2-16-106619/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX tasuda Creditreform Eesti OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Ferratum Estonia OÜ, registrikood 11240701, omab interneti portaali www.ferratum.ee. Antud interneti portaali kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta laenu. Laenu võtmise üldtingimused ja kord on kajastatud portaali www.ferratum.ee leheküljel. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks lepingu lahutamatuks lisaks olevatele Üldtingimustele võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud lepingute ning laenu- ja tarbijakrediidilepingute kohta käivate sätetega. Üldtingimuste p-i 2.2. kohaselt loetakse leping sõlmituks kui laenuandja teeb laenutaotluse põhjal laenuotsuse ja esitab laenutaotlejale omapoolse pakkumuse ning laenutaotleja saadab seejärel laenuandjale konkreetses vormis nõustumuse, et soovib vastavalt Üldtingimustele laenu saada. Üldtingimuste p-i 3.2. kohaselt esitab laenutaotleja laenuandjale laenu saamiseks laenutaotluse. Punkti 3.4. järgi esitab laenutaotleja laenutaotluse kas mobiilsidekanali vahendusel SMS tekstisõnumina lühinumbrile 17100 või laenuandja veebilehe kaudu. Punkti 4.2. järgi lepingu sõlmimise kinnitamiseks, Üldtingimustega nõustumiseks ja laenu saamiseks peab laenutaotleja laenuotsusest teadasaamise järel saatma laenuandjale SMS tekstisõnumina vastuse “sobib” või elektronposti teel kinnituskoodi. Punkti 4.4. kohaselt tähendab laenutaotleja nõustumist kinnitav sõnumvastus/kinnituskood, et laenutaotleja on tutvunud laenuandja poolt pakutud Üldtingimustega, et need vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega ning et ta soovib

2-16-106619 laenu kohest väljastamist enda pangakontole. Vastavalt punktile 5.1. väljastab laenuandja laenu laenutaotleja pangakontole, mille laenutaotleja on näidanud laenutaotluses. 11.02.2013.a. võttis kostja vastava laenutaotlusega nõude loovutajalt laenu summas 250 eurot. Samal kuupäeval väljastati kostjale laenusumma. Kostja võttis laenu 60 päevaks ning oli vastavalt Üldtingimuste p-dele 6.1., 6.3. kohustatud koos sellega tasuma laenuandjale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu (edaspidi käsitluskulu) fikseeritud suuruses 55 eurot. Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 60 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja kui laenuvõtja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga, summas kokku 305 eurot, hiljemalt 12.04.2013.a. Intressis ei ole pooled kokku leppinud. Üldtingimuste p-i 8.3. järgi laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 25.04.2013.a. ja 04.06.2013.a. Üldtingimuste punkti 8.7. kohaselt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sundsissenõudmise kulud, sealhulgas hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandajale sissenõudmisteenuse tellimisega. 23.10.2013.a. algatas nõude loovutaja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluse algatamise tasu oli 38,05 eurot. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016.a. Kostjat teavitati nõude loovutamisest e-posti teel. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja oma rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja leiab ka, et üldtingimuste punktist 8.7. lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning nõuab seetõttu kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 58,05 eurot meeldetuletuskirjade saatmise ning sissenõudmisteenuse tellimise eest. Hageja nõuab ka kostjalt viivist põhinõude tasumisega viivitamise eest perioodi 13.04.2013 – 15.09.2016.a eest summas 62,60 eurot, viivisemääraga 8% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenu summas 250 eurot, käsitluskulu summas 55 eurot, kahjuhüvitise summas 58,05 eurot, 15.09.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 62,60 eurot ning täiendav viivis laenult alates 16.09.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot (riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 220 eurot). Täiendavalt palub hageja vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.