Keskkonnaõigus › Looduskaitse

lähtuva seisukohaga, mitte hoone seadustamata jätmise otsusega. Ehitiste seadustamine toimub kohaliku omavalitsuse kaudu ehitus- või kasutusloa saamisega või ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks lugemisega ning ehitisregistris olev kanne ehitise olemasolu kohta iseenesest hoonet ei seadusta. KeA-le teadaolevalt ei ole kaebaja sauna seadustamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud. Esitatud ei ole ka kõnealuse hoone täpset mõõdistust ning andmed hoone suuruse kohta on vastuolulised: kaebaja väitel on tegemist umbes 12 m 2 suuruse saunaga, samas ortofoto põhjal on ehitise kujupindala 33 m 2. Seetõttu on ebaselge, millist kohaliku omavalitsuse toimingut või haldusakti hoone seadustamine eeldab ning milline neist KeA kooskõlastust (menetlustoiming) vajab. Seega ei saa kaebaja pöördumisi käsitleda kooskõlastuse taotlusena looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole tegemist taotlustega haldusakti andmiseks, kuna registrikanne üksi hoonet ei seadustaks ning KeA hoonete registrisse kandmist ka ei otsusta. KeA seisukoha vaidlustamist on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud 06.06.2025 otsuses asjas nr 3-23-251 (p 9). Erinevalt käesolevast kohtuasjast oli viidatud kohtuasjas selge, et kaebaja ehitussoovi realiseerimine eeldab edaspidi ehitusteatise esitamist ning sellest tulenevalt ka LKS § 14 lg 1 p-s 6 sätestatud kooskõlastust ehk menetlustoimingu tegemist KeA poolt. Seetõttu loeti juba enne nõutava taotluse (ehitusteatis) kooskõlastamiseks esitamist väljendatud mittenõustuv seisukoht eraldi vaidlustatavaks. Praegusel juhul on ebaselge, millist LKS § 14 lg-s 1 nimetatud kooskõlastust hoone seadustamine eeldab. EhSRS § 28 lg-s 1 nimetatud seadustavatest haldusaktidest/-toimingutest vajab LKS § 14 lg 1 kohast kooskõlastust ehitamise teavitatuks lugemine (p 6) ja ehitusloa andmine (p 8), kasutusloa andmistega ehitise kasutamise teavitatuks lugemist ei pea KeA-ga kooskõlastama.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

Kaebajal tuleks sauna seadustamiseks esmalt pöörduda Kuusalu valla poole, kellel tuleb asjakohases menetluses muu hulgas kontrollida, kas ehitis on vaja kooskõlastada pädevate asutustega. Praegusel juhul sauna seadustamiseks haldusmenetlust käimas ei ole ning KeA-lt selle raames kooskõlastust küsitud ei ole. KeA poolt kaebaja päringutele vastuseks esitatud seisukohad ei ole ühtlasi käsitatavad KOV-i jaoks tulevikus siduva kooskõlastuse andmisest keeldumisena ning need ei mõjuta praegusel juhul kaebaja õigusi. Kui kaebaja taotluse alusel algatatakse sauna seadustamiseks kohane menetlus ning KOV peaks vastava menetluse tulemusena tegema mingisuguse kaebaja õigusi riivava otsuse või toimingu (mh põhjusel, et KeA keeldus vajaliku kooskõlastuse andmisest), saab kaebaja vaidlustada vastava otsuse või toimingu (sh vajadusel esitada vastuväited võimalikule KeA kooskõlastuse andmisest keeldumisele). 4.2 KeA on seega õigesti käsitanud kaebaja poolt saadetud e-kirju (päringuid) selgitustaotlustena. Vastused selgitustaotlustele ei ole haldusaktid, mida saaks tühistada. Selgitustaotlusele vastamist (toimingut) saab vaidlustada siis, kui selgitustaotlusele jäeti tähtaegselt vastamata või vastati üksnes osaliselt ning sellise kohustamiskaebuse esitamisel kontrolliks kohus üksnes seda, kas isikule on vastatud tähtaegselt ja täielikult. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus nr 3-22-2108, p 8). Seega ka pelgalt asjaolu, et kaebaja ei nõustu KeA vastuste sisuga, ei anna alust nende vaidlustamiseks ning KeA-lt kaebajale meelepärase sisuga vastuste nõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.