Z.Q (Z.Q) kaebus Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Z.Q kaebus.
2.Jätta Z.Q taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.Q (kaebaja) esitas 27. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate nr 5-3/25/1529 peale. Kaebuse järgi lõpetas Eesti Töötukassa teate alusel vaidemenetluse. Kaebus seondub asjadega nr 3-25-1870 ja 3-25-2069. Vaidlustatud teates selgitati, et asjas ilmnenud uute asjaolude alusel uuendas Eesti Töötukassa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 alusel asja menetluse. Kaebaja märgib, et ta on esitanud Eesti Töötukassale vaide ja omab õigust vaideotsusele, ta ei ole esitanud taotlust haldusmenetluse uuendamiseks. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks, kuna tema kontole laekunud raha on kulunud esmatarbevahenditele ning see võib olla vajalik, kui ta vabastatakse.
2.Tallinna Halduskohus andis 11. augusti 2025. a määrusega Z.Q kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
3.Eesti Töötukassa edastas 6. oktoobril 2025 vastusena kohtunõudele asjakohase teate nr 53/25/1529 ning sellega seotud dokumendid. Lisaks selgitas vastustaja, et Eesti Töötukassa on Z.Q arvutanud töövõimetoetust perioodi 1. mai 2025 – 16. mai 2025 eest summas 347,84 eurot. Nimetatud summast on kinni peetud 0,41 eurot (täiteasi 072/2015/1683, kohtutäitur Risto Kütt). Töövõimetoetus summas 347,43 eurot kanti Z.Q vanglasisesele isikuarvele (Rahandusministeeriumi arve) nr EE891010220034796011 üle 20. juunil 2025.
4.1.Z.Q esitas 21. mail 2025 Eesti Töötukassale taotluse, nõudes talle määratud töövõimetoetuse, mida makstakse igakuiselt tema AS SEB Pank kontole, maksmist ajavahemiku 1. mai 2025 kuni 17. mai 2025 eest vangla kontole. Kaebaja teavitas Eesti Töötukassat, et on vahistatu alates 17. maist 2025.
4.2.Eesti Töötukassa teatas 26. mai 2025. a kirjaga nr MVM-25001747-1 Z.Q, et 21. mai 2025. a taotlusel esinevad puudused, mis takistavad makseviisi muutmise taotluse menetlemist. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole palus Eesti Töötukassa taotlejal taotlus allkirjastada digitaalselt või notariaalselt. Eesti Töötukassa pikendas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega 4. juuni 2025. a kirjaga nr MVM-25001747-2, määrates uueks tähtajaks 18. juuni 2025.
4.3.Z.Q esitas 2. juunil 2025 Eesti Töötukassale vaide 26. mai 2025. a kirja peale. Vaide esitaja leiab, et Eesti Töötukassa on ebaõigesti tuvastanud, et ta valis makse teise isiku kontole. Ta esitas enda vanglasisese konto, mida kinnitab selgituses tema nimi. Vaidega nõuab Z.Q ettekirjutuse tegemist talle töövõimetuse maksmiseks 1. mai 2025 kuni 17. mai 2025 eest tema vanglasisesele kontole, mille tõi välja esialgses taotluse. Vaide esitaja taotles ka Eesti Töötukassa 26. mai 2025. a kirja tühistamist.
4.4.Z.Q esitas 16. juunil 2025 Eesti Töötukassale vangla direktori poolt tõestatud allkirjastatud taotluse.
4.5.Eesti Töötukassa andis 23. juuli 2025. a teatega nr 5-3/25/1529 Z.Q teada, et asjas ilmnenud uute oluliste asjaolude alusel uuendas töötukassa HMS § 44 alusel vaidlustatud asja menetluse. Asi vaadati läbi uuendatud menetluses mitte vaidemenetluses ning vastavalt Z.Q taotlusele kanti töövõimetoetus Rahandusministeeriumi kontole (Z.Q vanglasisesele kontole). Kuna vaide eesmärk on saavutatud, siis vaideotsust ei koostata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate õigusvastaseks tunnistamist, selle tühistamist ja vastustaja kohustamist tegema seadusjärgne vaideotsus.
6.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
7.Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud 23. juuli 2025. a teade haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Sisuliselt on vaidlustatud teatega haldusorgan andnud taotlejale teada, et tema 21. mai 2025. a taotlus on rahuldatud ehk nõutud toiming on tehtud. Tegemist on menetlustoiminguga.
2
3-25-2482
Vastavalt HKMS § 45 lõikele 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei rikkunud vaidlustatud teade, kuna sellega ei keeldutud kaebaja 21. mai 2025. a taotluse rahuldamisest. Kaebaja lõplik eesmärk oli saavutada toetuse maksmine tema vanglasisesele kontole ja selle ta saavutas. Haldusorgan sooritas nõutud toimingu. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate tühistamist.
8.Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik teate õigusvastasuse tuvastamine. Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 17 lõike 2 järgi makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena Eestis saaja kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. Kaebaja palus oma 21. mai 2025. a taotluses maksta talle määratud töövõimetoetus Rahandusministeeriumi arveldusarvele kaebaja K-Raha kontole ehk vanglasisesele kontole. Seega oli kaebaja valinud makse teise isiku kontole, millest tulenevalt tuli kohaldada TVTS § 17 lõike 2 punkti 2 ja tuvastada kaebaja isikusamasus. Kaebaja ei saanud vanglas vahistatuna viibides digitaalselt allkirjastada dokumente ega vanglast minna ka isiklikult Eesti Töötukassasse kohapeale avaldust allkirjastama, kuid vanglas on võimalik vangla direktoril kinnipeetava isikusamasus tuvastada ja seda kinnitada. Antud juhul on kaebaja seda võimalust ka kasutanud ning töövõimetoetus on kaebajale välja makstud.
9.Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist lahendada tema 2. juuni 2025. a vaie. HKMS § 37 lõike 2 punktist 2 tulenevalt võib kaebusega nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist. Kohus leiab, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus Eesti Töötukassa 26. mai 2025. a kirja nr MVM-25001747-1 peale, kuna selle kirjaga ei keeldutud toimingu tegemisest, vaid anti tähtaeg 21. mai 2025. a taotluse puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja ka tegi tähtaegselt. Eesti Töötukassa oleks pidanud jätma kaebaja 2. juuni 2025. a vaide läbi vaatamata HMS § 79 lõige 1 punkti 1 alusel. Praeguses olukorras, kus kaebaja saavutas oma soovitud eesmärgi ja tema taotlus rahuldati, ei ole aga kaebaja õiguste kaitseks lubatav esitada kohustamiskaebust HKMS § 37 lõike 2 puntki 1 alusel. Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele ning kaebajal oleks tulnud esitada sisuline nõue vastavas avalduses taotletud haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, kui Eesti Töötukassa oleks tema taotluse jätnud rahuldamata (nt Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-5, punkt 6.2.).
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Z.Q kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. 3
3-25-2482
Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohus märgib, et käesolevas asjas esitatud nõuded ei ole seotud kohtuasjadega nr 3-252069 ja nr 3-25-1870, milles kaebaja nõudis Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses 21. mai 2025. a taotluse lahendamisega.
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.