lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3009/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3009/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3009

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse nr TVH/ 25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X Eeldatav vastustaja Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ning menetlusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X. Xi vabakasutuskonto väljavõte perioodi 12.05.202511.09.2025 osas.
2.Tagastada X. Xi kaebus.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
6.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, selgitused ja kohtu põhjendused vene keelde.

SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Eesti Töötukassale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või

3-25-3009

tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS § 2 lg 1 punktid 1 ja 2).

3.X. X esitas Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusele nr TVH/25/023772 vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlustatud 10.07.2025 otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7). Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Töötukassale teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud. Vaide esitaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega ning vaide esitaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või puudumise korral (vt PS § 28 lg 2). Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka äratuntav, kuidas vaide esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma jäänud Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud peavari, toit ja arstiabi. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
4.X. X esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse nr TVH/25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks hindama kaebaja töövõimet juba kohtumenetluse kestel.
5.Tallinna Halduskohtu 30.09.2025 kohtunõudega paluti Eesti Töötukassal esitada kohtule vaidlusalused haldusaktid hiljemalt 03.10.2025.
6.Eesti Töötukassa edastas vaidlusalused haldusaktid ning kaebaja vaide kohtule 02.10.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

2(3)

3-25-3009

8.Kohus nõustub vaidlusalustes haldusaktides toodud seisukohtadega. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda töövõime hindamist. Tulenevalt TVTS § 2 lg-st 1 on TVTS-s sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: 1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane /.../. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole Eesti kodanik. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebajal puudub pikaajaline elamisluba või tähtajaline elamisluba. Seetõttu ei ole TVTS § 2 lg 1 punktide 1 ja 2 tingimused täidetud, mistõttu ei ole kaebajal õigust taotleda töövõime hindamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kohtu hinnangul on tegemist ka väheintensiivse riivega, kuivõrd kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, kus on tagatud meditsiiniline abi. See tähendab, et juhul, kui kaebajal esineb tervislikke vastunäidustusi töötamaks vanglas, siis teeb selle kindlaks arst (vt VangS § 38 lg 22; justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2).
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele. Menetlusabi taotlus
11.Kaebaja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1). Arvestades, et kaebus on riigilõivu vaba, siis tuleb jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
12.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
14.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse avaldamine ja tõlkimine
15.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
16.Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei valda eesti keelde ning tal puuduvad vahendid tõlkimise korraldamiseks. Kohus tõlgendab eeltoodut kui menetlusabi taotlust tõlkekuludest vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 2). Kaebaja vanglasiseselt vabakasutuskontolt nähtuvalt puuduvad kaebajal piisavad rahalise vahendid tõlkekulude kandmiseks, mistõttu on põhjendatud vabastada kaebaja tõlkekuludest. Kohus võtab kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 12.05.2025-11.09.2025 osas asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Sellest johtuvalt tõlgib kohus käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, selgitused ja kohtu põhjendused vene keelde (HKMS § 81 lg 2; § 111 lg 1 ja lg 4; § 116 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja