Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 4. detsembri 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku kõik nimekujud tähemärkidega. Jätta avaldamata tema võimalik sünniaeg xx.xx.xxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 3. detsembril 2025 kell 6.30 Tallinna Lennujaamas kinni X. X, kes oli siirdumas kell 6.40 väljuvale Brüsseli lennule.
2.PPA esitas samal päeval halduskohtule taotluse pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. PPA taotleb luba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 ja § 361 lg 2 p-i 7 alusel. PPA leiab, et tingimused kinnipidamiseks on praegusel juhul täidetud.
2.1.X. X lahkus Lätist varjupaigataotlejate laagrist ja saabus 30. novembril 2025 rongiga Eestisse. Oma sõnul on ta pärit Eritreast. Isikut tõendavat dokumenti tal esitada ei olnud.
2.2.PPA tegi Läti ametivõimudele tema kohta järelepärimise, kasutades andmeid, mille ta PPA-le andis (X. X, sündinud xx.xx.xxxx, Eritrea kodanik). Läti ametivõimude vastuse järgi on sama isiku nimeks X. X, tema sünniaeg on xx.xx.xxxx ja kodakondsuseks Etioopia. Isikut tõendavat dokumenti Läti ei edastanud. Isik esitas 31. oktoobril 2025 Lätis rahvusvahelise
kaitse taotluse. Selle kohta pole veel tehtud lõplikku otsust. Läti edastatud foto järgi on PPA veendunud, et tegu on sama inimesega. Tema tegelikku nime, sünniaega ja kodakondsust pole võimalik tõsikindlalt tuvastada.
2.3.Küsitlusel selgitas isik, et tema õige nimi on X. X. Lätis ütles ta enda nimeks X. X ja sünniajaks xx.xx.xxxx, kuna need andmed on tal Etioopia passis. Selle ostis ta illegaalselt, saades juhendeid diilerilt.
2.4.Isiku algne plaan oli minna Valgevenest Saksamaale. 3. septembril soovis ta sõita Brüsselisse, sealt edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Koju naasta ta ei soovi. Ta näitas lennupiletit, millel tema nimeks on märgitud X. X.
2.5.Isiku sõnul ei teadnud ta, et ei tohi Lätist varjupaigamenetluse ajal lahkuda. See pole PPA hinnangul usutav. Isikule on väljastatud varjupaigataotleja kaart. Seejuures tutvustati talle kindlasti taotleja õigusi ja kohustusi, mh seda, et ta ei tohi reisida. Varem sõitis ta ostetud valepassiga Etioopiast Valgevenesse, sealt ebaseaduslikult edasi Lätti ja Leetu. Seega ei hooli ta kehtivatest reeglitest. Valgevenesse saabus ta näiliselt õppimise eesmärgil, kuid tegelikult õppimisest huvitatud ei olnud. Kuigi ta on väidetavalt alaealine, ei ole teda heidutanud ebaseaduslik rändamine võõrastes riikides võõraste inimeste seltsis. Isik selgitas, et lahkus Lätist, kuna talle öeldi, et ta saadetakse tagasi kodumaale. Vabaduses viibides ei pruugiks ta täita oma kohustust naasta Lätti. Pigem otsib ta võimalusi edasi liikuda.
2.6.Läti vastutab X. X varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Vastavalt Dublini III määruses (EL) nr 604/20131 sätestatud korrale soovib PPA ta Lätile üle anda. Eurodaci andmebaasi järgi on X. X sõrmejäljed hõivatud 14. oktoobril 2025 Riias. Isikut ei ole võimalik Lätile üle anda 48 tunni jooksul. Isikul pole dokumente, rahalisi vahendeid ega elukohta Eestis.
2.7.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p-de 2, 6 ja 9 alusel esineb oht, et X. X põgeneb. Ta on esitanud PPA-le valeandmeid. PPA järeldab tema ütlustest ja hoiakutest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ka on ta loata lahkunud määratud elukohast Lätis.
2.8.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29) võimalik tõhusalt kohaldada. PPA-l pole põhjust X. Xt usaldada. Tõenäoliselt hakkaks ta end ametivõimude eest varjama ja otsima võimalusi Eestist lahkuda. Varasemad sündmused kinnitavad, et vajaduse korral leiab ta selleks ka abi.
2.9.Kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamiskeskuses on inimesele vajaduse korral tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei takista X. X terviseseisund tema paigutamist keskusesse.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.X. X on Läti Vabariigi kinnitusel esitanud Lätis varjupaigataotluse, mille lahendamine on pooleli (vt vastus Lätist, digitoimiku leht (dtl) 22). Sellises olukorras on Eesti riigil õigus esitada Dublini III määruse art 24 alusel Lätile palve võtta taotleja tagasi. X. X varjupaigataotluse menetlemine jätkub Lätis. PPA taotluse järgi on riik otsustanud seda, teha, kuid ei ole veel tagasivõtupalvet esitanud.
4.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb (VRKS § 361 lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 7). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
2
5.X. X vanust pole praegusel hetkel võimalik isikut tõendavate dokumentide alusel kindlaks teha. Tema enda sõnul on ta sündinud xx.xx.xxxx. PPA-ga vestluses (protokoll dtl 14) kinnitas ta esmalt kindlalt, et on 17 aastane. Kui PPA küsis tema väidetavale sünniajale viidates tema vanuse kohta üle, ütles ta, et eksis varem numbritega ja on tegelikult xx aastane. Läti Vabariigile on ta esitanud passi, millel tema sünniaastaks oli xxxx. X. X sõnul on tegu võltsitud dokumendiga.
6.Kohus küsis istungil viibinud lastekaitsespetsialistilt viimase hinnangut X. X vanusele. Spetsialist oli eelmisel päeval X. Xga kohtunud. Tema hinnangul on tegu umbes xx-aastase inimesega, võib-olla natuke vanem. Seda, et tegu oleks xx-aastase naisega spetsialist tõenäoliseks ei pidanud, lähtudes tema kehakeelest ja muudest muljetest. Kohtu muljed istungilt ühtivad lastekaitsespetsialisti omadega.
7.Kui taotleja vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on alla 18-aastane, käsitatakse teda alaealisena (VRKS § 17 lg 4). Praeguse hetke seisuga lähtub kohus sellest, et tegu on alaealisega. Lapsega seotud menetlustes tuleb eri võimaluste vahel valides seada esikohale lapse huvid (lastekaitseseadus § 21 lg 1).
8.Sisustades VRKS § 361 lg-t 1 koosmõjus lg 2 p-ga 7 tuleb juhinduda seaduse aluseks olnud EL õigusest. X. X viibib Eestis ilma saatjata (vt VRKS § 6 lg 1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) art 11 lg 3 näeb ette, et saatjata alaealisi peetakse kinni üksnes erakorralistel asjaoludel. Tehakse kõik jõupingutused, et vabastada kinnipeetud saatjata alaealised võimalikult kiiresti. Saatjata alaealisi ei majutata kunagi kinnipidamisasutuses. Niivõrd kui see on võimalik, majutatakse saatjata alaealised institutsioonides, kus on nende vajadusi arvestav personal ja rajatised. Saatjata alaealiste kinnipidamise korral tagavad liikmesriigid, et nad majutatakse täiskasvanutest eraldi.
9.Kohus küsis istungil PPA-lt ja lastekaitsespetsialistilt alaealistele tagatud tingimuste kohta kinnipidamiskeskuses. Nii eile keskuses koha peal käinud lastekaitsespetsialist kui ka PPA esindaja selgitasid, et keskuses on X. Xle tagatud meditsiiniline abi, toitlustus ja eraldi ruum. Vastustest ei selgunud, et saatjata alaealine majutataks täiskasvanutest eraldi, et keskuses oleks tema vajadusi arvestav personal ja rajatised, samuti eakohased võimalused vaba aja veetmiseks (vt VRKS § 17 lg 8). X. X ise ütles istungil, et on keskuses väga üksi ja kardab. Ta eelistaks minna turvakodusse, kus on teised lapsed.
10.PPA-ga saab nõustuda selles, et on märkimisväärne oht, et X. X vabaduses viibides põgeneb (Dublini III määrus, art 28 lg 2). Ta on varem loata Lätist lahkunud (VSS § 6 8 p 9). Ta on kasutanud ebaseaduslikuks rändamiseks smugeldajate abi ja võib seda teha ka edaspidi. Istungil väitis ta, et liikus Lätist edasi teadmatuses sellest, et nii ei tohi teha. Nüüd on ta oma kohustustest paremini teadlik ja oleks turvakodus, kuni PPA toimetab ta tagasi Lätti. Pole siiski mingit kindlust, et ta oma sõna ka peaks.
11.Eeltoodut ei saa aga käsitada selliste erakorraliste asjaoludena, mis õigustaks alaealiselt vabaduse võtmist. See ei oleks proportsionaalne meede, eriti olukorras, kus kohtule pole esitatud infot selle kohta, et kinnipidamiskeskuses, mida tuleb käsitada kinnipidamisasutusena direktiivi 2013/33/EL tähenduses, on tagatud alaealise jaoks nõutavad eritingimused. Ka ei oleks see lahendus, mille puhul oleks tagatud lapse parimad huvid.
12.Eesti riigil, kes vastutab praegu X. X kui saatjata alaealise heaolu eest, tuleb leida muud võimalused tema eest hoolt kanda ja veenda teda jääma Eestisse kuni tema Lätti tagasisaatmiseni. Lastekaitsespetsialist selgitas istungil, et X. X saaks paigutada laste turvakodusse. Hiljem täpsustas spetsialist kirja teel, et tema jaoks on olemas vaba koht Tallinnas asuvas turvakodus.
3
13.Eeltoodu põhjal jätab kohus PPA taotluse rahuldamata.
14.Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku kõik nimekujud asendada tähemärkidega. Tema võimalik sünniaeg xx.xx.xxxx tuleb jätta avaldamata (HKMS § 175 lg-d 3 ja 5 ning VRKS § 13 lg 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.