Aktsiaseltsi Generaator kaebus tühistada Keskkonnaameti 20.09.2022 ettekirjutus nr 2313 ja 22.11.2022 vaideotsus nr 1 7/22/196-4 või alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse tühisus ja tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM122272-6, millega jäeti aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja kohustada Keskkonnaametit aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Kinnitada Aktsiaseltsi Generaator (edaspidi nimetatud ka kui kaebaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) ja Keskkonnaameti (edaspidi nimetatud ka kui vastustaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) vahel 30.09.2025 sõlmitud kompromiss järgnevas sõnastuses:
Generaator võõrandas 18.09.2025 Eesti Vabariigile (keda esindas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)) Hüdrojaama paisu hoonestusõiguse (registriosa nr 13979802), mille oluliseks osaks on haldusasja tuumaks ja põhjuseks olnud rajatis Kotka pais (EHR kood 220649861)) (edaspidi Kotka pais). Sellega seonduvalt loobub Generaator enda kõigist olemasolevatest ja tulevastest nõutest Keskkonnaameti vastu, mis on Generaatorile tekkinud või, mis võivad Generaatorile tekkida seonduvalt (i) Kotka paisuga ja (ii) asjaoluga, et Keskkonnaamet või mõni muu riigiasutus (RMK) lammutab tulevikus Kotka paisu. Viidatud loobumise tulemusena puuduvad Generaatoril kompromissi kinnitamise järgselt Keskkonnameti vastu kõikvõimalikud Kotka paisu lammutamisega seonduvad nõuded (m.h. tulevikus tekkida võivad). Sealhulgas puudub Generaatoril õigus lammutustegevuse tõttu esitada Keskkonnaameti vastu nõudeid osas, milles lammutustegevus on toonud kaasa mittemateriaalseid negatiivseid mõjutusi (väärtuse vähenemine, kasutusvõimaluste vähenemine, funktsionaalsuse puudumine jm) Generaatorile kuuluvale teisele
hoonestusõigusele (Hüdrojaama, registriosa nr 13976902) (edaspidi Hüdrojaama hoonestusõigus). Käesolev nõuetest loobumine ei mõjuta Generaatori õigust kaitsta vajadusel enda õiguseid kõikides muudes Hüdrojaama hoonestusõiguse kasutusele võtmise ja kasutamisega seotud küsimustes (m.h. selle füüsilise kahjustamise korral).
Keskkonnaamet kohustub tunnistama kehtetuks 20.09.2022 ettekirjutuse nr 2313 ja ka 22.11.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/196, millega eelnimetatud ettekirjutust muudeti. Keskkonnaamet kinnitab, et Keskkonnametil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt Generaatori suhtes mistahes nõuded seoses Kotka paisu likvideerimisega (kinnitus ja nõutest loobumine). Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6 jääb kehtima ja Generaator kinnitab, et tal puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt Keskkonnaameti suhtes mistahes nõuded seoses 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmisega (kinnitus ja nõutest loobumine).
Keskkonnaamet mõistab, et Generaator proovib võtta tulevikus talle kuuluva Hüdrojaama hoonestusõiguse enda majandus- ja kutsetegevuses mõnel muul otstarbel kasutusele. Keskkonnaamet ei tee Generaatorile takistusi Hüdrojaama hoonestusõiguse muul otstarbel kasutusele võtmiseks ainuüksi põhjusel, et Hüdrojaama paisu hoonestusõigus on võõrandatud ja/või Kotka pais lammutatud.
Pooled sõlmivad kompromissi eeldusel, et kõik kompromissi tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses ning kohtuvaidlus lõpetatakse pooltevahelise kompromissiga käesolevas kompromissis sätestatud tingimustel.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaseltsile Generaator kuulusid hoonestusõigused riigile kuuluvatel kinnistutel Hüdrojaama (katastritunnus 42301:004:0562) ja Hüdrojaama pais (katastritunnus 42301:004:0561) Kotka külas Kuusalu vallas. Kinnistutel on asunud alates aastast 1955 Kotka hüdroelektrijaama rajatised, mis olid aastani 2001 kasutusel elektrienergia tootmiseks. AS Generaator oli hoonestusõiguste alusel rajatiste omanik ja valdaja, omades riigi ees lepingulist kohustust ehitised säilitada.
2.Keskkonnaamet tegi 20.09.2022 AS-le Generaator ettekirjutuse, millega kohustas AS Generaator paisu likvideerima, eemaldades kogu paisu konstruktsiooni koos kaldasammastega ja ühtlustades jõe põhjalangi nii mõlemal pool paisukeha kui konstruktsioonide asukohas hiljemalt 02.10.2023. Sealjuures sätestas Keskkonnaamet ettekirjutuses detailsed tingimused ja 2(6)
metoodika tööde läbiviimiseks ning esitas nii tulemuse saavutamise kui metoodika järgimisega seoses sunniraha hoiatuse.
3.AS Generaator esitas 18.10.2022 Keskkonnametile ettekirjutuse peale tervikuna vaide, nõudes ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. AS Generaator palus arvestada enda haldusmenetluses esitatud seisukohtadega ning selgitas vaides, et ettekirjutus on vastuolus Keskkonnameti pädevusega ja ebaproportsionaalne.
4.22.11.2022 vaideotsusega nr 1-7/22/196-4 rahuldas Keskkonnaamet ASi Generaator vaide osaliselt, piirates lammutamise ettekirjutuse ulatust paisukeha betoonläve (põhjaplaadi) ja varjapostide eemaldamisega, kuid loobudes ülejäänud paisukeha lammutamise nõudest.
5.AS Generaator esitas 22.12.2022 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetes 1) tühistada Keskkonnaameti 20.09.2022 ettekirjutus nr 2313 ASile Generaator 22.11.2022 vaideotsuses nr 1 7/22/196-4 sätestatud muudetud resolutsiooni ulatuses või alternatiivselt tuvastada selle tühisus; 2) tühistada Keskkonnaameti 22.11.2022 vaideotsus nr 1 7/22/196-4 osas, milles sellega jäeti ASi Generaator 18.10.2022 vaie rahuldamata. AS Generaator on seisukohal, et Keskkonnaameti ettekirjutus nr 2313 on õigusvastane ka 22.11.2022 vaideotsusega muudetud resolutsioonis, Kotka paisu rajatiste lammutamise nõudmiseks puudub nii faktiline kui õiguslik alus ja ettekirjutus tuleb tühistada.
6.Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja määras haldusasjale numbriks 3-22-2682.
7.Keskkonnaamet esitas 13.02.2022 taotluse kaasata HKMS § 24 lg 1 alusel arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaministeerium. Kohus kaasas Keskkonnaministeeriumi menetlusse 14.02.2023.
8.Pidades paisu lammutamise ettekirjutust ilmselgelt alusetuks ja lähtudes omaniku kohustusest ehitist korras hoida, esitas AS Generaator paisu põhjaplaadi taha tekkinud uhteaugu täitmise eesmärgil 30.11.2022 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse vee erikasutuseks tahkete ainete uputamise näol.
9.20.12.2022 kirjaga nr DM-122272-2 saatis Keskkonnaamet ASile Generaator seisukohtade esitamiseks keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu, mille kohaselt on taotlus Keskkonnaameti arvates ilmselgelt perspektiivitu. AS Generaator esitas eelnõule oma vastuväited 17.01.2023 saadetud kirjaga.
10.06.02.2023 edastas Keskkonnaamet ASile Generaator otsuse nr DM-122272-6, millega jättis AS Generaator veeloa taotluse läbi vaatamata, kuna peab seda perspektiivituks.
11.AS Generaator on seisukohal, et Keskkonnaameti otsus nr DM-122272-6 on alusetu, vastuoluline ja õigusvastane, rikub ASi Generaator subjektiivseid õigusi ja takistab tal ehitise omanikuna selle korrashoiu kohustuse täitmist. Uhteaugu täitmine on vajalik nii paisu lammutamise kui lammutamata jätmise korral ja sellest keeldumiseks puudub õiguslik alus, mistõttu tuleb otsus tühistada. Seetõttu esitas AS Generaator 08.03.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6, millega jäeti ASi Generaator 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja kohustada Keskkonnaametit ASi Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.
12.Tallinna Halduskohus võttis 06.04.2023 kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6, millega jäeti aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja kohustada Keskkonnaametit aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama, menetlusse ja liitis haldusasjad nr 3-222682 ja 3-23-545 ühte menetlusse. Menetluse numbriks jäi 3-22-2682. Asjas toimus istung 12.09.2023. 3(6)
13.Pärast kohtuistungit pidasid pooled läbirääkimisi vaidluse kompromissiga lahendamiseks, mille tähtaega on kohus poolte taotlusel 26.09 ja 23.10.2023 pikendanud, viimati kuni 31.10.2023. Läbirääkimiste käigus selgus, et kokkuleppe detailide täpsustamine, eelkõige tööde riigi poolt rahastamise õigusliku struktuuri väljatöötamine ja kooskõlastamine nõuab oodatust enam aega ning kokkuleppe vormistamise täpset aega ei ole pooltel võimalik täna määratleda. Kohus peatas 08.11.2023 antud määrusega haldusasja nr 3-22-2682 menetluse kompromissläbirääkimisteks üheks aastaks ja pikendas seda 16.12.2024 antud määrusega kolme kuu võrra. Kaebaja esitas 25.08.2023 ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna vastustaja kinnitas, et ei hakka kohtumenetluse peatamise vältel tegema mis tahes toiminguid seoses vaidlusaluse ettekirjutusega, sh määrama kaebajale sunniraha ettekirjutuse täitmiseks kohus koheselt esialgse õiguskaitse taotlust ei lahendanud. Kohus otsustas, et lahendab taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks menetluse uuendamisel.
14.Kaebaja edastas poolte poolt 30.09.2025 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks alljärgnevas sõnastuses: „1.1 Generaator võõrandas 18.09.2025 Eesti Vabariigile (keda esindas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)) Hüdrojaama paisu hoonestusõiguse (registriosa nr 13979802), mille oluliseks osaks on haldusasja tuumaks ja põhjuseks olnud rajatis Kotka pais (EHR kood 220649861)) (edaspidi Kotka pais). Sellega seonduvalt loobub Generaator enda kõigist olemasolevatest ja tulevastest nõutest Keskkonnaameti vastu, mis on Generaatorile tekkinud või, mis võivad Generaatorile tekkida seonduvalt (i) Kotka paisuga ja (ii) asjaoluga, et Keskkonnaamet või mõni muu riigiasutus (RMK) lammutab tulevikus Kotka paisu. Viidatud loobumise tulemusena puuduvad Generaatoril kompromissi kinnitamise järgselt Keskkonnameti vastu kõikvõimalikud Kotka paisu lammutamisega seonduvad nõuded (m.h. tulevikus tekkida võivad). Sealhulgas puudub Generaatoril õigus lammutustegevuse tõttu esitada Keskkonnaameti vastu nõudeid osas, milles lammutustegevus on toonud kaasa mittemateriaalseid negatiivseid mõjutusi (väärtuse vähenemine, kasutusvõimaluste vähenemine, funktsionaalsuse puudumine jm) Generaatorile kuuluvale teisele hoonestusõigusele (Hüdrojaama, registriosa nr 13976902) (edaspidi Hüdrojaama hoonestusõigus). Käesolev nõuetest loobumine ei mõjuta Generaatori õigust kaitsta vajadusel enda õiguseid kõikides muudes Hüdrojaama hoonestusõiguse kasutusele võtmise ja kasutamisega seotud küsimustes (m.h. selle füüsilise kahjustamise korral). 1.2 Keskkonnaamet kohustub tunnistama kehtetuks 20.09.2022 ettekirjutuse nr 2313 ja ka 22.11.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/196, millega eelnimetatud ettekirjutust muudeti. Keskkonnaamet kinnitab, et Keskkonnametil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt Generaatori suhtes mistahes nõuded seoses Kotka paisu likvideerimisega (kinnitus ja nõutest loobumine). Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6 jääb kehtima ja Generaator kinnitab, et tal puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt Keskkonnaameti suhtes mistahes nõuded seoses 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmisega (kinnitus ja nõutest loobumine). 1.3 Keskkonnaamet mõistab, et Generaator proovib võtta tulevikus talle kuuluva Hüdrojaama hoonestusõiguse enda majandus- ja kutsetegevuses mõnel muul otstarbel kasutusele. Keskkonnaamet ei tee Generaatorile takistusi Hüdrojaama hoonestusõiguse muul otstarbel kasutusele võtmiseks ainuüksi põhjusel, et Hüdrojaama paisu hoonestusõigus on võõrandatud ja/või Kotka pais lammutatud. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et haldusajas nr 3-22-2682 kantud menetluskulud jäävad Poolte endi kanda. 4(6)
1.5 Pooled sõlmivad kompromissi eeldusel, et kõik kompromissi tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses ning kohtuvaidlus lõpetatakse Pooltevahelise kompromissiga käesolevas kompromissis sätestatud tingimustel. 1.6 Kompromiss jõustub kinnitava kohtumääruse jõustumisel.“
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Menetlusosaliste vahel kompromissi sõlmimisega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud, mistõttu uuendab kohus haldusasja menetluse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1). Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (HKMS § 99 lg 4).
16.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
17.Sõlmitud kompromissiga on pooled nõustunud, kompromiss pole seadusega vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab kaebuse menetluse.
18.Kuna kohus otsustas menetluse lõpetada, tuleb jätta läbi vaatamata ka kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. HKMS § 249 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise korral taotluse läbi vaatamata. Kuna esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, langeb põhivaidluse lõpetamisel ära ka vajadus esialgset õiguskaitse kohaldada. Kuna kohus on otsustanud menetluse lõpetada, sest pooled sõlmisid kompromissi, tuleb jätta läbi vaatamata ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
19.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
20.HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot, seega puudub alus kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kaebaja tasus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kohus ei vaadanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaid jättis selle läbi vaatamata, mistõttu tuleb kaebajale tagastada riigilõiv 20 eurot.
21.Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 5(6)
Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.