Kaebaja – U.N Vastustaja – Rae vald, esindajad Erik Niinemaa ja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
vallalt
varalise
kahju
hüvitise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada U.N kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 986,70 eurot ja viivis 108,34 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 29,70 eurot.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.09.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.U.N on Rae valla elanik olnud alates 06.07.2016. Kaebaja laps G.N (sündinud xx.xx.xxxx) on olnud Rae valla elanike registris alates xx.xx.xxxx ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 07.05.2021. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.12.2022.
2.Laps sai yy.yy.yyyy 1,5-aastaseks. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebaja leidis lapsele koha erahoius ME Johans OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 07.11.2022. Erahoiu, Rae valla ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
3.Rae vald tegi lapsele kohapakkumise 19.04.2024, mille kaebaja aktsepteeris. Laps sai koha Uuesalu lasteaias alates 28.08.2024.
4.Kaebaja esitas 10.09.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil 07.11.2022–30.06.2024 tekitatud kahju 1056,50 eurot.
Rae vald jättis kaebaja taotluse 08.10.2024 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2024 kaebuse (korrigeeritud 22.10.2024). Kohus võttis kaebuse menetlusse perioodil 01.12.2022–30.06.2024 tekitatud 1011,40 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on järgmised.
1) Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks, ent Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja otsima lapsele erahoiukohta. Septembri lõpus 2022. a pöördus ta ME Johans OÜ poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 07.11.2022. 2) Kaebajale tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud – tal tuli maksta rohkem igakuist söögiraha ning eraldi muusika- ja liikumistundide (arvel nimetus „huviring“) tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma muusika- ja liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu summas 464 eurot. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma toiduraha tasu summas 1080,20 eurot, mis on 547,70 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias (toiduraha hoius oli 4,4– 5 eurot päevas, kuid Assaku lasteaias 2022. a detsembris 2,1 eurot päevas ja alates 2023. a 2,4 eurot päevas). Kahju arvestuse tabel on esitatud digitaalse toimiku lehel (dtl) 55. 3) Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 10.09.2024.
Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Kaebaja, ME Johans OÜ ja Rae vald sõlmisid 14.11.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr 2022-0337 (kulu suurust korrigeeriti lepingu lisadega 02.10.2023 ja 24.01.2024). Nimetatud lepingu kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu – 465 eurot kuus – kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Seega on Rae vald oma kohustuse täitnud. 2(7)
3-24-2813 2) Toidukulu maksumuse pidi tasuma nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. Kaebaja ise nõustus selle kohustusega, seega pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses 2,1 ja 2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 3). Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. 3) Ebaõige on kaebaja väide, et muusika- ja liikumistundide tasu on valla lasteaedades kohatasu hinna sees ja et lepingujärgselt lisandus see ME Johans OÜ lapsehoiuteenusel kohatasule. Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, et muusika- ja liikumistundide tasu oleks olnud ME Johans OÜ lapsehoiuteenuses olnud lapsevanemale tasumiseks kohustuslik. Samuti puuduvad lastehoiu arved väidetavate muusika- ja liikumistundide tasu eest ning maksekorraldused või muud tõendid, kus nähtuks teenuse kasutamine lapse poolt ja viidatud teenuste eest tasumine. Kaebuse lisas 2 on küll muuhulgas lisatud ME Johans OÜ arved lapsehoiuteenuste eest kuude lõikes, milledel nähtub huviringi, mitte muusika- ja liikumistundide tasu. Mida see sisaldab, jääb selgusetuks. Rae valla Uuesalu Lasteaias, mis oli kaebaja esimene eelistus ja kus laps praegu käib, pole muusika- ja liikumistunde päevakavas ning kohatasu eest ette nähtud (vastuse lisa 2). Samuti pole kaebaja kirjeldanud, milliseid konkreetseid tegevusi väidetvalt läbiviidud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid, millises mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas) ega esitanud tõendeid selle kohta. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata ja tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning palub kohtul jätta nimetatud nõue rahuldamata. 4) Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist alates 10.09.2024, kuid ei ole märkinud, millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
4.Nagu ka vastustaja märgib, peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). 3(7)
3-24-2813
5.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Selline kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
6.Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, tegemist on sama elukohaga. Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud xx.xx.xxxx ning samast päevast ka Rae valla elanikuna registreeritud) taotleti lasteaiakohta 07.05.2021. Kaebaja taotles kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) alates 01.12.2022. Laps hakkas erahoius käima 07.11.2022 ja käis seal kuni 30.06.2024, kuna vastustaja tegi lapsele 19.04.2024 kohapakkumise teeninduspiirkonna Uuesalu munitsipaallasteaeda, kus laps hakkas käima alates 28.08.2024. Puudub vaidlus, et käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguse, s.o 01.12.2022 seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 28.08.2024.
7.Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda erahoiu poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda, et lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse vastustajale juba mõned päevad pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud kaebusest nähtuvalt seega kaebaja vaba valik, vaid selle kasutamise vajadus tulenes asjaolust, et vastustaja ei olnud kaebajale lapse pooleteistaastaseks saamisel ja tema taotletud ajaks pakkunud kohta munitsipaallasteaias.
8.Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja lapsele lasteaiakohta.
9.Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
10.Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
4(7)
3-24-2813
11.Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 464 eurot. Esitatud kahjuarvestuse kohaselt on kaebaja tasunud igakuiselt muusika- ja liikumistundide eest (arvetel nimetus „huviring“) 29 eurot järgmistel kuudel: detsember 2022 – mai 2023 (6 kuud) ja september 2023 – juuni 2024 (10 kuud). Kokku on kaebaja seega tasunud huviringi eest tasu 464 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias.
12.Kaebaja ja eralapsehoiu vahel sõlmitud erahoiulepingu ja selle muudatuste (vt dtl 87 jj) kohaselt lisandus kohatasule mh huviringi tasu 29 eurot kuus (p 3.2.2.). Lastehoiu juhataja poolt lapsevanematele saadetud infokirjast nähtuvalt olid lastehoius eraldi tasu eest huviringid (vt dtl 106). Juhataja kirja kohaselt valmistasid lastehoiu töötajad ise huviringide kava ette, mitte ei ostetud teenust sisse, ning huviringi raames korraldati muusikatunde, liikumis-tantsutunde ja meisterdamist-joonistamist (kõik kuni 20 minutit). Seega saab järeldada, et kaebaja esitatud arvetel kajastuv tasu huviringide eest sisaldas muusika-, liikumis- ja kunstitundide tasu. Kaebaja selgitas 21.07.2025 kohtule, et viidatud tegevused olid osa lastehoiu päevakavast ning seetõttu ei olnud lapsevanemal võimalik neist tegevustest keelduda või neid valikuliselt välistada. Neil asjaoludel ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.
13.Lisaks tuleb arvestada, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast ja hõlmab teatud ulatuses ka liikumis-, kunsti- ja muusikatunde. Seejuures on munitsipaallasteaias sellised tegevused hõlmatud kohatasuga. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajal tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest.
14.Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda 547,70 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga 2,10 ja 2,40 eurot päevas.
15.Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega. Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha päevatasuga lasteasutuseks Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks.
16.Kaebaja on eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku 1080,20 eurot (223 päeva eest). Aruheina lasteaias kuulunuks sama aja eest toidurahana tasumisele 557,50 eurot, seega on kaebaja tasunud söögirahana 522,70 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias (kaebaja enda kahjuarvestuse kohaselt oli vahe 547,40 eurot).
5(7)
3-24-2813
17.Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil 01.12.2022 – 30.06.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest 464 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning toiduraha 522,70 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju suuruseks kokku 986,70 eurot.
18.Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
19.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
20.Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
21.Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 10.09.2024. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 28.08.2024, seega on kahjunõue viivisenõude algusajaks muutunud sissenõutavaks.
22.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).
23.Kaebaja on viivise nõudmisel viidanud seadusjärgsele määrale, millest saab järeldada, et ta on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kolme perioodi kohta:
6(7)
3-24-2813
23.1.10.09.2024 – 31.12.2024: kokku 113 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25%1 ja viivisemäär kokku 12,25%;
23.2.01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15%2 ja viivisemäär kokku 11,15%;
23.3.01.07.2025 – 29.08.2025: kokku 60 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15%3 ja viivisemäär kokku 10,15%; Hüvitise suurust (986,70 eurot) arvestades on viivis perioodi 10.09.2024 – 29.08.2025 eest kokku 108,34 eurot.4
24.Kaebaja on taotlenud viivist alates 10.09.2024, kuid ei ole täpsustanud lõpukuupäeva. Sellest saab järeldada, et ta taotleb viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
25.Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 986,70 eurot. Sellele lisandub viivis 108,34 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
27.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 30,35 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 986,70 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 98 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 29,70 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.