Politseija Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 19. septembri 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse kuni
19.novembrini 2025 (k.a).
2.Asendada määruse avaldamise korral X. Xi nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puudutatud isikule araabia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse osaline tõlge araabia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
4.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. septembril 2025 kell 13.42 kinni PPA teenindusse aadressil A. H. Tammsaare tee 47 saabunud X. Xi. Kinnipidamise eesmärgiks oli kontrollida tema Eestisse saabumise ja siin viibimise alust (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1). Hr X esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Samal päeval kell 18.30 pidas PPA isiku kinni tema riiki saabumise ja riigis viibimise õigusliku aluse kontrollimiseks ja tema taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
5.18. septembril 2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse hr Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2, § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja 7 alusel.
5.1.Puudutatud isik saabus ise PPA teenindusse. Ta rääkis araabia keelt, teenindajale arusaadavaid keeli ta ei rääkinud. Kell 18.09 asusid ametnikud teda küsitlema. Ütluste järgi tuli hr X Iraagist Türki, siis Poola ja seejärel Eestisse. Võimalik, et ta viibis vahepeal ka Saksamaal, kuid isik ise polnud selles kindel, kuna ei tunne Euroopa riike. Eestisse jõudis ta 17. septembril 2025. Hommikul kell 7.00 oli ta Viljandis, sealt tuli rongiga Tallinna, kuhu jõudis kell 10.33. Seejärel pöördus ta PPA-sse.
5.2.Isiku sõnul põgeneb ta Iraagist tagakiusu ja piinamise eest. Ta teab, et varjupaika tuleb taotleda esimeses turvalises riigis, kuid otsustas tulla Eestisse, kuna usaldab Eesti riiki. Sugulasi ja tuttavaid tal siin ei ole. Iraagis sai ta väidetavalt karistada meeleavaldusel osalemise eest. Varem pole ta Euroopas käinud. Schengeni viisaruumis tal pereliikmeid ega lähedasi pole.
5.3.PPA võttis isikult sõrmejäljed ja tegi päringu Eurodac süsteemi. Selgus, et temalt on varem sõrmejäljed hõivatud viiel korral.
13.veebruaril 2016, esitamise koht Mobile Erfasung (viitenr DE1160213MED00001);
2.märtsil 2016, esitamise koht Eindhoven Hollandis (viitenr NL1-282452482720160302T134201);
12.detsembril 2018, esitamise koht Ter Apel (asula Hollandis) (viitenr NL1-282452482720181212T105038);
18.juulil 2019, esitamise koht 42A AS/Las Dortmund (viitenr DE1190718D0100226).
Isiku sõrmejäljed on eeldatavasti hõivatud kahel korral Hollandis ja kolmel korral Saksamaal.
5.4.PPA esitas 18. septembri 2025 päringu Hollandi ja Saksamaa ametivõimudele eesmärgiga välja selgitada, kas hr X on taotlenud Saksamaal ja Hollandis rahvusvahelist kaitset. Kohtule taotluse esitamise hetkeks vastuseid veel pole.
5.5.Isikuga tehti uus vestlus. Ta selgitas, et ei rääkinud PPA-le Saksamaal viibimisest, kuna sel juhul oleks PPA saatnud ta tagasi Saksamaale. Saksamaa oleks saatnud ta Iraaki, mida ta ei taha. Ta tuli Saksamaalt autoga otse Eestisse. Oma Saksamaa elamisloa jättis ta sinna ja tuli Eestisse ainult passiga. Elamisluba kehtis veel kolm kuud. Seda ei saa enam pikendada. Kõik iraaklased, kellel on kolmekuuline elamisluba, saadetakse koju. Hr X soovis jäädavalt Saksamaalt lahkuda ja elada rahulikult Eestis. Isik kinnitab, et see, mis ta rääkis enda tagakiusamise kohta Iraagis, on tõde. Ta on olnud Saksamaal ja Hollandis. Ta ei tahtnud varem öelda, et tema isa on Hollandis. Isal on Hollandi kodakondsus. Hollandis taotles isik rahvusvahelist kaitset enda sõnul 2016. a-l. Saksamaal ta esialgu varjupaika ei taotlenud, aga temalt võeti ikka sõrmejäljed. Kui ta Hollandisse läks, saadeti ta Saksamaale tagasi. Ta taotles Saksamaal varjupaika. Isik kinnitas, et kui politsei ta vabastab, ei lahku ta Eestist. Ta tahab siin rahvusvahelist kaitset taotleda.
5.6.PPA hinnangul esineb oht, et isik põgeneb. Isik valetas (VSS § 6 8 p 2). Esmasel vestlusel väitis ta, et ei ole varem Euroopas käinud ega rahvusvahelist kaitset taotlenud. Hiljem selgus, et see pole tõsi. Isikut hoiatati enne temalt ütluste võtmist teadvalt valeandmete esitamise eest.
5.7.Kui isik taotles Saksamaal rahvusvahelist kaitset, sai ta tõenäoliselt õiguse viibida ainult Saksamaal, mitte reisida Hollandisse, sealt tagasi Saksamaale ja hiljem Eestisse. Pole ka
2
kindel, kas tema ringiliikumine piirdus ainult nende riikidega. Seega on ta lahkunud loata teisest EL liikmesriigist (VSS § 68 p 9).
5.8.Isiku varasem käitumine, ilma loata Schengeni alal reisimine ja Eestis politseile valeandmete esitamine viitavad sellele, et teda ei saa usaldada. PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi ka lahkumiskohustust täita. Ta on juba varem kodumaale tagasisaatmise hirmus lahkunud Saksmaalt (VSS § 68 p 6). Kui Saksamaa või Holland kinnitavad, et isik on nende riikides rahvusvahelist kaitset taotlenud ja üks või teine riik on tema taotluse eest vastutav, ootab teda ees üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/20131 (Dublini III määrus) sätestatud korras. See võib omakorda tähendada, et isik saadetakse tagasi Iraaki, kuhu ta naasta ei soovi. PPA-l pole usku, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles hakkaks korraldama enda lahkumist Saksamaale või Hollandise. Pigem vastupidi: ta otsiks võimalusi jääda Schengeni alale, liikudes vajaduse korral edasi järgmisesse liikmesriiki.
5.9.Praeguseks teab PPA, et isiku sõrmejäljed on hõivatud Hollandis ja Saksamaal. PPA ei ole saanud veel kinnitust, kas isik on taotlenud ühes või teises riigis rahvusvahelist kaitset. PPA soovib isiku ütlustest selgunud asjaolusid täpsustada. Seetõttu on põhjendatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-i 4 alusel.
5.10.Kuna esineb oht, et isik põgeneb, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) tõhusad. Nende kohaldamine eeldab usaldust isiku vastu, mida PPA-l ei ole. Kui isik kinnipidamiskeskusest vabastataks, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama.
5.11.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine on proportsionaalne meede, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel oluliste asjaolude väljaselgitamiseks või üleandmiseks Saksamaale või Hollandile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi, vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei välista isiku terviseseisund tema kinnipidamist.
6.Hr X esitas istungil seisukoha PPA taotluse kohta. Ta rõhutas, et pöördus ise PPA-sse. PPA käes on tema dokumendid. Ta palus end ümber paigutada avatud keskusesse. Kinnipidamiskeskuses ei tunne ta end hästi, see koht meenutab pigem vanglat. Eelmisel õhtul hakkas tal halb ja välja tuli kutsuda kiirabi. See oli tingitud stressist. Kiirabi andis talle erinevaid tablette. Psühholoogilist abi ta ei vaja. Kui avatud keskusesse paigutamine pole võimalik, palus hr X end Saksamaale saata. Ta selgitas, et andis alguses PPA-le valeütlusi, kuna kartis, et teda saadetakse tagasi Saksamaale ja seejärel Iraaki. Hiljem rääkis ta tõtt. Tal ei oleks vabaduses viibimise korral kavas kuskile minna.
7.Kohus selgitas istungil PPA-le, et ei saa anda luba isiku kinnipidamiseks alternatiivsetel alustel ja menetlustes: tema üleandmiseks Dublini III määruse järgi või tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks Eestiks. PPA-l tuleks valida üks alus. Loogilisem on taotleda praegu kinnipidamist üleandmismenetluse raames.
8.PPA esindaja täpsustas oma taotlust, andes teada, et taotleb luba pidada hr X kinni üleandmismenetluse raames (VRKS § 361 lg 2 p 7).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.VRKS § 361 lg 2 p 7 järgi võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
3
Dublini III määrus näeb ette kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab kolmanda riigi kodanike esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest (art 1). Kui taotleja lahkub pärast taotluse esitamist vastutavast liikmesriigist, on vastustaval riigil kohustus ta tagasi võtta, kui teine liikmesriik, mille territooriumil taotleja viibib, esitab tagasivõtmispalve (määruse art 18 p 1; tagasivõtmispalve kohta vt art 24 lg 1). Kinnipidamine Dublini III määruse alusel on lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab üleandmise menetlust.
10.Hr Xi 18. septembril 2025 antud ütluste järgi (vt digitoimiku leht (dtl) 17) on PPA-l piisavalt alust arvata, et tema eest vastutavaks riigiks on kas Saksamaa või Holland. Ta selgitas, et on olnud Saksamaal ja Hollandis. Ta taotles mõlemas riigis rahvusvahelist kaitset. Hollandist saadeti ta tagasi Saksamaale. Hr Xi sõnul jättis Saksamaa 2019. a-l tema varjupaigataotluse rahuldamata (vt Dublini III määruse art 18 p 1 alap. d). Kuna hr Xi kinnipidamisest ja temalt tõeste ütluste saamisest on möödas vähe aega ei ole PPA saanud veel ütlusi Saksamaalt kontrollida. PPA kinnitas taotluses, et on päringud hr Xi kohta nii Saksamaale kui ka Hollandisse saatnud.
11.Hr X on väljendanud soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikut võib kinni pidada üksnes juhul, kui tema põgenemise oht on märkimisväärne (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-20-1943, p 22 ja 10. mai 2022. a määrus asjas nr 3- 22-56, p 17).
12.VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui ta on esitanud valeandmeid. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemise oht juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb põgenemise oht juhul, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
13.Kohus leiab, et praegusel juhu esineb märkimisväärne oht, et hr X vabaduses viibides põgeneb ega oleks PPA-le üleandmismenetluses kättesaadav.
13.1.Hr X andis PPA-le valeütlusi (vrd 17. ja 18. septembri ütlused, dtl 8 ja 17). Esmalt väitis ta, et tuli otse Iraagist, kirjeldades oma teekonda Eestisse. Iraagist lahkus ta enda sõnul 2025. a jaanuaris. Ta jõudis Türgi kaudu Poola, sealt läbi Leedu ja Läti Eestisse. Võibolla viibis vahepeal Saksamaal, kuid pole selles kindel, kuna ei tunne Euroopa riike. Ta kinnitas, et ta pole varem Euroopas käinud ja tal ei ole Schengeni ruumis pereliikmeid ega lähedasi sugulasi. Järgmisel päeval antud ütluste järgi tuli ta Eestisse Saksamaalt. Tema isal on Hollandi kodakondsus. Ta on olnud varem Saksamaal ja Hollandis. Saksamaal elavad ka tema kaks õde, kes on hambaarstid. Ta töötas Saksamaal oma isa kioskis. Saksamaalt lahkus ta põhjusel, et pelgas, et tema ajutist viibimisluba ei pikendata ja ta saadetakse tagasi Iraaki. Mitmed tema sõbrad juba saadeti. Seda, et hr X on viibinud Saksamaal ja Hollandis juba aastatel 2016–2018 kinnitavad PPA esitatud dokumendid Eurodac süsteemist saadud vastuste kohta (dtl 12–16).
13.2.Hr X selgitas 18. septembril antud ütlustes, et Saksamaal oli tal luba viibida üksnes konkreetses piirkonnas („maakonnas“). Ta ei tohtinud sealt lahkuda ega ka Saksamaa piires vabalt ringi liikuda. Seega on ta Saksamaalt loata lahkunud.
13.3.Hr X on korduvalt selgitanud, et soovib igal juhul vältida enda tagasisaatmist Iraaki. Varem on ta ka öelnud, et ei soovi naasta Saksamaale, kuna kardab, et sealt saadetakse ta
4
Iraaki. Istungil väitis ta siiski, et soovib naasta Saksamaale, kui alternatiiviks on jäämine Eestisse kinnipidamiskeskusesse.
14.Eeltoodust kogumis järeldab kohus, et esineb märkimisväärne oht, et hr X põgeneb ega jääks vabaduses viibides ootama enda üleandmist vastustavale liikmesriigile. Asjaolu, et ta Eestis ise PPA poole pöördus ja oma dokumendid esitas, seda ümber ei lükka, arvestades seda, et ta andis PPA-le seejuures olulisel määral valeütlusi. Tema ütlused ja kinnitused ei ole praeguse seisuga usaldusväärsed.
15.Arvestades olulise põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki. Arvstades hr Xi antud valeütlusi, pole põhjust teda usaldada.
16.Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et hr Xi kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei riiva tema õigusi ülemäära. Kinnipidamine ei kesta eeldatavasti pikka aega. PPA selgitas istungil, et üleandmine näiteks Saksamaale võib teoks saada juba mõne nädalaga või kuu ajaga. Kinnipidamine ei ohusta hr Xi tervist ega turvalisust. Kinnipidamiskeskuses on hr Xil ligipääs arstiabile. Seda kinnitab ka asjaolu, et talle tema sõnul 18. septembri 2025. a õhtul kiirabi kutsuti ning meedikud määrasid talle ravimid. Hr X kurtis küll kõrget stressi, kuid eitas vajadust psühholoogi abi järele. Kui ta seda siiski vajab, on see keskuses kättesaadav.
17.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada hr Xi kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 19. novembrini 2025 (k.a).
18.Määruse avaldamise korral tuleb hr Xi nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
19.Kohus annab hr Xile menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks araabia keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.