokumendi ettevalmistamiseks esitamiseks ja esitamiseks kohtule e-toimiku vahendusel 0,20 h; 12.01.2017 kostja 11.01 seisukoha analüüsiks, kohtu 12.01 määruse analüüsiks, menetluse seisust kliendile ülevaate andmiseks 0,40h; 16.01.2017 lõplike kirjalike seisukohtade koostamiseks 1,10h; 17.01.2017 lõplike kirjalike seisukohtade koostamiseks, kostja ja kohtu e-kirjavahetuse analüüsiks, suhtluseks kliendiga 1,60h; 26.01.2017 lõplike kirjalike seisukohtade täiendamiseks ja dokumentide esitamiseks kohtule 0,40h. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 12,4 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud õigusabi 1,6 tunni ulatuses, sh 0,3 tunni ulatuses telefoninõupidamisele kliendiga ning hagi esitamise otsustamisele kulunud aeg ning 1,3 tunni ulatuses osas, mis puudutab lõplike seisukohtade kohtule esitamist, kuivõrd lõplike seisukohtade

2-16-18929 esitamisel hageja sisuliselt uusi asjaolusid esile ei toonud ning suures osas on tegemist eelnevalt esitatud seisukohtade kordamisega. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. Seega kokku on lepingulise esindaja põhjendatud kulud (1680-192) 1488 eurot. Kohus leiab, et 69,85 euro ulatuses tõlkekulu, 3,00 euro ulatuses kinnistusraamatu väljavõtte kulu, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmised kulud summas 293,97 eurot on vajalikud kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 900,00 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 50, mis on samuti põhjendatud kulud ning tuleb kostjalt välja mõista. Kokku tuleb mõista A Ailt välja OÜ TOPFISH kasuks menetluskulud 2804,82 eurot. Kuna hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos viivisega, tuleb mõista A Ailt OÜ TOPFISH kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.