Politsei- ja Piirivalve taotlus X. Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 16. septembri 2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Anda luba pidada X. X (sündinud x.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
16.novembrini 2025 (k.a).
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit selgitama võimalust lubada X. Xil naasta Indiasse esimesel võimalusel tema enda vahendite abil soetatud piletitega.
3.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puudutatud isikule pandžabi keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge pandžabi keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passinumber tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 14. septembril 2025 kell 13.03 Tallinna Sadama D-Terminalis, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni India kodaniku X. Xi (sündinud x.xx.xxxx, India passi nr XXXXXXXX). Sama päeva kell 20.25 luges PPA isiku kinni peetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p 7 alusel,
sest selgus, et isik on 1. juunil 2022 taotlenud Austrias rahvusvahelist kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/20131 (Dublini III määrus) alusel.
2.15. septembril 2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule VRKS § 362 lg 2 alusel taotluse X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuginevalt VRKS § 361 lg 2 p-le 7.
2.1.14. septembri 2025 küsitlemisel sai PPA X. Xilt järgmise info.
2.2.Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult majanduslikel põhjustel. Ta lahkus enda sõnul Indiast 13. aprillil 2022 ja läks Araabia Ühendemiraatidesse, sealt Serbiasse, edasi Ungarisse ja Austriasse. Kogu reisi Euroopasse korraldas talle tasu eest India agent, kes oli lubanud, et isik saab Serbiast Euroopa viisa, kuid ta ei saanud seda. Ta teadis, et tuleb Euroopasse ebaseaduslikult. Austrias taotles isik rahvusvahelist kaitset, sest jäi politseile vahele. Taotluse vastust ära ootamata suundus isik Itaaliasse, sealt edasi Prantsusmaale ja Portugali. Prantsusmaalt ostis ta tuttava tuttavalt 4000 euro eest Itaalia elamisloa kaardi. Talle oli lubatud, et sellega saab piiramatult reisida. Ta uskus, et tegemist on originaaliga, vastasel juhul ei oleks ta kaarti ostnud.
2.3.14. septembril 2025 tuli isik esimest korda Eestisse, et kokku saada oma tüdruksõbraga. Piirivalvuritele kontrollimiseks esitas ta Itaalia ID kaardi nr XXXXXXXXX, mis PPA dokumendieksperdi hinnangul on võltsing. Eestisse plaanis ta jääda üheks päevaks, kavatsedes õhtul Rootsi tagasi minna. Kinnipidamiskeskusest vabanemisel läheks ta tagasi Rootsi, sest töötab enda sõnul Rootsi koolis haldustöötajana. Tema tööandja teeb väidetavalt ettevalmistusi talle elamisloa taotlemiseks. Isik saab aru, et ta on Schengeni alal ja Eestis ebaseaduslikult. Ta väidab, et ta ei ole teadlik, mis seisus on Austrias tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus ja tal puudub selle vastu ka igasugune huvi. Austria tagasisaatmisotsusest sai isik väidetavalt teada Eesti politseilt. Indiasse ta tagasi minna ei taha. Enda sõnul taotles ta 2024. a Portugalis elamisluba, kuid see on praegu ootel. Talle on vastatud portugali keeles, kuid ta ei saa sellest aru.
2.4.Taotluses tugines PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 7, mis näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA leiab, et esineb põgenemisoht VSS § 68 p-de 6 ja 9 alusel järgmistel põhjustel.
2.5.Lähtudes isikuga peetud vestlusest on PPA veendumusel, et isikul olid Schengeni alale sisenedes omad plaanid. See, kas ta saab Austrias rahvusvahelise kaitse või mitte, ei ole tema jaoks oluline. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes seetõttu, et jäi politseile vahele ja püüdis sellega vältida enda väljasaatmist. Prantsusmaalt ostis isik endale teadlikult võltsitud Itaalia elamisloa kaardi. Eluliselt ei ole usutav, et kriitiliselt mõtlev ja arukas keskharidusega inimene nagu X. X usuks, et tuttava tuttavalt oleks võimalik raha eest endale originaaldokument saada.
2.6.Liikudes Portugali, soovis isik taotleda endale elamisluba, mis tema sõnul on hetkel ootel. Portugalist liikus ta Rootsi, kus asus tööle. Seda tegi ta PPA hinnangul teadlikult ebaseaduslikult. Austrias rahvusvahelise kaitse taotlust esitades pidid ametnikud talle 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
2
selgitama, et taotluse menetlemise ajal ei tohi ta teistesse liikmesriikidesse liikuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta küsitlusel tunnistas, et teab, et on Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult. See teadmine ei ole teda aga mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Isik on öelnud, et ta ei soovi minna tagasi kodumaale, vaid tahab tagasi Rootsi või Portugali. Seetõttu ei ole PPA-l usku, et kui isik vabadusse pääseks, oleks ta valmis Schengeni alalt lahkuma. Tõenäoliselt otsiks ta hoopis võimalusi siia jääda, püüdes liikuda järgmisesse Schengeni liikmesriiki või tagasi Rootsi või Portugali
2.7.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik X. Xi puhul tõhusalt kohaldada, kuna on oht, et isik põgeneb. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku vastu usaldust, mis saab tugineda tema varasemale käitumisele. Arvestades aga isiku senist käitumist, ei saa isikut PPA arvates usaldada. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine tagaks, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav enda üleandmiseks Austriale, kes on vastutav tema väljasaatmise eest Schengeni alalt. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
3.Istungil selgitas X. X, et soovib naasta Indiasse niipea kui võimalik. Tal on vahendeid, et soetada vajalikud piletid.
4.PPA esindaja selgitas istungil, et PPA ei ole tagasivõtupalvet veel esitanud. Austriaga läbirääkimised võivad PPA kogemuste järgi võtta aega. Parimal juhul õnnestuks hr X üleandmine Austriasse kuu ajaga, kuid valmis tuleb olla ka pikemaks menetluseks. Seepärast palub PPA anda loa pidada hr X kinni kuni kaks kuud. Kui hr Xl on olemas vahendid otse koju naasmiseks, võib olla võimalik seda korraldada. PPA saab seda selgitada. Sellisel juhul kestab kinnipidamine kindlasti vähem aega.
5.Kohus andis istungil suuliselt PPA-le loa paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (HKMS § 173 lg 6).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA on esitanud taotluse X. Xi kinnipidamiseks, et tagada tema üleandmine Austria riigile Dublini III määruse alusel.
7.Dublini III määrus näeb ette kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab kolmanda riigi kodanike esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest (art 1). Kui taotleja lahkub pärast taotluse esitamist vastutavast liikmesriigist, on vastustaval riigil kohustus ta tagasi võtta, kui teine liikmesriik, mille territooriumil taotleja viibib, esitab tagasivõtmispalve (määruse art 18 p 1; tagasivõtmispalve kohta vt art 24 lg 1). Muuhulgas on vastustaval liikmesriigil kohustus võtta tagasi inimene, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse ta on tagasi lükanud (art 18 p 1 alap. d).
8.Kui PPA otsustab algatada välismaalase teisele liikmesriigile üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse tema kinnipidamisele VRKS § 36 1 lõike 2 p-i 7 (vt ka VRKS § 3 2 lg 1). Kinnipidamine Dublini III määruse alusel on lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab üleandmise menetlust.
3
9.PPA taotluse ja esitatud dokumentide järgi on praegusel juhul piisavalt alust arvata, et X. Xi eest vastutab Austria. X. X esitas Austrias 1. juunil 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Austria riik jättis rahuldamata (vt Austriast saabunud vastus PPA järelepärimisele, digitoimiku leht (dtl) 9). PPA selgitas istungil, et plaanib esitada tagasivõtmispalve, kuid pole seda veel teha jõudnud.
10.VRKS § 361 lg 2 p 7 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 36 1 lg 21). PPA leidis taotluses, et lisaks loata teisest liikmesriigist lahkumisele (vt ka VSS § 68 p 9) näitab X. Xi põgenemisohtu see, et tema ütlustest, hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
11.X. Xi seletuste järgi (dtl 19) saabus ta Schengeni ruumi teadlikult ebaseaduslikult. Kodumaalt Indiast lahkus ta enda sõnul sellepärast, et tahtis väga Euroopasse ja paremat elu. Ta maksis Euroopasse saamise eest agendile 20 000 eurot. Ta teadis, et Euroopasse legaalselt tulekuks oli vaja viisat. Kui ta jõudis Serbiasse, selgus, et ta agendilt tolle lubatud viisat ei saa. Ta otsustas liikuda edasi illegaalselt. Austrias jäi ta politseile vahele ning otsustas seepeale taotleda rahvusvahelist kaitset. Ta lahkus Austriast, ootamata ära varjupaigataotluse menetluse lõppu. Seejärel viibis ta Itaalias, Prantsusmaal ja Portugalis. Praegu töötab ta enda sõnul Rootsis ja loodab seal viibimise seadustada. Eestisse tuli ta enda sõnul 14. septembril 2025, et saada kokku oma tüdruksõbraga.
12.Seega lahkus X. X õigusliku aluseta ja loata Austriast ning liikus hiljem illegaalselt mitme Euroopa Liidu territooriumil. Selle põhjal järeldab kohus, et esineb suur oht, et X. X vabaduses viibimise korral Eestist põgeneks ega oleks Austria riigile üleandmiseks kättesaadav.
13.Arvestades olulise põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki. Seda kinnitab ka asjaolu, et X. X saabus Schengeni alale ebaseaduslikult, hankis endale tõenäoliselt võltsitud dokumendi (vt vastus PPA järelepärimisele Itaaliast, dtl 27) ja on pikemat aega liikunud illegaalselt Schengeni riikides. Pole põhjust usaldada, et ta käituks seadusekuulekalt, jääks Eestisse ja täidaks järelevalvenõudeid, kuni tema üleandmiseni Austriale.
14.Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et X. Xi kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei riiva tema õigusi ülemäära. Kinnipidamine ei kesta eeldatavasti pikka aega. PPA selgitas istungil, et üleandmine võib Austria riigi kiire koostöö korral toimuda kuu aja jooksul. Kinnipidamine ei ohusta X. Xi tervist ega turvalisust.
15.Istungil avaldas X. X selgelt soovi ja valmisolekut kodumaale naasta. Tema sõnul on tal selleks olemas ka vahendid. PPA-l tuleb selgitada võimalust lubada hr Xl esimesel võimalusel kodumaale naasta. Selle võimalikkuse korral ei ole põhjust teda Austriale üleandmiseks kinni pidada. Kinnipidamine ei oleks sel juhul eesmärgipärane ega proportsionaalne.
16.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada X. Xi kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 16. novembrini 2025 (k.a). 4
17.Määruse avaldamise korral tuleb X. Xi nimi, sünniaeg ja passinumber asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
18.Kohus annab X. Xile menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks pandžabi keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.