Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-2896
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus O.N ’i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – O.N
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 03.09.2025
RESOLUTSIOON
1.1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba O.N’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks (kuni 03.11.2025 k.a).
3.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse resolutsioon ning edasikaebamise kord tõlkida isikule suuliselt inglise keelde. Kohus korraldab määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjendava osa tõlkimise inglise keelde.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Nigeeria Liitvabariigi kodaniku O.N ́i (sündinud aa.aa.aaaa) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 kohaselt, kuna isiku osas esineb § 68 p 6 ja § 23 lg 1 p1 nimetatud alused.
2.Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.O.N, saabus viimati Schengeni alale 17.08.2021 Eesti D viisa EST100235175 (kehtivusega 15.08.2021 – 10.02.2022) alusel. Talle väljastati Eesti tähtajaline elamisluba BE0179381 (kehtivusega 27.10.2021 – 30.06.2024) õpingute eesmärgil.
3-25-2896
2.2.04.03.2025 taotles ta viisat õpingute lõpetamiseks ning PPA väljastas viisa kehtivusega 28.03.25 – 20.06.2025.
2.3.06.05.2025 taotles O.N elamisluba töötamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 punkti 4 ja § 181 lg 1 p 12 alusel iduettevõttes YYYY OÜ.
2.4.20.06.2025 taotles O.N (varasema viisa kehtivuse viimasel päeval) D viisat töötamiseks iduettevõttes YYYY OÜ. PPA keeldus 14.07.2025 otsusega viisa andmisest (dtl 50), O.N-ile tutvustas PPA otsust 17.07.2025 ja ta võeti illegaalina arvele (ebaseadusliku viibimise algus, vt dtl 16-21, küsitluse protokoll; dtl 8 dokumendi hoiule võtmise tõend; dlt 12-15 isikuandmete ankeet).
2.5.PPA keeldus 21.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/458-2 (dtl 43-49) elamisloa andmisest VMS §180 lg 2 p 5 alusel (tööandja usaldusväärsus).
2.6.PPA tutvustas 22.08.2025 O.N-ile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse sisu (dtl 22-25) ja koostas vabatahtliku lahkumisettekirjutuse nr 1052289796 (dtl 32-35) lahkumistähtajaga 10 päeva. Ettekirjutusega kohaldati O.N-ile Schengeni alale 4 sissesõidukeeld VSS § 7 lg-te 1 ja 3 alusel 9 kuuks. Vestlusel tutvustas PPA ka kohaldatud järelevalvemeetmeid, milledeks olid kohtumine T ja K kell 9.30 PPA-s ja kohustus elada märgitud aadressil. O.N ́i viimane vabatahtlik lahkumise kuupäev oli 01.09.2025.
2.7.26.08.2025 ja 27.08.2025 käis O.N PPA-s, kus ametnikud selgitasid talle, et ta peab Eestist lahkuma.
2.8.25.08.2025 kohtus isik IOM (ÜRO Rahvusvaheline Migaratsiooniorganisatsioon) ametnikuga, kes kinnitas PPA’le , et 01.09.2025 planeeritakse soetada piletid O.N ́i tagasipöördumiseks tema koduriiki.
2.9.29.08.2025 esitas O.N Tallinnas Tammsaare teeninduses viisataotluse nr 2025-709-1174.
2.10.30.08.2025 andis ta IOM’i kontaktisikule teada, et ta ei plaani lahkuda 01.09.2025 Eestist ja soovib jääda Eestisse elukaaslase juurde. Lisaks asus ta 29.08.2025 registreeritud viisa taotluse andmetel elama uuele aadressile, WWWW. Elukohamuudatusest ta PPA ametnikke ei teavitanud, rikkudes nii talle 22.08.2025 määratud järelevalvemeetmeid.
2.11.Kuna O.N andis IOM’ile teada, et ei kavatse lahkumisettekirjutuses ettenähtud kuupäeval (01.09.2025) Eestist lahkuda, pidas PPA ta kinni 01.09.2025 kell 13:50 aadressil WWWW, Harjumaa, Eesti (kinnipidamise protokoll dtl 10-11). Samal päeval viis PPA temaga läbi vestluse (dtl 26-31) ja koostas otsuse nr1052289796 lahkumiskohustuse tähtaja lühendamiseks ning välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmiseks (dtl 36-37).
3.Lähtuvalt eelkirjeldatud asjaoludest peab PPA vajalikuks paigutada O.N kinnipidamiskeskusse kuni kaheks kuuks, ses tema eelneva käitumise pohla on alus arvata, et ta ei kavatse lahkumisettekirjutust vabaduses viibides täita ja hakkab edaspidisest väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. PPA on arvamusel, et O.N’i soov viibida ebaseaduslikult Eesti Vabariigis ja/või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov, mida ta on oma ütlustega ka kinnitanud. Samuti on ta juba korra juba rikkunud temale määratud järelevalvemeetmeid. PPA-l puudub usaldus ja kindlus tema soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Nigeeriasse. Kuigi ainuüksi tema varasem käitumismuster ei pruugi näidata põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et tema käitumine näitab selgelt tema meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda.
4.Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei tagaks soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, 2(5)
3-25-2896 sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Tuginedes O.N’i varasemale käitumisele, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.
5.O.N selgitas kohtuistungil PPA ja IOM ametnikega toimunud suhtluse asjaolusid ja vaidles taotlusele vastu. Ta selgitas, et ei ole IOM ametnikule teatanud, et ta ei kavatse Eestist lahkuda ning nendevaheline sõnumivahetus on tal telefonis olemas. Samuti, et ta ei vahetanud elukohta vaid pidi oma senisest korterist välja kolima ja kui PPA 01.09.2025 tema naise korterisse tuli, olid tal asjad pakituna autos kuna pidi samal päeval lahkuma. Samas selgitas ta, et oli segaduses, sest kui ta käis naisega notari juures, et esitada taotlus abielu sõlmimiseks, ütles notar, et ta peab avalduse menetlemise ajal Eestis viibima. PPA 22.08.2025 lahkumisettekirjutust ka kohtus vaidlustanud ei ole, sest muude tegemiste tõttu ei olnud aega, küll aga esitas ta vaidlustuse 28.08.2025 PPA-le. Kohtu küsimustele vastates selgitas ta, et Eestis viibides õppis ta õigusteadust XXXXs ja lõpetas edukalt õpingud. Ta saab aru, et tal on kohustus Eestis lahkuda ja on valmis PPA-ga koostööd tegema, kui tema väljasaatmine ei ohusta tema inimõigusi. Ta leiab, et tal on õigus perekonna ühtsusele ja Eestis viibida ning väljasaatmine rikub tema õigusi.
6.PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas, et info, et isikul on olemas sõnumivahetus IOM kontaktisikuga, on PPAle uus info nagu ka see, et lahkumisettekirjutusele on esitatud vaidlustus PPA-le. See on uus info, mis vajab täiendavat kontrollimist. Küll aga puudub PPA-l taotluses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt isiku suhtes usaldus ning isegi kui ta lahkumisettekirjutuse vaidlustas, ei anna see alust Eestis viibida. Ka abielu sõlmimise avalduse menetlemise ajal võib isik Eestis viibida üksnes siis kui tal on selleks seaduslik alus, käesoleval hetkel see nii ei ole. PPA on veendumusel, et isik ei soovi Eestist lahkuda ka kinnipidamiskeskusest vabanemise korral ei asu koostööle.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Leian, et PPA taotlus O.N ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
9.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohtu tuleb VSS § 6'8 p 6 kohaselt hinnata prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist.
10.O.N ́il ei ole seaduslikku alust Eestis viibida 17.07.2025 kui PPA tutvustas talle 14.07.2025 otsust (dtl 50) viisa andmisest keeldumise kohta ja võttis ta illegaalina arvele (vt dtl 16-21, küsitluse protokoll; dtl 8 dokumendi hoiule võtmise tõend; dlt 1215 isikuandmete ankeet). O.N-ile on PPA teinud 22.08.2025 vabatahtliku lahkumisettekirjutuse nr 1052289796 (dtl 32-35) lahkumistähtajaga 10 päeva ning kohaldanud Schengeni alale sissesõidukeeldu VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 9 kuuks. Peale seda, kui PPA sai teada, et O.N ei kavatse suure tõenäosusega Eestist vabatahtlikult lahkuda, koostas PPA 01.09.2025 otsuse, millega lühendas varasemalt 3(5)
3-25-2896 kohaldatud vabatahtlikku lahkumistähtaega ja otsustas pöörata lahkumisettekirjutuse sundtäidetavaks. O.N selgitas kohtuistungil, et ei vaidlustanud 22.08.2025 lahkumisettekirjutust kohtus, sest tal ei olnud selleks aega. Seega on PPA määruse tegemise hetkel lahkumisettekirjutus kehtiv, samuti on kehtiv selle sundtäitmise pööramise otsus.
11.PPA on korduvat O.N-ile selgitanud (vt küsitluste protokollid dlt 16-21; 22-25; 26-31), et tal on kohustus Eestist lahkuda ning seda, et tal on kohustus täita talle kohaldatud järelevalvemeetmeid sh teavitada oma elukoha vahetusest. O.N on edukalt lõpetanud XXXX õigusteaduse õpingud, mistõttu võib eeldada, et tal on vajalikud teadmised, et oma õiguslikust seisundist sh lahkumiskohustusest aru saada. Kohtule ei ole seetõttu usutav tema selgitus, et ta jäi Eestisse, sest notar ütles talle, et abielu sõlmimise avalduse menetlemise aja kestel peab ta viibima Eestis. Kahltust isiku poolt PPA-le ja kohtuistungil antud ütluste tegelikkusele vastavuses kinnitab ka asjaolu, et isik ei informeerinud PPA-d varasemalt elukaaslase olemasolust ja plaanist abielluda. Ka ei mäletanud ta kohtuistungil, millal ta käis tulevase abikaasaga notari juures abielu sõlmimise avaldust esitamas.
12.Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas. Eeltoodust tulenevalt leian, et käesoleva määruse tegemise hetkel olemasolev informatsioon on piisav selleks, et pidada PPA taotlust isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinni pidamiseks põhjendatuks.
13.Eelkirjeldatud asjaolude põhjal leian, et isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) kohaldamine oleks põhjendatud. Samuti on O.N ́i poolt kohtuistungil väljendatud seisukoha põhjal alust arvata, et ta võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma, sest peab enda väljasaatmist õigusvastaseks ehkki möönab, et ei ole lahkumisettekirjutust vaidlustanud ja saab aru, et tal on kohustus Eestist lahkuda.
14.O.N kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta ning saada kontakti lähedastega.
15.Selgitan täiendavalt, et PPA-l on kohustus O.N ́i kohtuistungil esile toodud asjaolusid täiendavalt kontrollida. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
16.Ülaltoodust tulenevalt leian, et PPA taotlus on põhjendatud. Rahuldan seega PPA taotluse kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.11.2025 (k.a.).
17.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. See kehtib ka määruse kohta. Kohus
4(5)
3-25-2896 leiab, et määruse avaldamisel tuleb asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.