X. Xi ja Y. Ya kaebus Rae vallalt perioodil november 2023 – august 2024 tekitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X ja Y. Y Vastustaja – Rae vald, esindajad Erik Niinemaa ja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X. Xi ja Y. Ya kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitis 780 eurot.
2.Tagastada X. Xi tasutud EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
riigilõivust
14,50
eurot
X.
Xi
kontole
nr
Mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 23,40 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed ning kaebajate lapse nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.10.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. X on Rae valla elanik olnud alates 2022. a maist. Tema laps J. J (sündinud xx.xx.xxxx) on olnud Rae valla elanike registris ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 01.06.2022. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X. X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias alates novembrist 2022. a.
2.Laps sai 09.10.2023 1,5-aastaseks. XXX ei pakkunud kaebajatele soovitud ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebajad leidsid lapsele koha erahoius Coincraft OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 09.10.2023. Erahoiu, Rae valla ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega XXX hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
3.Kaebaja esitas 07.11.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil 10.202308.2024 tekitatud kahju 1010,10 eurot.
Rae vald jättis kaebaja taotluse 22.11.2024 rahuldamata.
5.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule 06.12.2024 kaebuse (korrigeeritud 05.02.2025 ja 14.08.2025).
6.Kohus võttis kaebuse menetlusse kaebajatele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kaebuses põhjendatakse, et vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, mistõttu on tekkinud kaebajatele rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Vald pakkus lasteaia kohta väljaspool teeninduspiirkonda, aga kaebaja ei olnud kohustatud võtma vastu kohta mõnes muus teeninduspiirkonnas. Korrigeeritud kaebuses täpsustavad kaebajad, et nõuavad kahju perioodil november 2023august 2024 tekitatud kahju eest. Samuti selgitavad nad, et tulumaksuga seonduv on raskesti arusaadav, kuid neil ei pruugi olla võimalik olemasolevate mahaarvamiste tõttu 2023. a eest täiendavat tulumaksutagastust saada, seega võtsid nad novembri ja detsembrikuu arvestusest välja ja sel juhul on X. Xi puhul enammakstud toiduraha ja kohatasu kokku 153 eurot ning Y. Ya puhul 718,90 eurot. Kaebajad esitasid 14.08.2025 täiendavalt 2023. a ja 2024. a mahaarvamiste tõendid ning selgitasid, et huvitegevus oli lepingu osaks. Sellekohast lepingu lisa neil esitada ei ole.
XXX palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Nõude korrigeerimisega on nõue muutunud ebaülevaatlikuks. Kohus oleks pidanud kaebuse puuduste tõttu käiguta jätma. 2) Vastustaja tuvastas nõude menetlemisel et kaebaja, Coincraft OÜ (Pilvekese lastehoid) ja XXX sõlmisid 31.10.2023 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2023-0333 (lisa 1). Vastustaja vastas kaebajale 22.11.2024, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. 2(9)
3-24-3310 Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Eralastehoiu huviringide hüvitamise osas selgitas vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4-aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad, mistõttu vald ei hüvita huviringide tasu. Samuti puudus alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata. 3) Vastavalt ülalviidatud lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 108 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu (547 eurot kuus) kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma XXX. Vastavalt lepingu punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk Pilvekese lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele Coincraft OÜ (Pilvekese lastehoid) lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem X. X ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses. Kaebaja nõuab vastustajalt lapse lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 11.2023 kuni 08.2024, summas 375,10 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Lapsevanem võttis aga lepinguga kohustuse tasuda ise toidukulude eest täies mahus. Seega pole vastustaja kahju tekitanud ega pea toiduraha hüvitama. 4) Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi tema viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius toimusid. Samuti pole tõendatud asjaolu, et Pilvekese lastehoius toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Pilvekese lastehoiu poolt väljastatud ja kaebusele lisatud lastehoiuteenuste arvetel pole huvitegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvitegevuste tüki hinnale. Muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata. 5) Kaebaja pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud kahju kaebaja poolt enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb tal tõendada, et vastaval maksustamisperioodil oleks maha arvatava 1200 euro sisse mahtunud ka lastehoiu kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt. Kaebusele on 05.02.2025 puuduste kõrvaldamise käigus lisatud selgitus, et kaebajatele on tulumaksu teema raskesti arusaadav, kuid nad mõistavad, et neil ei oleks olemasolevate mahaarvamiste tõttu võimalik täiendavat tulumaksutaastust saada. Vastustajale jääb arusaamatuks, kas kaebaja loobub väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamise nõudest või mitte. Kui ei, siis soovib vastustaja kaebajatelt täpset arvutuskäiku, mille alusel kaebajate väidetav nõue kujuneb, et oleks võimalik esitada vastuväited. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt. 3(9)
3-24-3310 6) Arusaamatuks jääb, milles seisneb kaebuse tekstis viidatud enammakstud kohatasu nõue. Lapsevanem kohustus tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt viidatud lepingu punktile 3.1.7 tasuma XXX ja vastustaja on oma kohustused täitnud. 7) Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse rahastuse osas. Kohatasu määras, mida lapsevanem oleks pidanud tasuma munitsipaallasteaias jäi vastustaja kanda, vastustaja on oma kohustused täitnud. Toidukulude tasumine jäi lepinguga kaebaja kanda, tulumaksu hüvitamist rahastamise leping ette ei näinud. Seega pole vastustaja kaebajate õigusi rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata. 8) Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib. Vastustaja ei pea ega saa omal initsiatiivil arvata ega tuletada, mida kaebaja, millise tõendiga tõendada soovib. Kaebus on esitatud puudustega ja kaebajate 05.02.2025 täiendavad selgitused teevad nõude veel ebaselgemaks. Ka tõendina nr 4 lisatu pole ilmselt see, mis kaebuses märgitud (Lapsehoiuteenuse rahastamise leping Rae vald 2023.asice – erahoiukoha leping) ja mida kohus nõudis, ning tõend 3 on poolik ekraanitõmmis, mis ei lähe kokku nende avalduse andmetega, mis vastustaja süsteemis (vastuse lisa 2). Kaebus oleks tulnud jätta tervikuna menetlusse võtmata ning tagastada kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
4.Seega peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega.
5.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. 4(9)
3-24-3310
6.Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. X. Xi ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas alates 2022. a-st, tegemist on sama elukohaga. Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud xx.xx.xxxx ning Rae valla elanikuna registreeritud 01.06.2022) taotleti lasteaiakohta 01.06.2022. Kohta taotleti alates novembrist 2022, laps sai 1,5-aastaseks 09.10.2023. Laps hakkas erahoius käima 09.10.2023 ja käis seal kuni augustini 2024. a.
7.Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebajad olid sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebajate lapsele lasteaiakohta. Kohtuasja asjaoludest ilmneb, et kaebajatel oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja selleks esitati vastav taotlus vastustajale mõned kuud pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega kaebajate vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebajad oleksid erahoiu koha otsimata jätnud, ei oleks vastustajal olnud lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Asjaolu, et kaebajad võtsid lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda, et lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajatele kahju tekitanud või et kaebajad oleksid loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha.
8.Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebajate vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
9.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses. Seetõttu puudub vajadus käsitada eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebajad oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus olukordades, kus laps on erahoius või kus laps on munitsipaallasteasutuses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebajate laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
10.Esmalt on kaebuses välja toodud, et kaebajad pidid perioodil november 2023 – august 2024 maksma eraldi muusika- ja liikumistundide eest tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Esitatud kahjuarvestuse kohaselt on huvitegevuse eest tasutud 30 eurot kuus, kokku 10*30=300 eurot (esitatud lapsehoiuteenuse lepingu p 2.3.2 kohaselt on huvitegevuse tasuks märgitud 47 eurot, kahjuarvestuses kajastavad
5(9)
3-24-3310 kaebajad aga 30 euro suurust igakuist tasu ja selline tasu nähtub ka arvetelt, millel huvitegevuse tasu kajastub).
10.1.Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kohatasule lisandub toitlustus (p 2.3.1) ja huvitegevuse tasu 47 eurot kuus. Kuigi huvitegevuse lepingu lisa osas on kaebajad märkinud, et seda neil ei ole, on nad selgitanud, et huvitegevus oli lepingu osaks. Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks: KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.
10.2.Kaebajatele nähtuvalt oli huvitegevus lepingu osaks, millest saab järeldada, et neile ei jäänud muljet, et huvitegevuses osalemisest olnuks võimalust loobuda. Eelnevat arvestades ei ilmne, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik, mis oleks tehtud sooviga pakkuda lapsele lisaks lastehoiu muusika-, kunsti- ja liikumistundidele veel täiendavat huvitegevust. Kohus järeldab eelnenut kokku võttes, et kaebajad ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et nad ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe, milliseid pakuvad tõepoolest ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebuse asjaolud võimaldavad järeldada, et kaebajatel tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebajate lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebajad pidi samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
10.3.Kaebajate kahjuarvestuse kohaselt on nad huvitegevuse eest tasunud 30 eurot kuus, kokku 10*30=300 eurot. Kohtule esitatud arved ja maksekorraldused sellises ulatuses kahju tekkimist siiski ei tõenda. 30 euro suurune tasu huvitegevuse eest kajastub november 2023 – mai 2024 arvetel, kuid juuni – augusti 2024 arved sellist tasu ei sisalda ja vastavate maksete tegemist kaebajate poolt ka ei nähtu. Seega on kaebajad tasunud lapse erahoius käimise tõttu huviringi eest kokku 210 eurot rohkem, kui nad oleksid tasunud valla lasteaias (X. X on tasunud 60 eurot rohkem, kui oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias, Y. Y on tasunud 150 eurot rohkem, kui tulnuks tasuda munitsipaallasteaias).
6(9)
3-24-3310
11.Teiseks nimetatakse kaebuses kahjuna enammakstud söögiraha, mida kaebajatel tuli tasuda nende kahjuarvestuse kohaselt 375,10 euro võrra rohkem, kui nad oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebajad on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud munitsipaallasteasutuse toidupäeva maksumuse 2,40 eurot. Vastustaja on lisanud kaebusele esitatud vastusele Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaia direktori käskkirja, mille kohaselt on toidupäeva maksumus Aruheina lasteaias alates 01.09.2022 olnud 2,50 eurot, ning leidnud, et sellest tulenevalt ei ole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud.
11.1.Enammakstud söögiraha tõttu kaebajatele tekkinud kahju puhul tuleb lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebajad oleks saanud koha enda teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebajate lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Vastustaja esitatud lasteaia direktori käskkirjast nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonnas alates 01.09.2022 Aruheina lasteaias kõrgem toiduraha – päevatasuks oli 2,50 eurot. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajatele faktiliselt kasutatav. Kuna Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot, tuleb see võtta ka kaebajatele tekitatud kahju arvestamisel aluseks.
11.2.Kaebajad on esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtuvalt tasunud kõnealusel perioodil eralasteasutuses toiduraha kokku 605 eurot (X. X on tasunud 165 eurot ning Y. Y 440 eurot) ning kohtule esitatud arvetel on kajastatud kokku 110 toidupäeva. Kohtule ei ole esitatud eralasteasutuse arvet ega ka maksekorraldust, millest nähtuks augusti 2024 eest toiduraha tasumist või tasumise kohustust, mistõttu ei saa seda arvesse võtta. Kaebajad on arvetel kajastatud 110 päeva eest tasunud toiduraha kahepeale kokku 605 eurot (110*5,50=605), kuid Aruheina munitsipaallasteaias kuulunuks selle perioodi eest toidurahana tasumisele 275 eurot (110*2,50=275). Seega on kaebajad tasunud söögirahana kokku 330 eurot rohkem, kui nad oleks tasunud juhul, kui laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (X. X on tasunud 90 eurot rohkem ning Y. Y 240 eurot rohkem, kui neil oleks tulnud maksta toidu eest munitsipaallasteaias.
12.Viimaks on kaebajad kahjuarvestuse tabelis kahjuna märkinud nimetuse „kohatasu vahe.“ Esitatud kahjuarvestuse tabelist on mõistlikult võimalik järeldada, et selle all peetakse silmas saamatajäänud tulumaksutagastust. Kaebajate hinnangul on neile tekkinud kahju seetõttu, et nad jäid maksustamisperioodidel 2023 ja 2024 tulumaksutagastustest ilma.
12.1.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebajad tasuma kohatasu 2023. a-l 108 eurot kuus ning 2024.a-l 123 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa 7(9)
3-24-3310 määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2, mille kohaselt on kohatasu suurus 15% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast). Seega oleks kaebajad pidanud 2023. a novembris ja detsembris lapse munitsipaallasteaias käimise korral tasuma 216 eurot, 2024. a jaanuarist augustini aga 984 eurot. Sellest tulenevalt oleks neil juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud, olnud õigus ka tulumaksutagastustele koolituskuludelt.
12.2.Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt võis TuMS §-des 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võis 2023. a-l eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.
12.3.Kaebajate esitatud tõenditest nähtub, et X. Xi puhul, kes on tasunud lastehoiukulud 2023. a-l, on 2023. a eluasemelaenu intresse maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste puhul arvesse võetud 300 euro ulatuses. Tema maksustavata tulu suurus oleks seega võimaldanud ka koolituskuludelt veel 43,20 euro ulatuses mahaarvamisi teha, sest tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär ei olnud ületatud. Y. Ya osas, kes on tasunud lastehoiukulud 2024. a-l, nähtub tõenditest, et ka tema maksustavata tulu suurus vastaval aastal oleks võimaldanud koolituskuludelt 196,80 euro ulatuses mahaarvamisi teha, sest tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär ei olnud ületatud.
12.4.Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajatele saamata jäänud tulumaksutagastus, mis kokku on 240 eurot.
13.Eelnevat kokku võttes on kaebajate lapse erahoius käimise tõttu perioodil november 2023 – august 2024 kaebajad munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest 210 eurot rohkem, kui nad oleks tasunud valla lasteaias, toiduraha tasunud 330 eurot rohkem, kui nad oleks tasunud valla lasteaias, ning neil on jäänud saamata tulumaksu tagastus summas 240 eurot. Seega on kaebajatele tekitatud kahju suuruseks kokku 780 eurot.
14.Sellist kahju ei oleks kaebajatele tekkinud, kui vastustaja oleks taganud lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
15.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
16.Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebajate seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba 8(9)
3-24-3310 avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebajate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebajate soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
Seega mõistab kohus kaebajatele solidaarselt kahjuna välja kokku 780 eurot.
18.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).
19.Kaebajad on tasunud kaebuselt riigilõivu 42 eurot. Arvestades, et kaebuse täpsustamiste järgselt jäi kaebajate kahjunõude suuruseks 915,10 eurot (huvitegevuse lisatasu 300 eurot + enamtasutud toiduraha 375,10 eurot + saamatajäänud tulumaksutagastus 240 eurot), kuulus sellelt tasumisele riigilõiv 27,50 eurot. Kohus tagastab enamtasutud riigilõivu (14,50 eurot) HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ls 4 alusel selle tasunud X. Xi arvelduskontole.
20.Nagu eelnevalt viidatud, tuli kaebuselt tuli tasuda riigilõivu 27,50 eurot. Kohus mõistis kaebajatele kahjuna välja kokku 780 eurot, rahuldades seega kahjunõude ca 85 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 23,40 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.