Keskkonnaõigus › Jahindus

3-26-2705

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-2705 varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, jahil on lubatud kasutada öösihikut ja kunstlikku valgusallikat. Korraldus kehtib kuni 31.10.2026.

3(18)

3-26-2705

3-26-2705 piirides küttida 1 pruunkaru; resolutsiooni p-i 1.4 osas, millega lubati Orajõe jahipiirkonnas Pärnu maakonnas Häädemeeste valla Ikla, Majaka ja Metsapoole külade piirides küttida 1 pruunkaru; resolutsiooni p-i 1.5 osas, millega lubati Rahnoja jahipiirkonnas Pärnu maakonnas Tori valla Tohera ja Põhja-Pärnumaa valla Vihtra külade piirides küttida 1 pruunkaru; Halduskohus jättis 14.09.2026 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning otsustas mitte jätkata alates 16.09.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamist:

3-26-2705 nr 1-3/26/299 alusel lubatud küttimisõigus on realiseeritud. Seetõttu ei ole nende korralduste kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras võimalik. Kehtivate ja veel realiseerimata lubade osas on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastasel korral küttimisload realiseeritakse ning kaebuse eesmärgi saavutamine muutub võimatuks. Loodusdirektiivi1 art 12 lg 1 p-s a ette nähtud isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise keeld kehtib ka soodsa kaitsestaatusega liikide kohta (Euroopa Kohtu 11.07.2024 otsus C-601/22, p 44; 04.03.2021 otsus liidetud asjades C-473/19 ja C-474/19, p-d 64–66). Karu tapmine on HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu tagajärg. Asjaolu, et kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist arutamist, kuna korraldused kehtivad kuni 31.10.2026, ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuid selleks peaksid esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel arvestatavad eduväljavaated ning seejuures tuleks vältida esialgse õiguskaitse meetmega olulise kahju tekitamist avalikule huvile või kolmandatele isikutele. Pruunkaru kui loodusdirektiivi IV lisasse kuuluva rangelt kaitstava liigi küttimine on lubatud üksnes loodusdirektiivi art 16 lg-s 1 sätestatud kolmel tingimusel, mis on võetud Eesti õigusesse üle jahieeskirja § 5 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada ja kohaldada kooskõlas loodusdirektiiviga (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 otsus nr 3-22-1629, p-d 19–20). Loodusdirektiivi art 16 lg 1 võimaldab teha erandi muu hulgas art 12 lg 1 p-st a (s.o IV lisa ps a loetletud loomaliikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise keeld nende looduslikul levilal) järgmistel tingimustel, mis peavad esinema koos: 1) erandmeetme kehtestamisega soovitakse saavutada vähemalt ühte art 16 lg 1 p-des a–e nimetatud eesmärkidest; 2) puudub muu rahuldav alternatiivne lahendus; 3) erand ei kahjusta liigi populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal. Loodusdirektiivi art 16 lg-s 1 sätestatud erandi tegemise vältimatuks eeltingimuseks on seega asjaomase liigi populatsiooni soodne kaitsestaatus selle looduslikul levilal (nt Euroopa Kohtu 11.07.2024 otsus C-601/22, p-d 52, 55). Kuivõrd art 16 lg 1 kujutab endast loodusdirektiiviga ette nähtud kaitsesüsteemist tehtud erandit, siis tuleb seda tõlgendada kitsalt ning erandi tegemiseks nõutud tingimuste täidetuse tõendamise koormis lasub asutusel, kes otsuse teeb (nt Euroopa Kohtu 11.07.2024 otsus C-601/22, p 50). Vaidlustatud korraldustes on erandi tegemise eesmärkidena toodud välja loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-d b ja c. Direktiivi art 16 lg 1 p b kohaselt tohib teha erandi eriti oluliste saagi-, karja-, metsa, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks. Direktiivi art 16 lg 1 p-st c tulenevalt on lubatud erandi tegemist rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sh sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest. Jahieeskirja § 5 lg 1 lubab karule jahti pidada „karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks“. Kõnealust sätet tuleb tõlgendada kooskõlas loodusdirektiiviga ning järelikult ei saa karude küttimist lubada mitte igasuguste kahjustuste vältimiseks, vaid üksnes tõsiste/oluliste omandikahjude ärahoidmiseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et põllumajanduskahjude vältimiseks erandi tegemine ei eelda vältimatult, et oluline kahju peab olema juba tekkinud, kuid esinema peaks suur tõenäosus olulise kahju tekkimiseks ning kahju peab olema omistatav asjaomasele liigile. Kuigi erandi tegemine peaks olema võimalikult individualiseeritud ehk keskenduma eeskätt probleemsetele isenditele, ei tähenda see absoluutset nõuet, et küttida on lubatud ainult kindlaid nuhtlusisendeid, keda ei pruugi olla võimalik objektiivselt tuvastada. Seejuures tuleb erandit tõlgendada kitsalt ja erandi tegemise tingimuste täidetust peab tõendama vastustaja.

Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

6(18)

3-26-2705 Kui küttimine suunatakse eeskätt piirkonda, kus on varem esinenud olulisi kahjustusi (eriti kui need on olnud süstemaatilised), siis võib pidada usutavaks, et küttimine puudutaks suure tõenäosusega just isendeid, kes on kahjusid põhjustanud ja kelle küttimine aitab edasisi kahjusid ära hoida. See ei taga loomulikult, et kütitakse kindlasti ainult probleemsed isendid, sest neid ei pruugi olla võimalik objektiivselt liigikaaslastest eristada (nt kui konkreetsel isendil puuduvad eritunnused ja karu kodupiirkond on väga suur), kuid Euroopa Komisjoni 12.10.2021 teatises „Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta“ on samuti märgitud, et varasemad kogemused peaksid näitama kahju tekkimise suurt tõenäosust. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et kui kiskjakahjude ennetamiseks kättesaadavaid ja eelduslikult tõhusaid kaitsemeetmeid ei ole üldse rakendatud (olenemata selle põhjustest), siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus küttimisele puudub rahuldav alternatiiv (Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus nr 3-25-3246, p-d 14–16). Korralduse nr 1-3/26/291 alusel on lubatud Amme jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonna nr 5 küttida 1 pruunkaru, Võnnu jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas nr 6 küttida 1 pruunkaru ning Kambja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas nr 7 küttida 1 pruunkaru. Küttimislubade eesmärgiks on hoida ära oluline varaline kahju ning oht inimeste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on KeA iga kahjustuspiirkonna osas piisavalt ja iga piirkonnaga seostatavalt ära näidanud korduvalt tekitatud kahjud, mida ei ole põhjust pidada Eesti ühiskonnas ilmselgelt väikseks või ebaoluliseks, ning samuti neis piirkondades kahju ärahoidmiseks kasutatud ennetusmeetmed. Muu hulgas asuvad korraldusest nähtuvalt kõigis kolmes kahjustuspiirkonnas mesilad asustatud hoonetest valdavalt alla 60 m kaugusel. Kuna vaatamata kohaste meetmete kasutamisele on rünnakud mesitarudele eluhoonete ja õuealade vahetus läheduses jätkunud, on usutav, et neis kahjustuspiirkondades edasise varalise kahju ärahoidmiseks ja seejuures inimeste ohutuse tagamiseks puuduvad küttimisele muud rahuldavad alternatiivid. Kohus ei pea seega korralduse nr 1-3/26/291 kehtivuse peatamist põhjendatuks ega jätka selles osas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Korraldusega nr 1-3/26/297 lubati Kivinõmme jahipiirkonnas küttida Ida-Virumaal Alutaguse vallas Konsu külas Raudi kalmistu vahetus lähetuses 1 pruunkaru. Küttimisluba on antud eesmärgiga vältida ohtu inimeste elule ja tervisele. Vaidlust ei ole, et kõnealuses jahipiirkonnas anti ka 03.10.2025 luba ühe pruunkaru küttimiseks seoses Raudi kalmistu territooriumil pidevalt käiva karuga ja sellest tuleneva ohuga kalmistul viibijatele. Samuti ei ole vaidlust, et konkreetne küttimisluba 2025. a oktoobris ka realiseeriti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2025 määrus nr 3-25-3246, p 10). Viidatud määruses selgitas ringkonnakohus, et loodusdirektiiv ei luba ka elanikkonna ohutuse tagamiseks rakendada küttimist esmase valikuna, vaid viimase võimalusena. Samuti ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks Maalehe 18.09.2025 artiklis toodud Kohtla-Järve linnapea seisukohta, mille kohaselt ei ole Raudi kalmistu tarastamine mõistlik lahendus, sest aed tuleks 2,5 km pikkune ja pole teada, kas see karusid peab. Ringkonnakohus leidis, et eelduslikult tõhusad ennetusmeetmed (nt elektrikarjus) on siiski olemas (vt p 21). Kohtu hinnangul tuleb konkreetse küttimisloa proportsionaalsuse hindamisel arvestada sellega, et eelmisel aastal kütiti Raudi kalmistu territooriumil pruunkaru isend, keda seostati järjepidevalt kalmistul käimisega ja inimestes hirmu tekitamisega. Sellele vaatamata käib korralduse põhjendustest nähtuvalt taas üks pruunkaru isend järjepidevalt kalmistu piirkonnas ning kujutab ohtu inimestele. Järelikult ei saanud 2025. a loa alusel pruunkaru küttimine olla tõhus meede, st see ei hoidnud ära järgmise pruunkaru korduvat sattumist Raudi kalmistule ja seal viibijate ohustamist. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne väljastada kalmistu territooriumile uus küttimisluba, ilma ka sel korral eelnevalt kättesaadavaid ennetusmeetmeid rakendamata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul põhjust kalmistu tarastamist 7(18)

3-26-2705 (sh elektrikarjuse kasutamist) ja kalmistu külastajate teavitamist (nt soovitades seoses piirkonnas nähtud pruunkaruga ja aset leidnud rüüstamistega konkreetsel perioodil haudadele maiustusi mitte jätta vms) pidada ebarealistlikeks või ebatõhusateks meetmeteks. Seda ei saa tuletada üksnes sellest, et kalmistu ümber piirdeaia rajamine või muul moel selle ligipääsetavuse piiramine võib olla töömahukas ja kulukas. Küttimisloa andmine on erandlik meede ning küttimine ei saa olla soodsam alternatiiv mitteletaalsetele ennetusmeetmetele, mis on tõhusad ja kättesaadavad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2025 määrus nr 3-252491, p 20). Olukorras, kus probleem seoses Raudi kalmistu rüüstamisega ja inimeste ohustamisega ei kadunud eelmisel sügisel konkreetse nuhtlusisendi küttimisega, peaks olema iseäranis äratuntav vajadus võtta inimeste turvalisuse tagamiseks kasutusele muud asjakohased abinõud. Kohus leiab kokkuvõttes, et KeA ei ole rahuldavate alternatiivide puudumise ja proportsionaalsuse aspektist korduva erandliku küttimisloa andmist piisavalt põhjendanud. Seega kohus jätkab selle korralduse osas esialgse õiguskaitse kohaldamist ja peatab selle kehtivuse kuni kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Korraldusega nr 1-3/26/307 lubati Kiviõli jahipiirkonnas Ida-Virumaal Lüganuse vallas Lüganuse Tagaküla, Mustmätta, Kopli ja Purtse külade vahelises piirkonnas küttida 1 pruunkaru. Küttimisloa eesmärgiks on hoida ära oluline varaline kahju ning oht inimeste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on KeA ära näidanud, et karud on korduvalt tekitanud piirkonnas mesilakahjustusi ning mesitarude ümberpaigutamine elamute hoovi ei ole välistanud kahjustuste jätkumist, sest karu on kahjustusi põhjustanud ning liikunud ka elamute ja kõrvalhoonete vahetus läheduses (sh lõhkunud aedadesse pääsemiseks piirdeaedu). Arvestades juba praeguseks tekkinud varalist kahju (mida ei ole alust pidada ilmselgelt väikeseks või ebaoluliseks), kahjustuste jätkumist ka mesitarude paigutamisel eluhoonete vahetusse lähedusse (sh elamuid ümbritsevate piirdeaedade lõhkumist karu poolt) ja karu julget luusimist koduhoovides ning lisaks ka Lüganuse kalmistule korduvat sattumist päevasel ajal, on korralduses piisavalt põhistatud ohtu inimeste varale ning nende elule ja tervisele. Isegi kui Lüganuse kalmistu osas tuleks kaaluda ohuolukordade vältimiseks tarastamist või elektrikarjusega piiramist, ei ole elamute piirdeaiad ära hoidnud koduaedadesse tungimist ja nendes mesitarude rüüstamist. Seega mesitarude kahjustuste ennetamiseks ja koduhoovides inimeste ohutuse tagamiseks alternatiivsete rahuldavate meetmete puudumist võib pidada usutavaks ning korralduse alusel konkreetses piirkonnas kokku ühe pruunkaru küttimist võib pidada proportsionaalseks lahenduseks. Kohus ei pea seega kõnealuse korralduse kehtivuse peatamist põhjendatuks ega jätka selle osas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Korraldusega nr 1-3/26/308 on lubatud Muuga jahipiirkonnas Lääne-Virumaal Vinni vallas Alekvere ja Muuga külade vahelises piirkonnas küttida 1 pruunkaru. Küttimisluba on antud eesmärgiga hoida ära oluline varaline kahju ning oht inimeste elule ja tervisele. Korraldusest nähtuvalt on mesilatega seotud kahjustuste ennetamiseks kasutatud eelnevalt kättesaadavaid meetmeid – mesitarud on toodud eluhoonete vahetusse lähedusse ning ümber mesila oli ka võrkaed ja pauguliin. Kahjustused on jätkunud hoolimata rakendatud abinõudest ning karu liigub julgelt eluhoonete ja õuealade vahetus läheduses. Seega, kuigi silopallide kahjustamise ära hoidmiseks ei nähtu asjakohaste meetmete rakendamist ja seega ainuüksi silopallidele kahju vältimiseks ei saaks küttimisloa andmist pidada põhjendatuks, võib eluhoonete vahetus läheduses asuvatele mesitarudele jätkuvate kahjustuste ärahoidmiseks ning inimeste ohutuse tagamiseks konkreetses piirkonnas kokku 1 pruunkaru küttimist pidada proportsionaalseks. Kohus ei pea seega kõnealuse korralduse kehtivuse peatamist põhjendatuks ega jätka selle osas esialgse õiguskaitse kohaldamist.

8(18)

3-26-2705 Korraldusega nr 1-3/26/314 lubati Laekvere jahipiirkonnas Lääne-Virumaal Vinni vallas küttida Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere külade piirkonnas 1 pruunkaru ning Luusika küla piirkonnas 1 pruunkaru. Küttimislubade eesmärgiks on ära hoida oluline varaline kahju ning oht inimeste elule ja tervisele. Kohtu esialgsel hinnangul võib pidada põhjendatuks loa andmist Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere külade piirkonnas kokku ühe pruunkaru küttimiseks. KeA on ära näidanud, et karu on selles piirkonnas tekitanud korduvalt kahjustusi mesilale Salutaguse külas ning käinud korduvalt Salutaguse ja Vassivere külas elamute õuedes ka päevasel ajal, ohustades seeläbi inimeste turvalisust. Salutaguse külas paiknenud mesila kaitseks oli rakendatud kättesaadavaid ennetusmeetmeid (ümber õue võrkaed ning mesila valveks hämaranduriga valgustus- ning helisignaal). Kasutatud meetmetele vaatamata külastas karu elamute hoovialasid ja elamute vahetus läheduses paiknevaid mesilaid korduvalt, sh valgel ajal. Seega võib pidada tõenäoliseks, et ka edaspidi võib jätkuda elamu hoovialadel mesitarude rüüstamine ja seeläbi ka inimeste turvalisuse ohustamine. Kohus ei pea seega korralduse kehtivuse peatamist Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere külade piirkonnas 1 pruunkaru küttimiseks antud loa osas põhjendatuks ega jätka selles osas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Luusika küla piirkonnas erandliku küttimisloa andmine ei ole kohtu esialgsel hinnangul põhjendatud, kuna KeA ei ole ära näidanud, et silopallide ja viljasaagi kaitseks oleks eelnevalt üldse püütud rakendada mitteletaalseid heidutusmeetmeid. Kohtule ei ole mh korralduse põhjenduste alusel äratuntav, et eelduslikult (kulu)tõhusaid mitteletaalseid abinõusid silopallide ja viljapõldude kaitseks üldse olemas ei olekski. Kui eelduslikult tõhusaid alternatiivseid kaitsemeetmeid ei ole üldse rakendatud, siis ei ole võimalik rääkida küttimisele rahuldava alternatiivse lahenduse puudumisest. Erandi tegemist ei õigusta ka asjaolu, et võimalikud kahjusaajad ei pruugi pidada ennetusmeetmete rakendamist otstarbekaks või vajalikuks või nad ei ole selliste meetmete rakendamise vajalikkusest piisavalt teadlikud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2025 määrus nr 3-25-2491, p 20). KeA ei ole korralduses ära näidanud, et Luusika küla piirkonnas silopallide ja viljapõldude kahjustamise ärahoidmiseks oleks eelnevalt rakendatud mingeidki ennetusmeetmeid, mis ei ole tulemust andnud ning millise kogemuse põhjal võiks pidada tõenäoliseks, et edasise kahju vältimiseks puuduvad alternatiivsed võimalused. Lisaks eeltoodule ei nähtu korraldusest, et Luusika küla piirkonnas asuks kahjustatud silopallid ja/või viljapõllud inimasustuse vahetus läheduses, et selles piirkonnas küttimisloa andmist oleks põhjust põhjendada ka ohuga inimeste elule ja tervisele. Seega leiab kohus, et Luusika küla piirkonnas antud küttimisloa osas on põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkata. Korraldusega nr 1-3/26/315 lubati Alajõe jahipiirkonnas Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kasevälja ja Vaikla külade piirkonnast küttida 1 pruunkaru isend. Küttimisloa eesmärgiks on hoida ära oluline varaline kahju. Kohtu esialgsel hinnangul on KeA piisavalt põhjendanud konkreetses piirkonnas korduvalt karu poolt tekitatud olulist kahju ning on ka ära näidanud, et Kasevälja külas oli karude rünnakute ärahoidmiseks toodud silopallid võimalikult asula ja elamute lähedusse, kuid see ei aidanud hoida edasist kahju ära. Eelnevat arvestades võib pidada usutavaks, et karu jätkab ka edaspidi piirkonnas, sh elamute läheduses silopallide kahjustamist. Kuna kahjusaaja ei ole olnud kahjude ärahoidmisel tegevusetu, vaid on püüdnud kahju ära hoida silopallide toomisel inimasustuse lähedale, ei pea kohus põhjendatuks selle korralduse osas esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkata ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Korraldusega nr 1-3/26/316 lubati olulise varalise kahju ärahoidmiseks ning inimeste ohutuse tagamiseks: 1) Põltsamaa jahipiirkonnas Pudivere küla asutusüksuses küttida 1 9(18)

3-26-2705 pruunkaru; 2) Torma jahipiirkonnas Lilastvere küla asutusüksuses küttida 1 pruunkaru; 3) Tähtvere jahipiirkonnas Vorbuse küla asustusüksuses küttida 1 pruunkaru; 4) Pikknurme jahipiirkonnas Tammiku ja Pööra külade asutusüksustes küttida 1 pruunkaru; 5) Avinurme jahipiirkonnas Laekannu, Kaevussaare, Alekere, Lepiksaare, Adraku ja Ulvi külade asutusüksustes küttida kokku 2 pruunkaru; 7) Avinurme ja Lohusuu jahipiirkonnas Vadi küla asutusüksuses küttida 1 pruunkaru. Kohus ei pea põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkata Pikknurme, Põltsamaa ja Tähtvere jahipiirkondadesse antud küttimislubade osas. Nendes piirkondades on karud rüüstanud mesilaid, mille kaitseks oli korraldusest nähtuvalt eelnevalt rakendatud ka asjakohaseid ennetusmeetmeid. Muu hulgas paiknesid kõigis kolmes piirkonnas mesilad asustatud hoonetest valdavalt alla 60 meetri kaugusel, kuid karud jätkasid sellele vaatamata mesitarude kahjustamist. Seega oli kohtu hinnangul alust nendes kolmes piirkonnas küttimislubade andmisel tugineda lisaks olulise varalise kahju ärahoidmisele ka vajadusele hoida ära tõsine oht inimeste elule ja tervisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkamist peab kohus aga põhjendatuks ülejäänud korraldusega hõlmatud jahipiirkondade (s.o Torma, Avinurme, Lohusuu, Avinurme ja Lohusuu) osas. Ühegi eelviidatud jahipiirkonna osas ei ole KeA ära näidanud, et kahjustuste vältimiseks oleks eelnevalt kasutatud mitteletaalseid heidutusvahendeid ning sellele vaatamata oleksid kahjustused kordunud. Lohusuu jahipiirkonnas Ninasi küla asustusüksuse osas väljastatud küttimisloa puhul puuduvad korralduses mis tahes selgitused karu poolt tekitatud varalise kahju ja selle suuruse osas ning korralduse põhjendused ei võimalda tuletada selles piirkonnas ka ohtu inimeste elule ja tervisele. Avinurme jahipiirkonna osas (Laekannu, Kaevussaare, Alekere, Lepiksaare, Adraku ja Ulvi külade asutusüksused) on üksnes üldiselt viidatud ühel korral aset leidnud silorullide kahjustusele ja hinnangulisele kahjule 375 eurot. Korraldusest ei nähtu, et kahjustuste vältimiseks oleks kasutatud kohaseid ennetusmeetmeid ning kahjustused oleksid sellele vaatamata kordunud. Ka ei ole korralduse põhjenduste alusel võimalik veenduda selles, et karude küttimine Avinurme jahipiirkonnas oleks vajalik inimeste ohutuse tagamiseks. Ainuüksi asjaolu, et karu on konkreetses piirkonnas käinud ühel korral silorulle kahjustamas ja sellega tekitanud 375 euro ulatuses varalist kahju, ei saa olla aluseks erandliku küttimisloa andmisele. Seejuures jääb kohtule korralduse põhjal selgusetuks, miks on ühekordsele varalise kahju juhtumile tuginedes peetud konkreetses piirkonnas vajalikuks kahe pruunkaru küttimist. Ka Torma jahipiirkonnas antud küttimisloa osas on üldiselt viidatud üksnes põllule 1 ha ulatuses tekitatud kahjule (hinnanguliselt 900 eurot), näitamata ära, et eelnevalt oleks kasutatud ennetusmeetmeid ja kahjustused oleksid kordunud. Niisamuti ei nähtu korraldusest, et Torma jahipiirkonnas põldu kahjustamas käinud karu kujutaks lisaks ohtu inimestele. Samuti Avinurme ja Lohusuu jahipiirkonnas asuva Vadi küla asutusüksuse osas on korralduses üldiselt viidatud põldudele tekitatud kahjule (hinnanguliselt 12 850 eurot + saamata jäänud tulu), kuid ei nähtu, et eelnevalt oleks püütud kahju muude asjakohaste meetmetega ära hoida ning kahjustused sellele vaatamata oleksid kordunud. Samuti ei ole ka selle jahipiirkonna osas võimalik küttimise vajadust seostada ohuga inimeste elule ja tervisele. Korraldusega nr 1-3/26/317 lubati küttida: 1) Halliste jahipiirkonnas Viljandi maakonnas Mulgi valla Vana-Kariste ja Uue-Kariste külade piirides 1 pruunkaru; 2) Kärstna jahipiirkonnas Viljandi maakonnas Viljandi valla Pahuvere, Tagamõisa ja Veisjärve külade piirides 1 pruunkaru; 3) Leie jahipiirkonnas Viljandi maakonnas Viljandi valla Meleski ja Vaibla külade piirides 2 pruunkaru; 4) Orajõe jahipiirkonnas Pärnu maakonnas Häädemeeste valla Ikla, Majaka ja Metsapoole külade piirides 1 pruunkaru ning 5) Rahnoja jahipiirkonnas Pärnu maakonnas Tori valla Tohera ja Põhja Pärnumaa valla Vihtra külade piirides 1

10(18)

3-26-2705 pruunkaru. Küttimisload on antud eesmärgiga hoida ära oluline varaline kahju ja oht inimese elule ja tervisele. Kohus peab kõnealuses korralduses käsitletud jahipiirkondade osas küttimisloa andmist põhjendatuks üksnes Leie jahipiirkonnas (s.o resolutsiooni punkt 1.3) eesmärgiga ära hoida oht inimeste elule ja tervisele. Korralduses on piisavalt ära näidatud inimeste turvalisuse ohustamine kahe pruunkaru isendi osas, kes on korduvalt viibinud Meleski külas Metsavahi kinnistu läheduses ning lisaks teiste elamute vahetus läheduses. Karusid ei ole heidutanud nende korduv metsa peletamine ning nad ei pelga inimeste kohalolu. Kohtu hinnangul viitavad KeA ära näidatud asjaolud piisavalt tõsisele ohule inimeste turvalisusele. Seega kohus ei pea Leie jahipiirkonna osas esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkamist põhjendatuks ja jätab selles osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halliste, Kärstna, Orajõe ja Rahnoja jahipiirkondade puhul (s.o kõnealuse korralduse resolutsiooni p-de 1.1, 1.2, 1.4. ja 1.5 osas) tuleb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamist jätkata. Rahnoja jahipiirkonnas on viidatud silorullide lõhkumisega tekitatud kahjule, kuid ära ei ole näidatud, et kahjustuse vältimiseks oleks püütud kasutada mingeidki kättesaadavaid ennetusmeetmeid ning vaatamata püüdlustele oleksid kahjustused jätkunud. Sellises olukorras ei ole alust ka väita, et küttimisele puudub rahuldav alternatiiv. Ühtlasi ei ole korralduse põhjenduste alusel võimalik Rahnoja jahipiirkonna osas küttimisloa andmist seostada ohuga inimeste elule ja tervisele. Halliste, Kärstna ja Orajõe jahipiirkonnas on karud korralduse kohaselt rüüstanud mesilaid ja kolme piirkonna peale kokku tekitanud kahju hinnanguliselt 11 500 eurot. Korralduses on nendes kolmes jahipiirkonnas ennetusmeetmete kasutamise osas p-s 3.2.4 üldiselt viidatud, et mesila ümber oli paigaldatud pauguliin (p 3.2.4) ning p-s 3.2.5 on märgitud, et mesitarud on toodud eluhoonete vahetusse lähedusse, ümber mesila oli võrkaed ning lisaks pauguliin. Korralduse põhjenduste alusel ei ole võimalik hinnata seda, kas kõiki viidatud ennetusmeetmeid (mesitarude toomine elamute vahetusse lähedusse, võrkaia ja pauguliiniga mesila ümbritsemine) on rakendatud nii Halliste, Kärstna kui Orajõe jahipiirkonnas või nt ainult ühes neist. Muu hulgas ei selgu korraldusest, kas kõigis neis piirkondades asusid mesitarud eluhoonete vahetus läheduses ehk kas nii Halliste, Kärstna kui Orajõe jahipiirkonnas saab küttimisloa andmise üheks eesmärgiks pidada ka ohu ära hoidmist inimeste turvalisusele. Kui KeA annab ühe korraldusega kokku 5 konkreetset erandlikku küttimisluba, peaks iga kahjustuspiirkonda puudutavad väited korralduses olema selgelt eristatavad. Kuna praegusel juhul ei ole Halliste, Kärstna ja Orajõe piirkonna osas kahjusid ja rahuldavate alternatiivide puudumist (sh ennetusmeetmete kasutamist) eraldiseisvalt põhjendatud, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas igas konkreetses piirkonnas oli põhjendatud teha erand range kaitse all oleva liigi isendite tapmise keelust. Kaebaja on palunud ühe alternatiivina, kui kohus ei pea põhjendatuks peatada vaidlustatud korralduste kehtivust, peatada vähemalt korraldustes öösihikut ja kunstlikku valgusallikat lubavad punktid. Öösihikut ja kunstlikku valgusallikat on lubatud kasutada KeA 21.08.2026 korraldustes nr 1-3/26/307 ja 1-3/26/308 ning 28.08.2026 korraldustes nr 1-3/26/314, 13/26/315, 1-3/26/316 ja 1 3/26/317. Kohus on eelpool hinnanud nende korralduste puhul vähemalt osaliselt (st teatud piirkondade osas) küttimislubade andmist piisavalt põhjendatuks. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks oma taotluses esialgse õiguskaitse vajadust lisaks küttimislubade realiseerimise ärahoidmisele põhistanud täiendavalt eraldi vajadusega välistada küttimisel öösihiku ja kunstliku valgusallika kasutamine. Kohtule pole ka äratuntav, kuidas eraldiseisvalt saaks küttimisel nende vahendite kasutamine tuua kaebusega kaitstavatele õigustele kaasa ülemäära kahjulikud või pöördumatud tagajärjed. Kaebaja tugineb kaebuses küll sellele, et KeA ei ole hinnanud ega põhjendanud vahendi kasutamise vajalikkust ja selektiivsust, kuid see ei viita veel esialgse õiguskaitse vajadusele. Küttimisel lubatud vahenditest ei sõltu see, mitu isendit on konkreetses piirkonnas lubatud küttida. Ka ei 11(18)

3-26-2705 ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kõnealuste vahenditega kaasneda võivate häiringute ärahoidmiseks esineks kaalukam vajadus kui konkreetsetes piirkondades (kus on püütud korduvate kahjude ärahoidmiseks kasutada kättesaadavaid abinõusid) edasise olulise kahju ja/või inimeste ohutuse tagamiseks.

12(18)

3-26-2705 ei ole erandi tegemine loodusdirektiivi art 16 lg 1 alusel lubatav. Ka elektripiire ei pruugi olla põllumajanduskahju ärahoidmiseks igas olukorras asjakohane alternatiiv. Halduskohtu tõlgendus ennetusmeetmete eelnevast kasutamisest on liiga jäik. Ennetusmeetme varasem ebaõnnestumine on oluline, kuid mitte ainus viis rahuldava alternatiivi puudumise tuvastamiseks. Eristus on eriti oluline põllumajanduskahjude korral, sest suure põllumassiivi või hajutatult paiknevate silopallide kaitsmist ei saa samastada kompaktse mesila kaitsmisega. Isegi kui suure põllumassiivi füüsiline piiramine on tehniliselt võimalik, tuleb arvestada selle rajamise, pideva hooldamise, toimiva elektrivarustuse ja maanduse tagamise, taimestiku kontrolli ja põllutöömasinate läbipääsu korraldamisega. Meetme sobivuse hindamisel tuleb arvestada ka piirde võimaliku mõjuga loomade liikumisele ja elupaikade sidususele. Halduskohus jättis kaalumata esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjed kolmandate isikute varalistele õigustele ja avalikele huvidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-26-2705

Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel, 2021/C 496/01, leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021XC1209(02)&qid=1791440710985

Kiskjakahjude piisavaks, toimivaks ja kulutõhusaks ennetamiseks on üks järgmistest meetmetest: 1) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m) ja samas vähemalt üks töötav karjavalvekoer; 2) karjamaad ümbritseb 5-liiniline elektrikarjus (kõrgus vähemalt 1,1 m); 3) karjamaad ümbritseb maapinnani ulatuv võrkaed (kõrgus vähemalt 1,1 m), millest väljaspool vähemalt 2 elektrikarjuse liini (kõrgus vähemalt 0,2 ja 1,1 m); 4) karjamaad ümbritseb elektrikarjuse võrk (kõrgus vähemalt 1 m); 5) mesilagrupp on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m); 6) mesilagrupp on ümbritsetud elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m); 7) töötav karjavalvekoer; 8) silopakendid on ümbritsetud 4-5-liinilise elektrikarjusega (kõrgus vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m); 9) muud komisjoni poolt heaks kiidetud innovatiivsed ennetusmeetmed.

14(18)

3-26-2705 abinõuga. Näiteks kui eelduslikult on mesilakahjustusi võimalik ennetada, ümbritsedes mesitarud määruse nr 5 § 9 lg-s 2 p-des 5 ja 6 nimetatud elektrikarjusega, tuleb KeA-l põhjendada, miks konkreetse juhtumi asjaoludel ei oleks selle meetme puhul tegemist rahuldava alternatiiviga pruunkaru küttimisele. Kui KeA väidab, et suure põllumassiivi või silopallide kaitseks ei pruugi olla võimalik kasutada tõhusaid mitteletaalseid meetmeid, tuleb ka seda põhjendada konkreetsete asjaolude valguses ja erinevaid huve kaaludes. KeA rõhutab 21.09.2026 seisukoha p-s 19 iseenesest õigesti vajadust hinnata rahuldava alternatiivi olemasolu kõiki asjaolusid arvestades, kuid KeA arutluskäik ja kaalutlused peavad olema vajadusel ka kohtulikult kontrollitavad.

3-26-2705 mesitarude ja silopakendite kahjustuste ennetamisel loetakse piisavaks ja kulutõhusaks ennetusmeetmeks, kui mesila või silopakendid on ümbritsetud kiskjatõrjeaiaga (4-5-liiniline elektrikarjus kõrgusega vähemalt 1 m) või elektrikarjuse võrguga (kõrgus vähemalt 1 m).“ Korralduse põhjenduste ja seni kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole aga võimalik järeldada, et mõnes kolmest kahjustuspiirkonnast oleks mesilakahjustuste ennetamiseks kasutatud eespool kirjeldatud tingimustele vastavat kiskjatõrjeaeda või elektrikarjuse võrku. Kaebaja on määruskaebuse p-s 28 välja toonud, et ühe Kambja kahjustuspiirkonna ekspertiisiakti kohaselt on rakendatud ennetusmeetmeteks kinnistu valgustus ja kahe jahikoera pidamine, mida KeA on hinnanud ebapiisavaks. KeA määruskaebusele lisatud ekspertiisiakti kohaselt on Kambja vallas Tapu talus kasutatud ennetusmeetmena puupostidega kahe liiniga okastraataeda, mille liinid on 40 cm ja 80 cm kõrgused ning mida KeA on hinnanud ebapiisavaks abinõuks (KeA määruskaebuse lisa „korraldus 291 lisa 1“). Kuigi mitmete mesila kahjustuse ekspertiisi aktide kohaselt asuvad mesilad asustatud hoonete lähedal, ei ole KeA pidanud üksnes sellise abinõu kasutamist piisavaks (KeA määruskaebuse lisa „korraldus 291 lisa 26“). Samuti on hinnanud KeA ebapiisavaks abinõud, kus mesitarud asuvad asustatud hoonete lähedal ning lisaks on kasutatud päikesepatareiga lampe (KeA määruskaebuse lisa „korraldus 291 lisa 27“), mutilõksu paugutiga (KeA määruskaebuse lisad „korraldus 291 lisa 28“, „korraldus 291 lisa 29“, „korraldus 291 lisa 30“), koeri („korraldus 291 lisa 31“, „korraldus 291 lisa 32“) või 1,8 m kõrgust võrkaeda („korraldus 291 lisa 35). Mõnel juhul ei ole omanik rakendanud kahjustuste ennetamiseks mingeid abinõusid (KeA määruskaebuse lisad „korraldus 291 lisa 33“, „korraldus 291 lisa 34“).

3-26-2705 edasist kahju ära hoida. Eelnevat arvestades pidas kohus usutavaks, et karu jätkab ka edaspidi piirkonnas, sh elamute läheduses silopallide kahjustamist. Kuna kahjusaaja ei ole olnud kahjude ärahoidmisel tegevusetu, vaid on püüdnud kahju ära hoida silopallide toomisel inimasustuse lähedale, ei pidanud halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks.

3-26-2705 rünnanud 5 korral. Eeltoodud kahjude puhul on karude rünnakute ärahoidmiseks meetmeid rakendatud, sh rajatud on kiskjatõrjeaiad, kasutatakse erinevaid peletusvahendeid, tarud on toodud eluhoonete vahetusse lähedusse. Hoolimata rakendatud ennetusmeetmetest ja inimese tegevusega seotud keskkonnast on karud mesitarusid rünnanud ja üles näidanud ebatavaliselt julget käitumist.

(allkirjastatud digitaalselt) 18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.