Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-25-435/16
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 13.10.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4324

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-435

Haldusasi

O.B kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks (lasteaiakoha pakkumata jätmine)

Menetlusosalised

Kaebaja – O.B (isikukood XXX ), volitatud esindaja Kristi Kool Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 998,82 eurot (põhinõue 925,43 eurot ja viivis 73,39 eurot).

2.Vastustajal tuleb kaebajale tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 925,43 eurot alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1351,84 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood ning kaebaja laste sünnikuupäevad tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.11.2025 a.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

7.1.Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosa arvustuslikud erinevused Vanem laps, ajavahemik 12.09.2022-20.08.2023 Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 49) kohaselt on ta tasunud eralastehoius lisatasusid teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 175 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik. Kaebaja selgitas kohtule, et huvitegevuse osas vanematega lepinguid ei sõlmitud, vaid vanematele anti teada, millistel päevadel milline tegevus toimub. Huvitegevuses osalemine ei olnud sisuliselt vabatahtlik, vaid kui laps oli huvitegevuse toimumise päeval hoius ja kõik kohal olnud lapsed osalesid vastavate tundides, siis tuli vanemal selle eest ka tasu maksta. Huvitegevus toimus ühel korral nädalas hommikul kell 10. Vanema lapse hoius käimise ajal pakuti vaid muusikatunde. Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt põhistanud, et sarnase korraldusega muusikatunnid oleksid olnud munitsipaallasteaias kohatasu eest osutatava teenuse osa. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Kohtule ei ole ka kaebaja kirjeldatut arvestades usutav, et kaebaja vanema lapse muusikatundides osalemine oleks olnud vabatahtlik ja kaebajal oleks olnud võimalik neist loobuda. Hoiupäeval kell 10 hommikul toimuva tunni puhul ei ole eluliselt usutav, et 1,5-3-aastased lapsed osalesid tunnis vaid siis, kui vanemad seda eelnevalt soovinud olid ja laps, kelle vanemad muusikatunnis osalemist ei soovinud, tunnis osaleda ei saanud. Asjaolu, et kaebajale esitatud arvetelt nähtuvad muusikatundide tasud erinevates suurustes ja kaebaja selgitusi arvestades esitati muusikatunni arve ainult kordade eest, mil laps tunnis osales (vrd arved dtl 6-15), ei tähenda, et tunnis osalemine oleks olnud vabatahtlik ja sellest oleks olnud võimalik loobuda ka neil päevadel, mil laps hoius käis. Seega loeb kohus tasu vanema lapse muusikatundide eest kohatasu hulka. Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui ka kohatasude põhiosade erinevusi, sh on arvestust vähendatud osas, milles kaebaja tasus kohatasu põhiosa vähem, kui samal ajavahemikul oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias (RVastS § 13 lg 1 p 4, VÕS § 127 lg 5). Kohtu arvestus allpool erineb september 2022 ja august 2023 munitsipaallasteaia kohatasude osas 19.06.2025 määruses esitatust. Kohus kontrollis nimetatud kuude osas munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ (määrus nr 42) § 4 lõikes 2 sätestatu alusel. Arvestades nimetatud sätet, munitsipaallasteaia kohatasu 80 eurot kuus ja ümardamisreegleid, oleks kaebaja septembris 2022 (12.-30.09.2022, s.o 19 kalendripäeva) pidanud munitsipaallasteaias tasuma kohatasu 50,67 eurot (80÷30×19=50,666666667≈50,67). Augustis 2023 (01.-20.08.2023; s.o 20 kalendripäeva) oleks kaebaja pidanud tasuma kohatasu 51,61 eurot (80÷31×20=51,612903226≈51,61). Kuu

9.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lastele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse kohad saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.