X. Xe kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.09.2024 vastuse nr 6-3/36871-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks määrata kaebajale soodus- tingimustel vanaduspension alates xx.xx.xxxx või xx.xx.xxxx või vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xe kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 28.09.2023 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) avalduse vanaduspensioni määramiseks (dtl 57–63) ja 15.02.2024 avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (on kasvatanud nelja last) alates xx.xx.xxxx (dtl 65–69).
2.Vastustaja selgitas 12.09.2024 vastuses nr 6-3/36871-1 (dtl 6), et kuna kaebaja esitas pensioniavalduse 28.09.2023, siis saab talle määrata soodustingimustel vanaduspensioni alates 28.09.2023.
3-24-2846
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 12.09.2024 vastus ja kohustada vastustajat määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates xx.xx.xxxx või xx.xx.xxxx või kohustada vastustajat vaatama kaebaja pensioniavalduse uuesti läbi. Põhjendused:
3.1.Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega, et vastustajal on kohustus teavitada isikuid eelnevalt vaid vanaduspensioni saamise õigusest. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 301 viidatakse küll RPKS §-le 7, kuid kaebaja arvates tuleb teavitamiskohustust mõista laiemalt. Soodustingimustel vanaduspension on oma liigilt samuti vanaduspension. Soodustingimustel vanaduspensionil puuduks mõte, kui isikud ei ole selle õiguse olemasolust teadlikud.
3.2.Vastustajal olid olemas kõik vajalikud andmed, et teavitada kaebajat soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Vastustaja seda ei teinud, tekitades sellega olukorra, kus kaebaja ei saanud oma õigust kasutada. Selline olukord ei ole õiguspärane ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Osa vanaduspensionäre saab pensioniõiguse tekkimise kohta teavituse, osa mitte. Arvestades, et vanaduspensioniiga on praegu ja ka tulevikus pidevas muutumises, ei saa ükski vanaduspensionieale lähenev inimene olla kindel, millal tal pensioniõigus tegelikult tekib või on tekkinud.
3.3.Õiguspärane ei ole olukord, kus saamata jäänud pension arvestatakse tagantjärele üksnes nendel isikutel, kellel ei ole pensioniõiguse tekkimisest möödunud üle kolme kuu (RPKS § 32 lg 2 p 11). Selline säte on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Näiteks kui kaebaja pensioniõigus oleks tekkinud 1. juunil, saaks ta tagantjärele kolme kuu pensioni, kui ta esitaks avalduse hiljemalt 1. septembril, aga ei saaks pensioni, kui avaldus oleks esitatud ühepäevase hilinemisega 2. septembril. Sellist olukorda ja isikute ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada.
3.4.Kui vastustaja on seisukohal, et kaebaja avaldus on esitatud hilinemisega 28.09.2023, seda põhjusel, et kaebajat ei teavitatud õigeaegselt pensioniõiguse tekkimisest, tuleks ka kaebajale arvestada pensioni viimase kolme kuu eest alates xx.xx.xxxx. Kaebaja taotleb, et vastustaja määraks ja maksaks kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates xx.xx.xxxx.
3.5.Vastustaja möönis oma vastuses, et kaebajal oleks põhimõtteliselt õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni alates xx.xx.xxxx seoses kolme või enama lapse kasvatamisega, kui ta oleks esitanud pensioniavalduse kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, s.o kolme kuu jooksul alates xx.xx.xxxx. Seega on kaebuse esitajal õiguspärane ootus saada soodustingimustel vanaduspensioni alates xx.xx.xxxx.
3.6.Diskrimineeriv on kohaldada kaebaja suhtes RPKS § 32 lg-s 2 sätestatud üldreegleid, sh võrdsustada kaebajat isikutega, kes ei ole panustanud laste kasvatamisse nii palju kui kaebaja (sh kaebaja tervise arvelt). Selline lähenemine on ebaõiglane ega ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiprintsiipidega.
3.7.Vastustajal on hoolsuskohustus teavitada ja nõustada kaebajat kõikides pensioni taotlemise küsimustes, kuna kaebajal oli vastustaja suhtes eriline usaldussuhe. Kaebajal on õiguspärane ootus saada tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni seoses laste kasvatamisega. Kui seadusandja on näinud ette teavituse vanaduspensioni õigusest, siis kohaldub analoogia ka kõikide nende suhtes, kes on kasvatanud kolme või rohkem last, kuna see puudutab emasid, kes on haavatavamas olukorras kui teised isikud. Puudub vaidlus, et kaebajal on neli last. Kuna laste arvu kajastatakse süsteemis automaatselt, siis on eluliselt ebausutav, et vastustajale ei olnud teada asjaolu, et kaebajal on õigus eelpensionile.
2(7)
3-24-2846
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabus RPKS § 7 lg 1 1 järgi 64 aasta ja 6 kuu vanuselt ehk xx.xx.xxxx.
4.2.Riikliku pensioni taotleja esitab vastustajale pensioniavalduse (RPKS § 31 lg 1) ja pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal vastustaja võtab pensioniavalduse vastu (RPKS § 31 lg 3). Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2). Soodustingimustel vanaduspension määratakse varasemast tähtajast ehk soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates (RPKS § 32 lg 2 p 11). Kaebaja ei esitanud pensioniavaldust kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, s.o kolme kuu jooksul alates xx.xx.xxxx, mistõttu kohaldub tema puhul RPKS § 32 lg-s 2 sätestatud üldreegel ning pension tuleb määrata pensioni taotlemise päevast.
4.3.Tulenevalt RPKS-is sätestatust on pensioni määramiseks vajalik isiku avaldus, et ta soovib pensioni saada, ning lisaks on isikul õigus valida pensioniliiki (RPKS § 6) ja pensionile jäämise aega.
4.4.RPKS § 301 sätestab isiku teavitamise vanaduspensioni õigusest. Selle sätte kohaselt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut RPKS §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. RPKS § 7 sätestab õiguse vanaduspensionile ehk vanaduspensioniea. Reeglina tekib vanaduspensionile õigus 65-aastaselt, kuid teatud aastatel sündinud isikutel on erandina kehtestatud õigus jääda sellest vanusest varem pensionile. Nii on ka kaebajal kui 1959. a-l sündinud isikul õigus vanaduspensionile 64 aasta ja 6 kuu vanuselt.
4.5.Kaebajal on neli last. Tulenevalt RPKS § 10 lg 1 p-st 2 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži olemasolul emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
4.6.Seadus ei näe ette teavituste saatmist seoses pensioniõiguste tekkimisega muudel alustel nagu näiteks RPKS § 10 lg-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspension. Lisaks oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks peab olema õigusaktidest tulenev alus. RPKS § 301 lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele. Seejuures ei ole selles sättes ette nähtud laste olemasolu ja / või arvu kontrolli.
4.7.Lisaks sõltub isiku õigus soodustingimustel vanaduspensionile sellest, kas isik on last vähemalt 8 aastat kasvatanud, ja ka lapse teisest vanemast (või ka muudest isikutest). Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel RPKS § 10 lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kui isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt (RPKS § 10 lg 3).
4.8.RPKS ei anna vastustajale pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Seda enam, et
3(7)
3-24-2846
infosüsteemides puuduvad andmed selle kohta, kas ja kuidas on lapsevanemad või muud õigustatud isikud otsustanud vastavat õigust kasutada või jagada, st et soodustingimustel vanaduspensioni õigustatust ei ole võimalik infosüsteemides olevate andmete alusel tuvastada.
4.9.Hüvitise saamiseks esitab isik hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 24 lg 1). RPKS näeb ette pensioni määramiseks isiku avalduse esitamise. Lisaks on veel erinevaid pension liike nagu nt väljateenitud aastate pension, soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel ja eripensionid, mille osas on isikul endal õigus otsustada, millise pensioniliigi ta neist valib ja mis hetkest soovib pensionile jääda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaidlus on selle üle, kas vastustajal oli kohustus teavitada kaebajat soodustingimustel vanaduspensionile jäämise õigusest ja kas kaebajale on võimalik tagasiulatuvalt määrata soodustingimustel vanaduspension seoses nelja lapse kasvatamisega.
6.RPKS § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RKPS 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. RPKS § 7 lg 11 sätestab, et vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks tekib õigus vanaduspensionile enne sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud ea saabumist 1959. a-l sündinud isikutel 64 aasta ja 6 kuu vanuses. Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx. Seega saabus kaebaja vanaduspensioniiga xx.xx.xxxx.
7.RPKS § 10 lg 1 p 2 kohaselt on vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
8.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on neli last. Samuti pole vaidlust vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži üle. Seega oleks kaebajal olnud teoreetiliselt võimalik minna soodustingimustel vanaduspensionile alates xx.xx.xxxx.
9.RPKS § 31 lg 3 kohaselt loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse seoses kolme või enama lapse kasvatamisega 15.02.2024 (dtl 65– 69). Vanaduspensioni saamiseks esitas kaebaja taotluse 28.09.2023. Vastustaja selgitas vaidlustatud otsuses, et kuna kaebaja pensioniavaldus saabus vastustajale 28.09.2023, saab kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspensioni (kasvatanud nelja last) alates 28.09.2023 (dtl 6), s.o pensioniavalduse esitamise päevast.
10.Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks soodustingimustel vanaduspension määrata ja maksta tagantjärele alates xx.xx.xxxx või vähemalt kolm kuud enne pensionitaotluse esitamist alates xx.xx.xxxx. Samuti heidab kaebaja vastustajale ette soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest teavitamata jätmist. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ning leiab, et RPKS ei anna vastustajale pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kohus nõustub vastustajaga.
11.SÜS § 13 lg 1 kohaselt on rahaline hüvitis isikule rahas makstav toetus, pension, kindlustushüvitis või muu rahasumma. SÜS § 24 lg 1 kohaselt esitab isik hüvitise saamiseks hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Samuti tuleb RPKS § 31 lg-st 1 kohustus esitada pensioni taotlemiseks vastustajale pensioniavaldus. Seega määratakse pension isikule üksnes tema soovi korral ja ilma taotluseta ei ole võimalik 4(7)
3-24-2846
pensioni määrata. Riigikohus on märkinud, et pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (Riigikohtu 18.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17). Eeltoodust tulenevalt toimub pensioni määramise menetlus üksnes pensioni saamise õigusega isiku algatusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud soodustingimustel vanaduspensioniikka jõudmisel ega sellele järgneva kolme kuu jooksul vastustajale taotlust määrata talle soodustingimustel vanaduspension seoses nelja lapse kasvatamisega.
12.RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Viidatud säte jõustus 01.06.2022. Ajal, mil kaebajal tekkis õigus soodustingimustel vanaduspensionile, st xx.xx.xxxx, kehtis RPKS § 32 lg 2 p 1 sõnastuses: „Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2 või § 10 lõige 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates“. Seegi nägid nii varasem kui ka praegu kehtiv norm ette, et vanaduspension, sh soodustingimustel vanaduspension määratakse reeglina pensioni taotlemise päevast või pensioniikka jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise pärast arvates. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei esitanud pensioniavaldust hiljemalt 04.01.2021. Seega ei ole vastustajal kehtiva õiguse järgi õigust määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates xx.xx.xxxx.
13.Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et pension tuleb igal juhul määrata 3 kuud tagantjärgi. Nagu kohus viitas, tuleb RPKS § 32 lg 2 p 1 1 järgi pension määrata kas pensioniavalduse esitamise päevast või pensioni õiguse tekkimise päevast, kui pensioni avaldus on esitatud kolme kuu jooksul enne pensioniõiguse tekkimise päeva. Seega ei anna pensioniavalduse esitamine pärast kolme kuud pensioniõiguse tekkimisest õigust määrata pensioni tagasiulatuvalt alates pensioni õiguse tekkimisest ega ka tagasiulatuvalt kolme kuu eest. Pensionitaotleja peab ise olema hoolas, et endale pensioni õigust reguleerivad tingimused selgeks teha ja pensioniavaldus õigeaegselt esitada.
14.Tallinna Ringkonnakohus on 02.05.2019 otsuses asjas nr 3-18-1600 (p 13) selgitanud, et nõue esitada pensioniavaldus on vajalik ka praktilistel põhjustel. Hüvitise maksmist puudutava menetluse alustamine haldusorgani algatusel on põhjendatud eeskätt siis, kui haldusorganil on olemas kogu vajalik teave hüvitise määramiseks. Vanaduspensioni õiges suuruses välja arvutamine ja maksmine ei ole (vähemalt praegu veel) võimalik üksnes riiklikesse registritesse kantud andmete põhjal. Pensioni saamiseks õigustatud isiku tahe saab vastustajale teatavaks tema avaldusest. Kuigi vastustaja osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide hankimisel, peab pensioni saamise õiguse või selle suuruse arvutamise kohta esmajoones asjakohaseid tõendeid esitama õigustatud isik ise (SÜS § 21 lg 1 p 1; RPKS § 28, § 28 1, § 31 lg 6). Vastustajal on vaja teada ka seda, millisel viisil ja kuhu (nt millisele pangakontole) isik pensioni maksmist soovib. Lisaks kinnitab isik pensioniavalduse esitamisega, et tema esitatud andmed on õiged ja ta vastab kõikidele pensioni saamise tingimustele. Need asjaolud õigustavad avalduse esitamise nõuet.
15.Eeltoodud ringkonnakohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas menetluses. Pensioni määramine ja õiges suuruses maksmine ei ole võimalik üksnes riiklikesse registritesse kantud andmete põhjal. Kaebaja peab esitama pensionitaotluse ning selles esitama vajalikud ja asjakohased tõendid, nt tööraamatu. 5(7)
3-24-2846
16.RPKS § 301 lg 1 kohaselt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel samas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut sama seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või SÜS § 27 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud viisil.
17.Vastustajal on kohustus teavitada isikut üksnes RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioni ikka jõudmisest. Vastustajal ei ole kohustust teavitada isikut RPKS §-s 10 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni ikka jõudmisest. RPKS § 301 lg 1 viitab selgelt RPKS §-le 7, mitte §-le 10. Lisaks ei ole vastustajal ka võimalik teavitada laste kasvatamisega seotud soodustingimusel vanaduspensioniõiguse tekkimisest. RPKS 301 lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku vastavust vanaduspensioniõiguste tingimustele, ning selles sättes ei ole ette nähtud laste olemasolu ja arvu kontrolli. Vastustajal peab olema isikuandmete töötlemiseks õigusaktidest tulenev alus. Lisaks ei piisa soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks üksnes asjaolust, et kaebajal on neli last. Selleks peab kaebaja olema kasvatanud nelja last vähemalt kaheksa aastat. Soodustingimustel vanaduspensioni on laste kasvatamise eest võimalik taotleda ka teistel sama last kasvatanud isikutel. Vastustajale ei ole teada, kas kaebaja on kõiki oma lapsi nõutava aja kasvatanud ja kuidas soovivad lapse teised kasvatajad (teine vanem, võõrasvanem, vanema registreeritud elukaaslane, eestkostja, hoolduspere vanem) neid aastaid omavahel jagada. See on informatsioon, mille pensionitaotleja peab vastustajale ise avaldama. Seetõttu ei ole vastustajal võimalik teavitada kaebajat soodustingimustel vanaduspensioni ikka jõudmisest ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks on vajalik esitada pensioniavaldus. Kuna vastustajal ei ole soodustingimustel vanaduspensioniikka jõudmise puhul teavitamise kohustust, siis ei ole vastustaja ka oma kohustusi ega kaebaja õigusi rikkunud.
18.Igal isikul on kohustus tunda riigis kehtivaid õigusakte ja keegi ei saa vabandada end õigusaktide mitte tundmisega. See, et kaebaja ei tea, milliste pensioniliikide vahel on tal võimalik valida ja millistele tingimustele ta peab pensioni taotlemiseks vastama, sõltub üksnes temast endast. Kui kaebaja leidis, et ta vajab pensioni taotlemiseks vastustajalt selgitusi ja juhiseid, oli ta võimalik pöörduda vastava taotlusega vastustaja poole. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks teda eksitanud ja talle ebaõiget teavet jaganud.
19.Ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud, sest kaebaja ei ole soodustingimustel vanaduspensioni taotlejana samasuguses olukorras nagu RPKS § 7 lg 1 alusel vanaduspensioni taotleja. Kui RPKS § 7 lg 1 alusel vanaduspensioni taotleja puhul on pensionile jäämise õiguse tekkimise aeg vanusega selgelt kindlaks määratav, siis laste kasvatamisega seotud soodustingimustel vanaduspensioni taotleja puhul see nii ei ole. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, sõltub see laste arvust, sellest, kes lapsi tegelikult kasvatasid ning kuidas lapse kasvatajad soovivad lapse kasvatamise eest saadavat soodustust omavahel jagada. Seda arvestades ei saa vastustajalt eeldada samasuguse teavitamiskohustuse täitmist.
20.Kaebaja viited endale kui haavatavale isikule on otsitud ja põhjendamata. Kaebaja ei ole selgitanud, millised takistused tal esinesid enda õiguste välja selgitamiseks ja pensioniavalduse õigeaegseks esitamiseks. Teadmatus kehtivast õigusnormidest on kaebajast endast sõltuv asjaolu, mida ei saa panna süüks vastustajale.
21.Kaebaja õiguspärast ootust ei ole rikutud. Õiguspärane ootus saanuks tekkida siis, kui kaebaja oleks esitanud pensioniavalduse juba 2020. a-l, kuid vastustaja määras talle pensioni alles 2023. a-l. Praegusel juhul esitas kaebaja pensioniavalduse alles 2023. a-l ja pension
6(7)
3-24-2846
määrati talle 2023. a-l, seega ei saanud kaebajal kuidagi tekkida õiguspärast ootust pensioni määramisele varasemast ajast.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus on õiguspärane. Kohus jätab kaebaja tühistamiskaebus rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension tagasiulatuvalt ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
23.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.