Hageja: L. T., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx x-
esindajad
xxx, xxxxx xxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Kalev Aavik, Advokaadibüroo Laus & Partnerid; asukoht: Rävala pst 4, 10143 Tallinn; epost: [email protected] Kostja: O. S., isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx; e-post: xxx Kostja esindaja RÕA korras vandeadvokaat Margo Põbo; tel 53020480, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
21.12.2016.a., 17.01.2017.a. määratud kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalenud isikud
Hagejad lepinguline esindaja K. Aavik, kostja O. S. ja kostja lepinguline esindaja M. Põbo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja L. T. hagi.
2.Mõista kostjalt O. S. ́lt hageja L. T. kasuks välja 2458,75 € (kaks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 75 senti), s.o põhinõue summas 2286,29€, viivis kuni hagi esitamiseni 12.09.2016.a. summas 93,29 € ja viivis perioodil 13.09.2016.a. kuni 08.02.2017.a. summas 79,17 €.
3.Välja mõista kostjalt O. S. ́lt hageja L. T. kasuks viivis põhinõudelt (2286,29€) alates 09.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni 8,5% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja O. S. kanda.
2-16-13754
2.Välja mõista kostjalt O. S. ́lt hageja L. T. kasuks menetluskulud kokku summas 2267 € (kaks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot), s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 € ja õigusabi kulu 1992 €. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja L. T. on 12.09.2016.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt O. S. ́lt 2286,29 eurot, enne hagi esitamist kogunenud viivis 93,29 eurot ja viivis 8,5% põhinõudest arvates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt osales hageja L. T. xx xx xxxx. xxxxxx, xxxxxxxxx xx asuva korteriomandi registrinumbriga xxxxxxx enampakkumisel, tehes parima pakkumise ning ostes korteriomandi ära 13 150 euro eest (korteriomandi enampakkumise akt). Korterit koormavad AS SEB Pank kasuks hüpoteegid kogusummas 430 000 krooni ehk 27 482 eurot. 15.05.2007. hüpoteegi seadmise lepingu punktist 4.1. tagavad hüpoteegid korteri endise omaniku kostja O. S. ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. 18.09.2015 teavitas hageja kostjat sellest, et on korteri uus omanik ning palus teatada, millal korteri valdus üle antakse. Elektronkirjavahetuse käigus lepiti kokku korteri valduse üleandmises 01.10.2015. Pärast selgus korteri üleandmist, et kostja ei ole tasunud laenulepingust tulenevaid makseid AS-le SEB Pank. Kostja O. S. on keeldunud ka edaspidi pangale tasu maksmisest.
1.3.12.10.2016.a. on hageja vastanud kostja vastuväidetele, mille järgi hageja ei ole väitnud, et kostja poleks ühtegi laenulepingust tulenevat makset teinud. Hagiavaldusest nähtuvalt puudutab see vaid marginaalses ulatuses enne korteri müüki tekkinud võlgnevusi. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt tegi hageja esimese makse kostja eest 09.11.2015 summas 512,69 eurot. Nimetatud summa hõlmas oktoobri ja novembri graafikujärgseid makseid 177,42 eurot mõlema kuu kohta ning valdavat osa septembri maksest. Kostja kinnitab vastuses hagile, et tasus septembri makse vaid osaliselt (vastusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt 22,49 eurot, seega tasumata jäi 154,93 eurot). Kui liita kokku tasumata graafikujärgne septembri makse 154,93 eurot, oktoobri makse 177,42 eurot ning novembri makse 177,42 eurot, saab kokku 509,77 eurot. Hageja oli sunnitud tasuma mõned eurod rohkem seoses makse tegemise ajaks lisanud viivistega. Hageja sai tekkinud võlgnevustest teada talle AS SEB Pank poolt 16.10.2016 saadetud elektronkirjaga. Tol ajal kehtinud graafikujärgse makse suurust tõendab maksegraafik 10.11.2015. seisuga.
1.4.16.01.2017.a. on hageja esitanud pärast eelistungit seisukohad kostja vastuväidete osas. Esiteks ei müüdud kostjale kuuluvad korterit alla selle turuhinna. Kostja viited enampakkumise alghinnale ei ole asjasse puutuvad, kuna korterit ei müüdud alghinnaga. Korteri hind kujunes avaliku enampakkumise käigus. Puudub alus väita, et avaliku enampakkumise käigus kujunenud
2-16-13754
hind ei kajasta tegelikku turuhinda. Isegi juhul, kui jätta koormatised (hüpoteegid) arvestamata, ei ole kostja tõendanud, et korteri müügihind 13 150 eurot ei ole kooskõlas selle tegeliku väärtusega. AÕS § 349 lg 3 ning VÕS §-de 152, 153 ja 173 puudumine tähendaks seda, et kinnistu omandaja peaks jääma tagama võõrast võlga, ilma, et talle oleks tagatud regressiõigus. Endastmõistetavalt tooks see kaasa pigem hüpoteegiga koormatud kinnisasja hinna vähenemise. Kui tänase regulatsiooni korral on sellise kinnisasja ostjale tagatud regressiõigus võlgniku vastu, mis võimaldab tal hinnata regressinõude perspektiivikust ja arvestada sellega kinnistut ostes, siis ilma kõnealuste säteteta tuleks tal kogu koormatise väärtus müügihinnast lihtsalt maha arvata. Käesoleval juhul oleks see suure tõenäosusega tähendanud seda, et kostjale kuulunud korter oleks võõrandatud mitte 13 150 euroga, vaid parimal juhul alghinnaga 3750 eurot.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja O. S. esitas 05.10.2016.a. ja 03.11.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Viimase graafikujärgse makse enne hüpoteegi alusvara uuele omanikule üleminekut tasus O. S. 10.09.2015.a, osaliselt (vara müük 17.09.2015), peale mida jäi hüpoteegiga tagatud nõudeks 14 556,76 eurot. Laenumakseid on kostja maksnud kuni 10.09.2015 tasunud, mille kohta esitas kostja kohtule konto väljavõtted ajavahemikust 2007.-2016. kohta. Ametlike teadaannete müügikuulutuses olid korteri müügitingimused ja hüpoteegi suurus kirjas, seega hagejale teada. Müügikuulutuses oli kirjas, et enampakkumise tulemi arvelt hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse ja hüpoteek varale jääb püsima. Hüpoteegipidaja poolt 27482 € hinnatud korteriomand osteti hageja poolt 13150 € eest. Kostja teavitas 30.09.2015. kirjas hagejat, et laenujäägi suurus on 14 556,76 €. Kostja leiab, et kuna ta enam kinnisvara omanik ei ole, seda kinnisvara kasutada ja käsutada ei saa, siis on õigustatud minu poolt hüpoteegi nõude rahuldamiseks vara omanikuna varem tasutud summa sissenõudmine hagejalt.
2.2.12.12.2016.a. esitas kostja täiendatud ja parandatud seisukohad. Kostja märgib, et hageja soetas korteriomandi enampakkumisel ning oluliselt alla turuhinna. Kohtutäituri poolt määrati korteri hinnaks 3750.00 eurot, arvestades turuhinnast maha hüpoteegiga tagatud osa, mis tähendab seda, et hageja soetas korteri hinnaga, millest oli maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude summad. Hinna määramise asjaolusid tõendavad kinnisasja arestimise akt ja vara ümberhindamise akt. 24.04.2012 koostatud kinnisasja arestimise aktis nr 175/2011/3113, milles on kinnisasja hinnaks märgitud 5000.00 eurot ning avaldatud, et kinnisasja hinna määramisel on arvestatud kinnisasjale seatud hüpoteekidega. 10.08.2015.a. koostatud vara ümberhindamise aktiga nr 175/2011/3113 vähendati korteri väärtust 3750.00 euroni. Hageja soetas korteri täitemenetluses, teades, et kostja puhul on tegemist isikuga, kelle on rahalised raskused, samuti teadis hageja seda, et korterihind on olulisel määral alla turuhinna ning hinda on alandatud korteriomandile seatud hüpoteegi tõttu. Seega on hageja saanud korteriomandi soetada selliselt, et korteriomandile seatud hüpoteegi realiseerimisega ta kahju ei kannata ning pangalaenu võlgnevuste osa on korterihinnast maha arvatud. Hageja poolt esitatud nõude rahuldamisel jääks kostja käesoleva asja käigus ilma 2286,29 € (tulevikku silmas pidades täiendavalt veel ka hetkel tasumata laenujäägist 12181,56 €), mida kostjal oleks võimalik hüpoteegi realiseerimise korral pangale tagastada, kui hageja oleks korteri eest tasunud turuhinda. Tuleb arvesse võtta, et sellisel viisil nõude pööramine kostja vastu tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõuete mittekehtimist ning kohaldamisele kuulub TMS § 94 lg 1, mille kohaselt on ostjal kohustus tasuda lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Seda hageja teinud ei ole. Hageja on hea usu põhimõtte vastaselt asunud seisukohale, et laenulepingu täitmisest tulenevalt on tal võimalik nõuda maksed sisse kostjalt, kuna laenumaksete summa on juba täitemenetluse käigus alandatud kinnisvara harilikust väärtusest olulisest madalamaks. Kostja on seisukohal, et sisuliselt kaotab ta oma vara topelt, esmalt hinna alandamisega hüpoteegiga kaetud nõude ulatuses ning teistkordselt käesoleva nõude alusel hagejale tasudes, mistõttu asub kostja seisukohale, et selline nõue on vastuolus hea usu põhimõtetega ning tema suhtes ülekohtune.
2-16-13754
Juhul, kui kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt või täielikult, tasaarvestab kostja hageja ja kostja vastastikuste nõuete lahendamiseks oma nõude suuruses 14467,85 eurot hageja nõudega kohtu poolt määratud suuruses. Käesoleva tasaarvestamise avalduse tulemusena loetakse hageja ja kostja vastastikused nõuded kattuvas ulatuses täidetuks ning hageja nõuet ületavas osas on kostjal õigus esitada haginõue.
2.3.09.01.2017.a. on kostja pärast eelistungit esitanud täiendavad seisukohad. Hageja väited, et hageja soetas korteri turuhinnaga on asjakohatud ja ebaõiged. Hageja ostis korteri 13150.00 euro eest. Hinna määramisel ja enampakkumise tingimustes oli hinda vähendatud hüpoteegiga tagatud nõuete ulatuses. Seega tuleb asuda seisukohale, et enampakkumisel võõrandati korter rohkem kui 3 korda turuhinnast madalama hinnaga, mis näitab seda, et täitemenetluse käigus vähendati hinda hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses ning hageja on saanud hüvitise hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses. Antud korteri keskmiseks turuväärtuseks on 43 798 eurot. Kuna kostjalt võeti sisuliselt võimalus otsustada hüpoteegi realiseerimise üle ning hüpoteek on muutunud väärtusetuks ning AÕS § 349 lg 3 on kostja jaoks selline mõju, kus seatud hüpoteegiga ei ole enam võimalik tagada hüpoteegi seadmise eesmärke ning kostjalt on võimalik hüpoteegiga tagatud nõue sisuliselt kaks korda sisse nõuda. Sundenampakkumise käigus müüdi kostja korteriomand enampakkumisel ning oluliselt alla turuhinna. Kohtutäituri poolt määrati korteri alghinnaks 3750.00 eurot, arvestades turuhinnast maha hüpoteegiga tagatud osa, mis tähendab seda, et hageja soetas korteri hinnaga, millest oli maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude summad. Kostja korter müüdi 13150.00 euro eest, kuid korteri keskmiseks turuväärtuseks oli enampakkumise toimumise ajal 43798.00 eurot. Õiglaseks hüvitiseks võib kostja hinnangul lugeda hüvitist, mis võib olla kuni 20% keskmisest turuhinnast madalam (35 038.00 eurot). Omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine ilma vara väärtusega mõistlikus seoses oleva hüvituse maksmiseta kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist isiku omandipõhiõigusesse. Kostja on seiskohal, et AÕS § 349 lg-st 3 tulenev omandiõiguse riive on ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 32. Samuti leiab kostja, et hageja on hea usu põhimõtte vastaselt asunud seisukohale, et laenulepingu täitmisest tulenevalt on tal võimalik nõuda maksed sisse kostjalt, kuna laenumaksete summa on juba täitemenetluse käigus alandatud kinnisvara harilikust väärtusest olulisest madalamaks. Antud juhul on hageja asunud kostjale kahju tekitama. Hageja kasutab võimalust rikastuda alusetult kostja arvelt. Hageja kasutab ära seda, et sisuliselt on tal võimalik teenida kostja pealt kaks korda. Hageja sai osta korteri, oluliselt alla turuhinna ning millest oli maha arvestatud laenu tagatis maha. Hageja nõuab teist korda sama raha mida ta kostjalt ühe korra juba korterit alla turuhinna soetades sai. Kostja loobus tasaarvestamise avaldusest.
MENETLUSE KÄIK
3.14.09.2016.a. määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 21.12.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 09.01.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 16.01.2016.a. Kohus jättis 21.12.2016.a. toimunud eelistungil kostja poolt 12.12.2016.a. esitatud tasaarvestamise vastuväite käiguta ja kohustas kostjat puudusi kõrvaldama. Kostja loobus 09.01.2017. vastuväitest. 17.01.2017.a. määras Pärnu Maakohus asjas kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-16-13754
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - xx xx xxxx.a. osales hageja L. T. xxxxxx, xxxxxxxxx xx asuva korteriomandi registrinumbriga xxxxxxx (edaspidi: korteriomand) enampakkumisel, tehes parima pakkumise ning ostes korteriomandi ära 13 150 euro eest; - korteriomandi enampakkumise alghind oli 3750 eurot; - korterit koormavad AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek kogusummas 27 482 eurot, mis tagab korteri endise omaniku kostja O. S. ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr L050028691 tulenevaid kohustusi (I kd, tl 39); - kostja O. S. ei ole tasunud AS-le SEB Pank laenumakseid alates ajast, mil korteriomand läks üle hagejale, s.o septembrist 2015.a.; - hüpoteekidega koormatud korteriomandi omanik (hageja) on tasunud kostja eest laenulepingust tulenevad kohustused kokku summas 2286,29 eurot.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja L. T. tasunud kostja O. S. eest kostja poolt SEB Panga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 2286,29 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub korteriomand, mis tagab kostja laenukohustust ja kostja on AS SEB Pank poolt hüpoteegi realiseerimise vältimiseks tasunud kostja eest laenu, mida tõendavad maksekorraldused hageja poolt AS-le SEB Pank tehtud raha ülekannete kohta. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 151 lg 2 järgi juhul, kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 173 lg 3 p 2 järgi läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. Hageja on tasunud kostja eest laenulepingust tulenevad kohustused seetõttu, et hageja varaga on tagatud kostja vastu suunatud nõude täitmine. Seega on nõue rahuldatud ulatuses ehk summas 2286,29 eurot hagejale L. T.le seaduse alusel üle läinud.
4.3.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleb võtta arvesse, et sellisel viisil nõude pööramine kostja vastu tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõuete mittekehtimist ning kohaldamisele kuulub Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 94 lg 1, mille kohaselt on ostjal kohustus tasuda lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Seda hageja teinud ei ole. TMS § 94 lg 1 kohaselt kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Käesoleval juhul on hüpoteek ja kostja laenukohustus AS SEB Pank ees käesoleva ajani säilinud, mistõttu ei ole kostja nimetatud norm asjasse puutuv.
4.4.Kostja on oma taotluse resolutsioonis taotlenud AÕS § 349 lg 3 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kostja leiab, et sundenampakkumise käigus müüdi kostja korteriomand enampakkumisel ning oluliselt alla turuhinna. Kohtutäituri poolt määrati korteri alghinnaks 3750 eurot, arvestades turuhinnast maha hüpoteegiga tagatud osa, mis tähendab seda, et hageja soetas korteri hinnaga, millest oli maha arvestatud hüpoteegiga tagatud nõude summad. Omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine ilma vara väärtusega mõistlikus seoses oleva hüvituse maksmiseta kujutab kostja hinnangul endast ebaproportsionaalset sekkumist isiku omandipõhiõigusesse.
2-16-13754
Kohus leiab, et esiteks ei mõjuta ainuüksi AÕS 349 lg 3 asja lahendamist, sest sama tagajärg, millega nähakse nõude üleminek seaduse alusel, on ette nähtud ka VÕS § 173 lg 3 p 2, s.o isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. TMS § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Kostja leiab, tuginedes Kinnisvaraportaali KV andmetele, et antud korteri keskmiseks turuväärtuseks on 43 798 eurot, mistõttu ei saanud hageja enda korteriomandi eest õiglast tasu. Hageja on enda seisukohtades märkinud, et ostis korteri selle hinnaga lähtudes eeldusest, et tal on õigus neid summasid kostjalt sisse nõuda ning pidas korteri hinda endale sobivaks vaid sellest eeldusest lähtudes. Seega mõjutas korteriomandil lasuvad hüpoteek enampakkumise tulemust. Kohtule esitatud vara enampakkumise akt järgi 17.09.2015.a. täiteasjas nr 175/2011/3113 võttis enampakkumisest osa viis isikut ja müügihind (13 150 €) tõusis alginnast oluliselt kõrgemaks (3750 €). Kohus leiab, et juhul, kui kostja ei ole nõus enampakkumise tulemusega, siis oleks ta pidanud kasutama kohasemat õiguskaitsevahendit, s.o TMS § 223 alusel hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks või esitama vähemalt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja otsuse peale
(TMS § 217, § 218).
AÕS § 349 lg 3 ei reguleeri enampakkumise hinda ega tulemust, mistõttu on ainetud kostja arutlused normi ebaproportsionaalsest mõjust kostja omandipõhiõigusele.
4.5.Kostja on esitanud kohtule alternatiivse seisukoha õigusnormi kohaldamata jätmiseks hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. VÕS § 6 lg 1 on sätestatud võlausaldaja ja võlgniku kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt tuleb jätta võlasuhtele kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Õiguste kuritarvitamise keeld on sätestatud TsÜS § 138 lg 2. Kostja leiab, et hageja ei käitu hea usu põhimõtte kohaselt, nõudes kostjalt tagasi osa summast, mis oli kinnistu võõrandamisel juba kinnistu hinnast maha võetud. Hageja on kostja hinnangul hea usu põhimõtte vastaselt asunud seisukohale, et laenulepingu täitmisest tulenevalt on tal võimalik nõuda maksed sisse kostjalt, kuna laenumaksete summa on juba täitemenetluse käigus alandatud kinnisvara harilikust väärtusest olulisest madalamaks. Hageja leiab, et ta ei nõua kostjalt mingeid summasid, mis oleks ostuhinnast juba maha arvatud. Kui AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 ei võimaldaks hagejal kostjalt tema eest tasutud võlgnevusi regressi korras sisse nõuda, ei ole hageja korterit 13 150 euroga ostnud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et laenulepingu täitmisest tulenevalt on tal võimalik nõuda maksed sisse kostjalt, kuna laenumaksete summa on juba täitemenetluse käigus alandatud kinnisvara harilikust väärtusest olulisest madalamaks. Kohus leiab, et enampakkumise tulemusena on kujunenud õiglane hind, mis on arvestanud korteriomandil lasuvat hüpoteeki. Hageja eesmärgiks ei ole rikastuda hageja arvelt, vaid saada hüvitist selle eest, et peab pangale kostja laenu tagasi maksma. Seega, hageja ei nõua n-ö „teist korda sama raha“, vaid nõuab õigusega tagasi seda, mida ta on oma omandi säilitamiseks oli sunnitud maksma. See ei ole õiguse kuritarvitamine.
4.6.Hageja L. T. on kostjalt O. S.lt nõudnud ka viiviste väljamõistmist, s.o enne hagi esitamist kokku 93,29 eurot ja viivis 8,5% põhinõudest arvates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et põhinõudega on läinud hagejale üle ka nõudega seotud viivis. Tulenevalt VÕS § 173 lg 2 kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale ka
2-16-13754
nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kõrvalkohustuste hulka kuulub ka viivise maksmise kohustus (RKTKo 3-2-1-124-07, p 14). Kohtule esitatud laenulepingu p 15.5 (I kd, tl 20) järgi tuleb tähtaegselt tasumata maksetelt maksta viivist määras, mis saadakse liites laenulepingus sätestatud intressi määrale 7%. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt on laenu intressimäär muutuv ning selle suuruseks on panga baasintress + 1,50% aastas. SEB Panga baasintress perioodil 01.06.2015 kuni 31.03.2016 oli 0,05 (lepingujärgne intress seega 1,55%), perioodil alates 01.04.2016 on panga baasintress olnud 0 (lepingujärgne intress 1,50%). SEB Panga baasintressi suurust kinnitab panga kiri 28.07.2016. (I kd, tl 79). Seega on laenulepingust tuleneva viivise suurus perioodil 01.06.2015 kuni 31.03.2016 oli 8,55% ja alates 01.04.2016 on see 8,5%. Hageja poolt iga makse kohta koostatud viivisearvestusest nähtub 12.09.2016 seisuga viiviseid kokku summas 93,29€. Alates 13.09.2016.a. kuni kohtuotsuseni 08.02.2017.a. on viivise suuruseks arvestatuna 8,5% suurust viivist kokku 79,17€. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 12.09.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 2573,75 eurot, s.o põhinõue 2286,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 93,29 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 194,17€. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 28.09.2016.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes 1379 euro väljamõistmist kostjalt, s.o riigilõiv 275 eurot ja õigusabi eest 1104 eurot (sh käibemaks). 30.01.2017.a. esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise kulude taotluse kokku summas 888 euro (sh käibemaks), s.o osutatud õigusabi eest. Hagejate lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: - tutvumine materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamine, nõupidamised kliendiga 3,5 h, 350€; - hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, hagi koos lisadega kohtule esitamine 5h, 500€;
2-16-13754
- tutvumine 14.09.2016 kohtumäärusega ja sellega seotud nõupidamine kliendiga, kompromissi võimalikkust puudutava teate koostamine ja kohtule saatmine, 0,7h 70€; - tutvumine kostja 05.10.2016 vastuse ja selle lisadega, sellega seotud nõupidamine kliendiga, 0,5h, 50€; - tutvumine 11.10.2016 kohtunõuetega, 0,1h, 10€; - kostja 05.10.2016 vastusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, 1,7h, 170€; - tutvumine 26.10.2016 kohtunõudega ja 03.11.2016 kohtumäärusega 0,1h, 10€; - tutvumine kostja 03.11.2016 vastuse ja selle lisadega 0,2h, 20€; - suhtlemine kohtuga seoses istungiaja kooskõlastamisega ning tutvumine 09.12.2016 kohtumääruse ja kohtukutsega 0,1h 10€; - tutvumine kostja 12.12.2016 vastusega hagile, sellega seotud õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamine kliendiga, 0,5h, 50€; - valmistumine 21.12.2016 eelistungiks 0,5h, 50€; - osalemine 21.12.2016 eelistungil 0,7h,70€; - tutvumine eelistungi protokolliga 0,1h, 10€; - tutvumine kostja 09.01.2017 seisukohtadega, sellega seotud nõupidamine kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamine 0,5h, 50€; - kostja 09.01.2017 menetlusdokumendile vastuse koostamine ja kohtule esitamine 2,3h, 230€; - tutvumine Pärnu Maakohtu 17.01.2017 määrusega 0,1h, 10€. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskulude suuruse kohta. Kohus mõistab kostjatelt kostjalt O. S.lt hageja L. T. kasuks välja riigilõivu summas 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Arvetel nähtuvate toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Hageja lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud igati põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 2267 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.