Rahvastik › Välismaalased

3-24-3492 PICTORICA. Isik asus selles ettevõttes tööle, kuid mitteametlikult, ent soovis, et dokumendid oleksid korras. Isiku kohta on esitatud uus lühiajalise töötamise registreerimise avaldus 16.12.2024 ettevõttes OMG777 OÜ töötamiseks. Välismaalase töötamise kohta ei ole hetkel otsust tehtud ning tal ei ole õigust Eestis töötada. Vastava menetluse käigus selgitati välja, et isiku Leedu elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.2024 ja PPA esitas selle selgitamiseks päringu Leetu. Leedu elamisloa suhtes on sisestatud andmebaasi tabamus elamisloa kasutamise keelu kohta. Isik ja tööandja esindaja kutsuti PPA-sse selgitusi andma ja nad ilmusid sinna 20.12.2024. Neile selgitati, et isik viibib Schengeni alal seadusliku aluseta alates 17.12.2024. 2) PPA on tuvastanud, et isiku Schengenisse ja Eestisse saabumise eesmärk oli töötamine. Ta ei ole varem Schengeni alal viibinud ja saabus 2024. a esmakordselt. Pikaajalist sidet Schengenis ei ole kujunenud ning perekonnaliikmeid siin ei ela. Isik on Leedu elamisluba kasutanud lühiajaliselt, kokku 8 kuud, peale mida tema töösuhe Leedus katkes. Pärast seda lahtkus ta Leedust ja viibis lühiajaliselt Soomes. Töötamise registri andmetel ei ole isik Eestis tuule asunud ega siin töötasu saanud. Majanduslikke sidemeid Eestiga kujunenud ei ole. 3) Vestlusel selgitas isik, et tema eesmärk ei olnud tahtlikult viibimise tingimusi rikkuda, vaid ta juhindus tööandja selgitustest. PPA arvestab, et töötamiseks vajalike lubade saamisel on välismaalane nõrgem pool, kuid enda viibimise tingimuste väljaselgitamine ja järgimine on välismaalase enda kohustus. Hooletuse tõttu viibis isik Eestis ilma aluseta. Schengenisse saabudes oli isik teadlik enda saabumise eesmärgist ja tingimustest. Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada seda, et kuna oli vaja raha teenida, asus isik Leedu elamisloa alusel reisima teistesse Schengeni ala riikidesse töötamise eesmärgil. Isik oleks pidanud välja selgitama Leedu elamisloa omamise jätkuvad võimalused. Samuti ei ole kergendav asjaolu, et isik ei saanud teavitust Leedu elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Ta aktsepteeris riski, et tema elamisluba võidakse kehtetuks tunnistada. Ta oli teadlik, et töösuhe Leedus on lõppenud ja see olnuks piisav, et asuda uurima, mis tema Leedu elamisloast saab. Koduriiki naasmise asemel valis ta enda majandusliku heaolu tõstmise. Tegu on raskendavate asjaoludega, mida PPA arvestab sissesõidukeelu pikkuse määramisel. 4) Isik on ebasoovitav välismaalane, kuna ta oli hooletu enda viibimise tingimuste jälgimises. Viibimise aluste väljaselgitamisel tegi isik siiski koostööd, tegu on toime pandud esmakordselt ja see ei olnud tahtlik. Samuti on ebaseadusliku viibimise periood lühike (kergendavad asjaolud). Seega täitis isik kaasaaitamise ja tõendamise kohustust, kuid seda ei saa pidada kergendavaks asjaoluks, kuna seaduskuulekas käitumine menetlusprotsessis on tavapärane norm ja sellele ei saa anda ülekaalukat tähendust. 5) Isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, seega tuleb talle koostada lahkumisettekirjutus. 6) Seoses sissesõidukeeluga on ülekaalus isiku ilma seadusliku aluseta viibimisel raskendavad asjaolud. Välismaalast saab mõjutada edaspidi käituma hoolsamalt ja õiguskuulekamalt, kohaldades tema suhtes 3 aastast lühemat sissesõidukeeldu. PPA peab asjakohaseks ja proportsionaalseks 1 aasta 6 kuu pikkust sissesõidukeeldu, mis avaldab isikule piisavalt mõju ja motiveerib teda edaspidi hoolsamale ja õiguskuulekamale käitumisele. Seega kohaldati X. Xi suhtes ka Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 1 aasta ja 6 kuud.

2(6)

3-24-3492

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba kehtivusega kuni 10.06.2026. PPA on küll väitnud, et kaebaja elamisluba on kehtetuks tunnistatud, kuid PPA ega Leedu ametiasutused ei ole kaebajale esitanud ühtegi dokumenti elamisloa kehtetuks tunnistamise kinnituseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tal on õiguslik alus Eestis viibimiseks. 2) PPA on alusetult asunud seisukohale, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane ja seega puudus alus sissesõidukeelu kohaldamiseks. Kaebaja nõustub PPA-ga, et ta ei rikkunud Eestis viibimise tingimusi tahtlikult. Kaebaja juhindus tööandja selgitustest, et tal on õiguslik alus Eestis viibida ja töötada ning et kõik vajalikud dokumendid ja registreeringud on korras. Kaebaja juhindus asjaolust, et 03.10.2024 registreeris PPA tema lühiajalise töötamise, seega ka PPA ei pidanud võimalikuks riski realiseerumist, et kaebaja Leedu elamisluba võidakse tühistada. 3) Juhul, kui kaebaja Leedu elamisluba tõepoolest on tühistatud, siis viibis kaebaja õigusliku aluseta Eestis väga lühikest aega, s.o 4 päeva. Kaeba soovis Schengeni konventsiooni liikmesriikides töötada ja ka reaalselt töötas. Kaebajale ei ole teada, et tema lühiajalise Eestis töötamise registreerimine oleks kehtetuks tunnistatud. 4) Kui kohus siiski leiab, et sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud, leiab kaebaja, et sissesõidukeeldu saab vastavalt VSS § 74 lg-le 3 kohaldada lühemaks ajaks.

PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja viibis Eestis seaduslikul alusel ning et lahkumisettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik alus. Schengeni infosüsteem andis Leedu elamisloakaardi nr 760364268 kontrollimisel tabamuse, mistõttu tegi PPA 19.12.2024 täiendava päringu Leetu, et kontrollida kaebaja elamisloa kehtivust. Leedu ametivõimud oma vastuskirjas kinnitasid, et isiku elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.2024. Seda selgitas PPA 20.12.2024 kaebajale lahkumiskohustuse menetluse käigus. Kaebajale väljastati Leedus elamisluba töötamiseks ehitusettevõttes. Kaebaja oli teadlik, et tema töösuhe Leedus on lõppenud – seda kinnitab kaebaja 20.12.2024 toimunud küsitlusel ning kaebaja ütlused on protokollitud lahkumiskohustuse menetluses küsitluse protokollis. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks seoses elamisloa andmise aluse ära langemisega ehk töösuhte lõppemisega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse saavad kaebajale väljastada Leedu vastavad instantsid. Kas ja millisel viisil elamisloa kehtetuks

3(6)

3-24-3492 tunnistamise otsus kaebajale teatavaks tehti, ei ole PPA-le teada. PPA-le teadaolevalt ei ole isik ka ise pöördunud Leedust lahkumisel sealsete ametkondade poole, et uurida peale töösuhte lõppemist edasisi võimalusi. Välisriigis viibimise tingimuste järgimine ja väljaselgitamine on iga isiku enda kohustus. 2) Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VSS norme. Kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse (VSS § 7 lg 1). PPA on ettekirjutuses kaalunud kaebaja suhtes erinevaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele. PPA jääb ettekirjutuses väljatoodu juurde. 3) Kaebaja viitab, et 03.10.2024 vormistati talle lühiajalise töötamise registreering PPA poolt, millega oli lubatud kaebajal töötada 365 päeva ajavahemikul 03.10.2024–30.12.2025, seega ka PPA ei pidanud võimalikuks riski realiseerumist, et kaebaja Leedu elamisluba võidakse tühistada. Kaebaja juhtumi puhul on oluline märkida, et 03.10.2024 oli kaebaja Leedu elamisluba kehtiv, millega ta omas õigust Eestis lühiajaliselt viibida. VMS § 44 lg 3 kohaselt Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Pikemaajalisemaks Eestis viibimiseks ja töötamiseks oleks kaebaja pidanud taotlema Eesti pikaajalise ehk D-liiki viisa lühiajalise töötamise registreeringu alusel. Kaebaja Leedu elamisluba tunnistati kehtetuks enne D-viisa taotluse esitamist, mistõttu ei omanud kaebaja alates 17.12.2024 enam Schengenis (sh Eestis) viibimiseks seaduslikku alust ega võimalust esitada PPA-s pikaajalise viisa taotlust. Riigis seadusliku aluseta viibival välismaalasel puudub õigus esitada PPA-le pikaajalise viisa taotlust. 4) PPA ei nõustu väitega, et kaebaja näol ei ole tegemist ebasoovitava isikuga. PPA hinnangul olid kaebaja poolt välja toodud asjaolud piisavad sissesõidukeelu lühendamiseks, kuid mitte selle kohaldamata jätmiseks. PPA on pidanud kolme aasta pikkust sissesõidukeeldu kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks ning kohaldas 1 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeelu. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). PPA hinnangul selliseid asjaolusid ei esinenud ning ka kaebaja ei toonud menetluse käigus välja ühtegi sellist põhjust. Ka kaebuses ei ole märgitud ühtegi sellist kaalutlust, millega PPA oleks pidanud saama ettekirjutust tehes arvestada, et jätta humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeld kohaldamata. Üksnes välismaalase soov Eestis viibida ja töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalast, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta. Seega asjaolusid arvestades oli 1 aasta ja 6 kuu pikkune sissesõidukeeld põhjendatud ning proportsionaalne. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel kasutanud õigesti kaalutlusõigust ning sissesõidukeelu kohaldamise asjaolusid ettekirjutuses põhjendanud. PPA ei pea vajalikuks neid uuesti välja tuua. 5) PPA peab oluliseks märkida, et 09.07.2024 sõitis kaebaja koduriigist Leetu, et tööle asuda, kuid juba mõned päevad hiljem lahkus ta Leedust ja otsis tööd teistes Schengeni riikides. Sellega rikkus kaebaja Leedu elamisloas sätestatud tingimusi ega kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt. Seaduskuuleka välismaalasena oleks pidanud kaebaja ise teavitama Leedu ametivõime töösuhte lõppemisest, paluma enda elamisloa kehtetuks tunnistamist seoses elamisloa andmise aluse äralangemisega ja Schengeni alalt lahkuma või taotlema muud alust Schengenis viibimiseks. Kaebaja lahkus enda sõnade kohaselt Leedust 09.07.2024, seega PPA hinnangul viibis ta Schengenis seadusliku aluseta juba 06.10.2024. Samas on tegemist tõendamata ja uurimata asjaoluga, mida ei saanud lahkumisettekirjutuse koostamisel tõsikindlalt arvesse võtta ja PPA on isiku seadusliku aluseta viibimise arvestamisel arvesse võtnud ainult perioodi alates Leedu 4(6)

3-24-3492 elamisloa kehtetuks tunnistamisest 17.12.2024. Reeglist, et Leedu elamisloa alusel võib välismaalane teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul, ei olnud kaebaja enda sõnade kohaselt teadlik, kuigi välismaalasel on kohustus teha kindlaks välisriigis viibimise ja töötamise tingimused. 6) Kaebajaga seotud asjaolud ja tema põhjendus, et ta juhindus tööandja selgitustest ja juhendamisest, näitavad kaebaja hooletut suhtumist migratsioonireeglitesse ja kaebajaga seotud asjaolud annavad aluse pidada isikut VSS § 6 tähenduses ebasoovitavaks välismaalaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3492

Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.