Politseija Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 2. detsembri 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (2. veebruarini 2025).
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama praegust määrust viivitamatult puudutatud isikule.
3.Tõlkida määrus puudutatud isiku jaoks araabia keelde.
4.Asendada määruse avaldamise korral puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata tema sünniaeg.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.Politsei- ja Piirivalveamet pidas 1. detsembril 2025 kell 6.13 Tallinna Lennujaamas kinni X. Xi (snd. xx.xx.xxxx). Hr X oli suundumas kell 6.40 Brüsselisse väljuvale lennule.
2.PPA esitas 1. detsembril 2025 taotluse saada luba hr Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA taotleb luba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 ja § 361 lg 2 p-i 7 alusel. PPA leiab, et VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud tingimused on praegusel juhul täidetud.
2.1.Hr X saabus Eestisse 30. novembri 2025 õhtul rongiga Lätist. Tallinna Lennujaamas esitas ta enda identifitseerimiseks Läti ID-kaardi, mis oli väljastatud Y. Y nimele. Hiljem näitas ta oma telefonist Läti varjupaigataotleja kaarti X. Xi nimele. Ka näitas ta pilti Sudaani
passist, väljastatud samuti X. Xi nimele. Passi ennast tal kaasas ei olnud. On alust uskuda, et see on tema õige nimi. Esmasel kontrollimisel esitas hr X aga enda kohta valeandmed. Hr X kinnitas, et soovib minna Belgiasse. Tal ei ole kehtivat reisidokumenti. Enda sõnul soovis ta selleks kasutada sõbralt laenatud kaarti.
2.2.Läti ametivõimude kinnitusel on hr X taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset 25. septembril 2025. Ta lahkus Läti varjupaigakeskusest ilma loata 30. novembril 2025. Eurodac sõrmejälgede andmebaasi järgi on tema sõrmejäljed hõivatud 25. septembril 2025 Riias.
2.3.Hr X väidab, et ei teadnud, et ei tohi Lätist lahkuda, kuid see on väheusutav. Saab eeldada, et talle tutvustati Lätis rahvusvahelise kaitse taotleja kohustusi ja ta andis selle kohta allkirja. See ei takistanud tal Lätist lahkumist. Varem on ta reisinud Venemaalt Valgevenesse ja sealt ebaseaduslikult Lätti ja Leetu. Ta ei hooli reeglitest ja kehtivatest normidest. Kui ta soovib edasi liikuda, kasutab ta selleks sõprade ja smugeldajate abi. Vabadusse jäädes ei pruugiks ta täita kohustust minna tagasi Lätti.
2.4.Läti on hr Xi rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutav Euroopa Liidu (EL) liikmesriik. Vastavalt Dublini III määruses (EL) nr 604/20131 sätestatud korrale soovib PPA ta Lätile üle anda.
2.5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p-de 2, 6 ja 9 alusel esineb oht, et hr X põgeneb. Ta on esitanud enda kohta valeandmeid ja teisele inimesele kuuluva dokumendi. Tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tal ei olnud õigust Lätist lahkuda. Hr Xil olnuks võimalik taotleda varjupaika teistes turvalistes riikides, kuhu ta reisis: esmalt Egiptuses, seejärel Venemaal ja Valgevenes. Ta liikus aga edasi Schengeni alale.
2.6.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29) võimalik tõhusalt kohaldada. PPA-l pole põhjust hr Xi usaldada. Tõenäoliselt hakkaks ta end ametivõimude eest varjama ja otsima võimalusi Eestist lahkuda.
2.7.Kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. PPA-le teadaolevalt ei takista hr Xi terviseseisund tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Hr Xile on vajaduse korral keskuses tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hr X on Läti Vabariigi kinnitusel esitanud Lätis varjupaigataotluse, mille lahendamine on pooleli (vt vastus Lätist; digitoimiku leht (dtl) 28). Sellises olukorras on Eesti riigil õigus esitada Dublini III määruse art 24 alusel Lätile palve võtta hr X tagasi. Hr Xi varjupaigataotluse menetlus jätkub Lätis. PPA taotluse järgi on riik otsustanud seda, teha, kuid ei ole veel tagasivõtupalvet esitanud. Kuna PPA sai hr Xi kohta Eurodac süsteemist kokkulangevuse teate (vt dtl 11), tuleb tagasivõtmispalve esitada võimalikult kiiresti, aga hiljemalt kahe nädala jooksul (Dublini III määruse art 25 lg 1 teine lause).
4.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb (VRKS § 361 lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 7). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).
5.Praegusel juhul on hr Xi kinnipidamine vältimatult vajalik, et takistada tal loata edasi liikumist ja tagada ta üleandmine Läti riigile. Hr Xi sõnul lahkus ta Sudaanist 2025. a veebruaris (vt „Ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeet“, dtl 7; PPA 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013 , millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
2
1.detsembri 2025. a küsituluse protokoll). Ta läbis transiidiriikidena Egiptuse ja Liibanoni, et siirduda Venemaale (Kirovisse) õppima. Õppeasutuses ei viibinud ta kaua, kuna sattus raskustesse õppemaksu maksmisega. Ta läks Moskvasse ja tegi seal 3–4 kuud juhutöid. Seejärel sõitis ta Valgevenesse, kust püüdis smugeldajate abiga korduvalt EL siseneda. Kolmandal katsel õnnestus tal septembris 2025 saada Lätti, kus taotles varjupaika. Ootamata ära varjupaigamenetluse tulemust, lahkus ta Lätist, proovides teise inimese dokumenti kasutades jõuda Eesti kaudu Belgiasse.
6.Kirjeldatud asjaolud annavad aluse järeldada, et vabaduses viibides võib hr Xi püüda uuesti ebaseaduslikult rändama asuda. PPA-ga peetud vestlusel avaldas ta ka, et tahab jätkuvalt Belgiasse minna. Hiljem, kuuldes võimalusest, et ta paigutatakse kuni kaheks kuuks väljasaatmiskeskusesse, väljendas ta soovi naasta ise Lätti, et jõuda tema sõnul 17–18 päeva pärast plaanis olnud varjupaigaintervjuule. Samas ei seganud eesootav intervjuu tal varem Lätist omatahtsi lahkumast. Oht, et hr Xi põgeneb, on märkimisväärselt suur (Dublini III määrus, art 28 lg 2). Põgenemisohtu on praegusel juhul alust järeldada VRKS § 36 1 lg 21 ja VSS § 68 p-i 9 alusel (välismaalane on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist).
7.Leebemad järelevalvemeetmed (vt VRKS § 29) ei tagaks hr Xi kättesaadavust ametivõimudele kuni tema Läti riigile üleandmiseni. Kinnipidamine on proportsionaalne meede. Vestlusel PPA-ga kinnitas hr Xi, et tema tervist on korras, tal ei ole kroonilisi haigusi. Vajaduse korral on talle kinnipidamiskeskuses tagatud nii arstiabi kui ka pshühholoogiline abi.
8.Hr Xi vaidles nii vestlusel PPA-ga kui ka kohtuistungil vastu kinnipidamise pikkusele, leides, et kahekuuline kinnipidamine on ülemäära pikk.
9.Kinnipidamine võib toimuda üksnes võimalikult lühikese aja vältel ega tohi ületada ajavahemikku, mida on põhjendatult vaja üleandmismenetluse nõuetekohaseks läbi viimiseks (Dublini III määruse art 28 lg 3 esimene lõik). Pärast seda, kui PPA esitab Lätile tagasivõtupalve, peab Läti riik vastama kiiresti, hiljemalt kahe nädala jooksul (vt Dublini III määruse art 25 lg 1 teine lause ja art 28 lg 3 teine lõik). Pärast Lätilt vastuse saamist tuleb PPA-l teha tagasisaatmise kohta kirjalik otsus (VRKS § 32 lg 2). Hr Xil on võimalus otsust kümne päeva jooksul vaidlustada (VRKS § 32 lg 8 ja § 251 lg 1). Selleks ajaks peatub üleandmise täideviimine (Dublini III määruse art 27 lg 3, VRKS § 25 1 lg 3 p 4; Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuli 2025. a määrus asjas nr 3-25-1472, p 15). Üleandmine korraldatakse pärast vaidlustamise tähtaja möödumist.
10.Eeltoodut arvestades võib üleandmise menetlus tõepoolest väldata kuni kaks kuud, ilma et ükski asjaosalistest haldusorganitest sattuks õigusvastasesse viivitusse. Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada hr Xit kinnipidamiskeskuses kuni üleandmisemenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
11.PPA-l tuleb määrust hr Xile viivitamatult tutvustada. Määrus tuleb tõlkida hr Xi jaoks araabia keelde. Määruse avaldamise korral tuleb hr Xi nimi asendada tähemärgiga ja jätta avaldamata tema sünniaeg (HKMS § 175 lg-d 3 ja 5 ning VRKS § 13 lg 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.