lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-34219/29

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-34219/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-34219

Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Xxxx(pankrotis) pankrotimenetlus Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine Avaldaja/võlgnik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx) Usaldusisik pankrotihaldur Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ; J. Köleri 3-3, 10150 Tallinn, e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada võlgniku Xxxx(isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada pankrotihaldur Raivo Piirla võlgniku Xxxxusaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud 10.08.2011.a määrusega kinnitas kohus võlgniku Xxxxpankrotimenetluses lõpparuande, määras lõpetada võlgniku Xxxxpankrotimenetlus ning algatada tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur Raivo Piirla. 28.11.2014. a esitas Xxxxkohtule taotluse vabastada Xxxxkohustustest ja lõpetada võlgadest vabastamise menetlus. 02.12.2014. a esitas võlgniku võlausaldaja Swedbank AS kohtule vastuväite võlgniku kohustustustest vabastamise taotlusele ning 05.12.2014. a omakorda

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustusest vabastamisest keeldumiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, st võlgnik teadlikult ja tahtlikult ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsi ka sellist tegevust. Võlgnik on vabatahtlikult asunud töötamise asemel hooldama oma lapselast, kuigi seda peaksid tegema hoopis lapsevanemad, mitte vanaema, kelle suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus. Sellise otsuse tegemisel pidi võlgnik arvestama, et rikub süüliselt talle pankrotiseadusega ettenähtud kohustusi, mistõttu võidakse tema kohustusest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta ta kohustusest vabastamata. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgniku rikkumine on süüline ja see kahjustab oluliselt võlausaldajate huve ja õigusi. Kuivõrd 10.02.2015.a võttis võlgnik oma 27.11.2014. a esitatud taotluse kohustustest vabastamise ennetähtaegseks lõpetamiseks tagasi, jättis kohus 16.02.2015.a määrusega võlgniku nimetatud taotluse läbi vaatamata ning määras jätkata kohustustest vabastamise menetlust. 01.09.2015.a esitas Swedbank AS kohtule oma täiendavad põhjendused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette seda, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 ettenähtud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, vaid on vabatahtlikult töölt ära tulnud ja asunud selle asemel hooldama lapselast, rikkudes sellega süüliselt pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustades võlausaldajate huve. Kohus jättis 15.09.2015 rahuldamata Swedbank AS-i taotluse võlgniku Xxxxkohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks, kuna olukorda, kus võlgnik on töötamise asemel asunud hooldama haiget lapselast, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. 10.01.2017.a esitas Xxxxkohtule taotluse vabastada Xxxxkohustustest ja lõpetada võlgadest vabastamise menetlus. Nimetatud taotluse esitamise hetkeks oli võlgniku Xxxxkohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 175. 19.01.2017.a esitas pankrotihaldur Raivo Piirla kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt moodustasid võlausaldajate nõuded võlgadest vabastamise algatamisel 38 447,89 eurot. Menetluse käigus on kolm võlausaldajat (AS Swedbank, AS Eesti Energia, Hüpoteeklaen OÜ) saatnud usaldusisikule omapoolsed avaldused, milles märgitakse et kolmandad isikud on võlausaldajate nõuded osaliselt tasunud ja võlausaldajatel puudub edaspidiselt nõue võlgniku vastu ja puuduvad ka vastuväited võlgniku võlgadest vabastamiseks. Seega on võlgniku järelejäänud kohustused summas 2271,01 eurot võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia ees. 28.11.2014.a. kohtule esitatud usaldusisiku aruandes märkis usaldusisik, et võlgnikule laekuvast töötasust pole olnud võimalik usaldusisikule võlausaldajatele määratud raha maksta, kuna võlgnik sai miinimum osas töötasu, millele ei saa pöörata sissenõuet PankrS § 173 lg 5 tulenevalt ja võlgniku hooldada on haige lapselaps Xxxx. Need asjaolud kogumis ei võimaldanud tal tulutoova tegevusega pidevalt tegeleda, kuna hooldatav vajas pidevat järelevalvet. 2015.a ja 2016.a. on võlgnik vastavalt võimalustele tegelenud osaliselt mõistliku tulutoova tegevusega, mis on võimaldanud tema äraelamise, väljamakseid usaldusisikule tehtud ei ole ja käesoleval hetkel on isik töötu tervislikel põhjustel, on ka töötuna. Kokkuvõtvalt on võlgnik tegelenud perioodiliselt mõistliku tulutoova tegevusega, väljamakseid usaldusisikule tehtud ei ole, kohustused võlausaldajate ees on vähenenud, 12.01.2017.a. seisuga moodustavad kohustused 2271,01 eurot.

Võlgniku Xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha kaks võlausaldajat (neljast). Swedbank AS ja Eesti Energia AS vastasid, et neil puuduvad vastuväited Xxxx võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise osas ja Xxxx võlgadest vabastamise osas. 24.01.2017.a andis võlgnik kohtule pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. 24.01.2017.a toimunud ärakuulamistel selgitas võlgniku usaldusisik, et kolmas isik on tasunud Swedbank AS nõude osaliselt, mille järel pank loobus ülejäänud nõuetest. Eesti Energia AS’le on nõue tasutud. Nõue on üles jäänud vaid AS Nordea Finance Estonia ees. Aruande esitamise ajal oli võlgnik töötu, kuid tänaseks on töö leidnud. 24.01.2017 ärakuulamisel väitis ka võlgnik, et hetkel ta töötab ning palus käesolev menetlus lõpetada ja ta järelejäänud kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku Xxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku Xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 24.01.2017.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku. 24.01.2017.a andis võlgnik Xxxx kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku Xxxx võlausaldajad Swedbank AS ja Eesti Energia AS on avaldanud, neil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisele esitanud. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ning seadusest ei tulene, et kohustustest vabastamise menetluse periood peaks seetõttu pikenema, et võlgnikul ei ole olnud vahepeal tööd ning sellest tulenevalt ka sissetulekut. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Tal ei ole menetluse kestel olnud alati võimalus tulutoova tegevusega pidevalt tegeleda, kuna asus hooldama haiget lapselast ja hooldatav vajas pidevat järelevalvet, kuid 2015.a ja 2016.a. on võlgnik vastavalt võimalustele tegelenud osaliselt mõistliku tulutoova tegevusega, mis on võimaldanud tema äraelamise, väljamakseid usaldusisikule tehtud ei ole ja käesoleval hetkel isik töötab. Kokkuvõtvalt on võlgnik tegelenud perioodiliselt mõistliku tulutoova tegevusega,

väljamakseid usaldusisikule tehtud ei ole, kohustused võlausaldajate ees on läbi kolmandate isikute vähenenud. Seega on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku Xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb Xxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja