Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Swedbank esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule hagi V M vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja V M 06.12.2006 laenulepingu nr 06-231077-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 9593 eurot tagastamise lõpptähtajaga 12.11.2026. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ja korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Lepingule sõlmiti lisa 20.01.2014 ning selle punkti 3.17.1 kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping nr 06-231077-EL uues sõnastuses. Nimetatud lisa punkti 3.1 kohaselt oli laenulimiit 7271,33 eurot ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 12.11.2026. Lisa punkti 3.17.2 kohaselt lepiti kokku, et laenusaajal on õigus hiljemalt 20.03.2014 tagastada pangale ennetähtaegselt 6 000 eurot, mille arvelt vähendatakse laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu nr 06-231093-EV alusel laenusaaja kasutuses olevat laenusummat ning kustutatakse laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenulepingutest nr 06-231093-EV ja 08-060526-RK tulenevad võlgnevused ja kustutatakse kõik käesolevast laenulepingust tulenevad võlgnevused ja laenusaaja ning tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevad võlgnevused. Pärast nimetatud ennetähtaegset tagastamist on pank nõus vabastama pandi alt laenulepingu punktis 3.16.1 nimetatud eseme. Kuivõrd laenusaaja täitis kohaselt lisa punktis 3.17.2 nimetatud tingimused, vabastati korteriomandile asukohaga xxxx seatud hüpoteek ning vaidlusalusest lepingust tulenevaid kohustusi jäi tagama hüpoteek korteriomandil asukohaga xxxx. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama igakuiste maksetena iga kuu 12. kuupäeval. Kostja kohustus tagama vastavate summade tähtaegse olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel arvelduskontolt maha võtta. Lepingu lisa punkti 4.9 kohaselt kohustus kostja kindlustama laenulepingu tagatisega koormatud eseme laenulepingu tüüptingimuste punktis 8. toodud tingimustel panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning esitama kindlustamist tõendavad dokumendid pangale ühe nädala jooksul pärast tagatise seadmise lepingu sõlmimist. 06.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 06-231077-EL kindlustusleppe. Kindlustusandjaks valiti Swedbank P&C Insurance AS (endine AS Hansa Varakindlustus).

Soodustatud isikuks on hageja. Vastavalt kindlustusleppe punktile 2.4. tasus kindlustusmakseid hageja. Kostja kohustus hüvitama hagejale kindlustusmaksed igakuiste kindlustussertifikaadis nimetatud osamaksetena laenulepingust tulenevatel laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel. Pooled leppisid kokku, et hageja võtab eelnimetatud tähtpäevadel vastavad summad laenulepingus märgitud laenusaaja arvelduskontolt maha. Kostja kohustus tagama, et vastavad summad oleksid tähtaegselt arvelduskontol olemas. Kostja ei täitnud kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, mistõttu lasub kostjal kohustus hüvitada hagejale ka tasutud kindlustusmaksed. Lepingu tüüptingimuste punkti 7.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis igakuised maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 26.06.2014 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 14.07.2014. Pärast lepingu ülesütlemist väljastas hageja 15.07.2014 kostjale teatise, milles tuletas kostjale veelkord meelde võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist ning lepingu täitmise tagamiseks oli hageja kasuks seatud hüpoteek, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Korteriomand asukohaga xxxx õnnestus enampakkumisel müüa hinnaga 840 eurot. Vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud, mistõttu laenulepingust nr 06-231077-EL tuleneva võlgnevuse katteks laekus vara müügist saadud summast 724,10 eurot. Ülejäänud nõude täitmist palus hageja kostjalt 15.06.2016 saadetud kirjas. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Hageja nõue kostja vastu on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 7 926,88 eurot, millest põhivõlgnevus 6 497,23 eurot, intressi võlgnevus 73,45 eurot, lepingutasu võlgnevus 70,19 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 32,35 eurot, põhivõlgnevuse viivis 1 225,82 eurot, lepingutasu viivis 19,05 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivis 8,79 eurot. Samuti palub hageja tuginedes TsMS § 367 alates hagi esitamisest kuni põhinõude 6497,23 euro täitmiseni mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule, kuid mitte üle põhinõude. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 500 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 06.01.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult

06.01.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 20.01.2016. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 77 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kostja ei ole laenu nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tagastamata põhivõlgnevus 6 497,23 eurot, intressi võlgnevus 73,45 eurot, lepingutasu võlgnevus 70,19 eurot ning kindlustusmaksete võlgnevus 32,35 eurot. Hageja on taotlenud võlgnetavatelt summadelt seadusjärgse viivise väljamõistmist. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras võlgnetavatelt summadelt kuni 29.08.2016 kokku summas 1253,66 eurot. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 30.08.2016 – 07.02.2017 tagastamata põhivõlalt (6497,23 eurolt). Seadusjärgne viivisemäär 2016.aasta teisel poolaastal ja 2017.aastal oli/on 0 + 8= 8 % aastas ning viivis perioodil 30.08.2016 – 07.02.2017, s.o. 162 päeva eest 6497,23 euro suurust põhinõuet ja 365päevast aastat arvestades on 230,70 eurot (6497,23x0,08/365x162). Seega kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 1484,36 eurot (1253,66 + 230,70).

Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.