Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

lasteaia teenust, oleks olnud ka võimalus saada lasteaia kohatasu pealt tagasi osaline tulumaks. D.G tuludeklaratsiooni mahaarvamised: Annetused 65€ + Koolituskulud 1793,60, millest viimased on laste koolituskulud ja sellest osa on üle kantud C.G deklaratsiooni (s.o 65 + 1793,60 - 1200 = 658,6 €). C.G tuludeklaratsiooni mahaarvamised: koolituskulud 32 € ning üle kantud koolituskulud 658,6 €. Varu on 1200 - 32 - 658,6 = 509,4 €. Selle summa ulatuses oleks olnud kaebajal võimalik teha lisamahaarvamisi ning tagasi saada tulumaksu 20% ehk 101,88 €. Kohatasu hüvitamise osas täpsustab kaebaja, et soovib kohustada vastustajat hüvitama 2022 aasta septembri osalise kohatasu 23,48 €, kuivõrd lastehoid on võtnud arvestuse aluseks terve kalendrikuu, kuid omavalitsus rakendab esimesel kuul proportsionaalset kohatasu, vastavalt lepingu päevade arvule. Osalise kohatasu nõude esitamisel tugineb kaebaja Rae Vallavolikogu poolt 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 4 punktis 2 toodule, mis sätestab, et esmakordselt lasteasutusse astumisel arvestatakse esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast.

kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele eralastehoidude toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem D.G ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses. Tegemist oli olulise tingimusega lepingu sõlmimisel ning ilma selle kohustuseta, oleks võinud leping jääda sõlmimata. Kaebaja nõuab vastustajalt lapse B.G lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 10.10.2022 kuni 30.06.2024, summas 470,10 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Lapsevanem D.G kohustus sõlmitud lepingu nr 2022-0199 punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajate lastehoidudele toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepingutega kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus, ilma vastustaja osaluseta. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuste lastehoidudele enammakstud toiduraha. Kaebaja ei ole viidatud lepingutest taganenud, lepingud on olnud kehtivad, kuni eralastehoiu teenuse kasutamise lõpetamiseni. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses 2 eurot päevas, september 2022- oktoober 2022 ja 2,40 eurot november 2022 – juuni 2024. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina Lasteaias (mis oli kaebaja lapse teiseks lasteaiakoha eelistuseks), on näiteks toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet eralastehoidudele B.G eest enammakstud toiduraha hüvitamiseks ning palub jätta kaebaja nõue rahuldamata. Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või 4 eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Kaebaja 2024 tuludeklaratsioonist nähtub, et tema koolituskulud ületasid 2024 aastal juba 1200 eurot (ka ilma võimalike munitsipaallasteaia koolituskuludeta), mistõttu poleks kaebaja saanud ka juhul, kui kaebaja laps oleks käinud munitsipaallasteaias 2024 aasta koolituskuludelt tulumaksutagastust. Seetõttu puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks kaebajale. Kaebaja taotleb kohtult ka vastustaja kohustamist B.G eest makstud Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamiseks ajavahemiku 03.07.2022 kuni 30.06.2024 eest, summas 993 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastavalt kaebaja ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) 07.06.2022 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktile 2.3.2 lisandub kohatasule huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas) 47 eurot kuus. Huvitegevuse lepingulisa on lapsehoiuteenuse osutamise lepingu osa. Huvitegevuse lepingust 07.06.2022 nähtub, et lapsele pakutud huvitegevused on muusikaring, saviring ja lastejooga. Kaebaja, ei ole tõendatud asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu, oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Nii see ka pole ning sellised kaebaja väited kahjutasu nõude konstrueerimisel ja väljanõudmisel on paljasõnalised. Munitsipaallasteaias pole kohatasu sees muusikaringi, saviringi ega lastejoogat, mis Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) huvitegevuse lepingus kirjeldatud. Ka 4

munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Selliste huviringide tasu pole kohatasu sees teiste seas ka Aruheina lasteaias, mis oli kaebaja teine valik lapse lasteaiaks teeninduspiirkonnas. Selliseid ringe ja huvitegevusi ei näe ette Aruheina lasteaia õppekava punkt 3.3 lastele kehtestatud päevakavas. Aruheina lasteaia õppekava punkt 3.2 alapunkt 17 sätestab ka selgelt, et lasteasutuses tegutsevad küll laste individuaalset arengut toetavad huviringid, kuid selles lapse osalemine on vanema vaba valik ja rahaline vastutus. Lisaks asjaolule, et vastustaja vastu esitatud kahjunõue on alusetu, oleks selliste huviringide tasu hüvitamine kaebajatele ka ebaõiglane ning ebavõrdset kohtlemist põhjustav munitsipaallasteaia lastevanemate suhtes, kes tasuvad samuti laste huviringide eest kohatasust eraldi ja mida kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kompenseerima. Kuna muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata, tuleb kohtul jätta ka nimetatud nõue rahuldamata. Kaebaja soovib vastustajalt 100 eurot eralasteaia broneerimistasu hüvitamist. Puudub Estcare OÜ arve nõutava broneerimistasu tasumiseks ning vastustaja palub kohtul anda hinnang, kas kaebaja poolt kahjuhüvitisena nõutav lepingu broneerimistasu 100 eurot, on õigusega kooskõlas. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja laps oleks 3 proovipäeva kasutanud, mis on sätestatud kaebaja ja Estcare OÜ vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse lepingus punktis 2.1. Nimetatud asjaolu on oluline, kuna, kui kaebaja laps proovipäevi kasutas, siis nende päevade arvu võrra oleks pidanud ka vähenema lastehoiu kuutasu. Lastehoiu näol ei ole tegemist krediidiasutusega, kes tarbijalt broneerimis- või lepingutasu saaks nõuda ning broneerimistasu kahjuhüvitise nõue ei ole vastustaja hinnangul põhjendatud ja vastustaja palub jätta see rahuldamata. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebuse punktis 2 punkt 5 esitatud enammakstud kohatasu kahjunõue. Kaebuses selle kohta selgitused puuduvad. ning sellega ei saa nõustuda. Vastavalt lepingu nr 2022-0199 punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastustaja on oma kohustused täitnud, seega pole kohatasu kahjunõue põhjendatud. Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud millises summas ja millisel seaduslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Vastustaja pole kaebaja õigusi rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus jätta tervikuna rahuldamata. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et RVastS § 13 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid 5

seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel, muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas, toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda, tulumaksu hüvitamist, huviringe ja lepingutasu tasumist rahastamise leping ette ei näinud. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu sõlmimisel, olid väidetavad lisakulud, mille hüvitamist kaebaja praegu kohtus nõuab, ette näha. Vaatamata sellele leppis kaebaja kokku ja sõlmis rahastamise lepingu vastustajaga lepingus ettenähtud valla rahastuse mahus, võttes teadlikult nii toiduraha, kui muud võimalikud lisakulud enda kanda. Kaebaja selline käitumine - esitada nõue pool aastat peale väidetava kahju tekkimist ja peale seda, kui laps on saanud koha munitsipaallasteaias, on pahauskne ning pole hea usu põhimõttega kooskõlas. On võimalik, et selliste tingimuste või nõuete esitamisel kaebaja poolt rahastamise lepingute sõlmimisel, nagu praegu kohtule esitatud, oleks jäänud rahastamise lepingud sellisel kujul nagu nad sõlmiti, üldse sõlmimata. Vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu kohaselt oli huvitegevuseks saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Vastustaja on menetlusse esitanud Aruheina lasteaia (mis oli kaebaja teiseks eelistuseks) õppekava. Õppekavas on läbivalt välja toodud, et liikumis-, muusika- ja kunstitegevused on vajalik lõimida igapäevasesse õppe- ja kasvatustegevusse, mille nimel tehakse muu hulgas koostööd muusika- ja liikumisõpetajaga. Aruheina lasteaia õppekava punktis 3.2. tuuakse välja, et päevakavas on ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad. Muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavad tegevused on munitsipaallasteaia õppekava osaks ja kulud on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu pidi kaebaja vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

mahaarvamised. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. Kaebaja on muu hulgas esitanud menetlusse tõendina enda ja abikaasa tuludeklaratsiooni väljavõtted aastast 2024. Väljavõtted ei ole küll täielikud ega näita konkreetseid sissetulekuid, kuid väljavõtetelt on näha, et kaebajalt on kinni peetud aastal 2024 kogumispensioni ja töötuskindlustusmakseid 1419, 84 euro ulatuses. Nimetatu tõendab, et kaebajal on olnud piisaval määral sissetulekuid, et mahaarvamisi teha. Samas on tuludeklaratsiooni väljavõttelt näha, et kaebaja on aastal 2024 juba teinud mahaarvamisi 1793, 60 euro ulatuses, ületades 1200 euro piirmäära. TuMS § 28 lg 11 sätestab, kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus. Kaebaja abikaasa C.G ei ole mahaarvamisi teinud 658, 60 euro eest, ehk oleks saanud seda teha kaebaja eest, mistõttu on kaebaja nõue enammakstud tulumaksu hüvitamiseks põhjendatud. Kohus möönab, et kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas kaebaja ja tema abikaasa vahel on valitud varasuhtena varaühisus. Samas võib seda eeldada, sest varaühisus on seadusjärgne ühisvararežiim ja abielus olevate isikute varasuhte määramisel eeldatakse varaühisust, kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut. Isegi, kui kaebaja ja tema abikaasa vahel ei oleks varasuhtena varaühistust, siis oleks ikkagi põhjendatud enammakstud tulumaksu hüvitamine. Kulu seondub otseselt lapsevanemate ühise lapsega ja on tehtud ühise leibkonna arvelt.

42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 4 punktis 2 sätestatut saab kohaldada, kui laps saab koha munitsipaallasteaias kuu keskel ja lapsel pole võimalust tervet kuud lasteaias käia. Isegi, kui hinnata, et nimetatud sätet tuleks rakendada analoogia korras ka lastehoiu puhul, ei oleks antud nõuet võimalik rahuldada. Laps alustas lastehoius 15.08.2022 ehk kuu keskel, kuid esitatud maksekorraldustest ei nähtu, et kaebaja oleks eraldi augustikuu eest kohatasu maksnud. Kaebaja maksis juulis registreerimistasu, mille osas kohus kaebuse rahuldab ja septembris kohatasu 80 eurot. Septembris oli aga lapsel võimalik käia lapsehoius terve kuu aega, mistõttu ei oleks kohatasu vähendamine põhjendatud olnud. Enammakstud toiduraha arvutuskäiku on kohus juba selgitanud käesoleva otsuse punktis 13.

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.