lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7592/19

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-7592/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-7592

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.veebruar 2017. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. J.i hagi A. O.i vastu võla nõudes

Hagihind

1 155, 80 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

V. J. (IK xxx, xxx)

Hageja lepinguline esindaja:

Irina Kuzmina (OÜ Harjaks ja Partner Õigusbüroo; e-post [email protected])

Kostja:

A. O. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada V. J.i hagi osaliselt.

Välja mõista A. O.ilt V. J.i kasuks 1 000 (üks tuhat) eurot).

Viivisenõue jätta rahuldamata.

4.Menetluskulud kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldamisel ulatusele (87% : 13%) 4.1 Välja mõista A. O.ilt V. J.i kasuks menetluskulude katteks 260 (kakssada kuuskümmend) eurot.

1(4)

4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 26. märtsil 2015.a kokku, et vahetavad poolte omandis olevad sõiduautod: hageja andis oma sõiduauto kostja kasutusse ja kostja oma sõiduauto hageja kasutusse. Kostja vormistas hagejale sõiduki kasutamiseks volikirja. A. O.i sõiduk Volkswagen Jetta oli uuem ja paremas seisukorras, mistõttu leppisid pooled kokku, et hageja tasub kostjale sõiduki väärtuste vahe hüvitisena 1000 eurot sularahas. Paari päeva möödudes taganes kostja kokkuleppest ning hageja tagastas kostjale viimase sõiduauto ja kostja hagejale viimase sõiduauto. Kostja lubas hagejale tagastada ka sularahas saadud 1000 eurot, kuid seda ei teinud. Algul andis korduvaid lubadusi võlg tasuda, kuid hiljem ei vastanud enam ka hageja telefonikõnedele. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1000 eurot, viivise alates 01.04.2015.a kuni 22.04.2016.a summas 85, 80 eurot ning alates 23.04.2016.a. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja 200 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 120 eurot õigusabikulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja märgib kirjalikus vastuses, et ei ole V. J.iga mingisugust kokkulepet sõlminud, ei suulist ega kirjalikku. Kirjalik kokkulepe sai sõlmitud hageja minia N. E.ga. Kostja sõiduauto Volkswagen Jetta sooviti omandada pettuse teel, kasutades ära kostja ebaadekvaatset olukorda. Kostjaga oli just pikaajaline töösuhe lõpetatud ning adekvaatseid otsuseid takistas langetada üleliigne alkoholipruukimine. Kostja ei eita, et talle tasuti sularahas 1000 eurot. Kostja on N. E.le tasunud 50 eurot, mida tõendab maksekorraldus (tl 79, 80). Kostja tunnistab haginõuet suuruses 950 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. 2(4)

4.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja väitel vahetasid pooled oma sõidukid ning kuna kostja sõiduauto Volkswagen Jetta oli uuem ja paremas seisukorras, maksis hageja kostjale sõidukite väärtuste vahe hüvitisena 1 000 eurot. Raha saamist kinnitas A. O. allkirjaga (tl 8). Kostja väitel ei ole temal V. J.iga mingisugust kokkulepet olnud, vaid kokkulepe oli hageja minia N.J.ga. Raha saamist kostja ei eita. Vaidlust ei ole ka selles, et esialgsest kokkuleppest sõidukite vahetamiseks on tänaseks taganetud ja sõidukid tagastatatud.
5.Poolte vahel oli sõlmitud vahetustehing VÕS § 254 mõttes. Kui leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj). Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
6.Vastavalt kinnituskirjale on A. O. saanud 1000 eurot hagejalt V. J.ilt (tl 8). Kinnituskirjal olevat allkirja kostja vaidlustanud ei ole. Ka volikirja sõiduki kasutamiseks on tehtud V. J.ile (tl 9). Kostja väide, et tegelikult oli tal kokkulepe hageja minia N. E.ga, on paljasõnaline ja tõendamata. Arvestades, et kostja tunnistab nõuet 950 eurot, võtab ta sisuliselt omaks ka selle, et hagejal on rahaline kohustus hageja, mitte viimase minia ees. Kostja esitatud maksekorraldusest tulenevalt on A.-L. O. tasunud N. E.le 25.11.2015.a 50 eurot A. O.i võlgnevuse katteks (tl 80). Millised kokkulepped olid või võisid kostjal olla N. E.ga, ei ole kohtule teada, samuti ei saa kohus teostatud makset lugeda V. J.ilt saadud makse katteks (VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule).
7.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.04.2015 – 22.04.2016.a. summas 85, 80 eurot ja alates 23.04.2016.a seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1) määras kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata. Hageja ei ole esitanud viivise arvestust ega millegagi põhjendanud, millest tulenevalt loeb nõude sissenõutavaks muutumise aega alates 01.04.2015.a. Kohus selgitab, et viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes oma olemuselt kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohtu hinnangul on muuhulgas hageja ise viivitanud nõudeõiguse teostamisega. 3(4)

Kui hageja sai aru, et kostja hoiab kõrvale raha tagastamisest, jääb selgusetuks hageja enda viivitamine terve aasta, et seejärel nõuda viivist nii viivitatud aja eest kui edasiulatuvalt (TsMS § 367 alusel). Eeltoodu on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14).

8.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja põhinõude 1 000 eurot ja jätab rahuldamata viivisenõude. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 sätestatuga jaotab kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus rahuldab hagi 87% ulatuses (1000 eurot 1 155, 80-st). Seega 87% hageja menetluskuludest kannab kostja A. O.. A. O. oma menetluskulu nimekirja esitanud ei ole, mistõttu järeldab kohus, et kostja menetlusega menetluskulu kandnud ei ole.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 320 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tl 10) ja 120 eurot õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja ei märgi hagiavalduses, milliste lepingulise esindaja teostatud õigusabitoimingute eest 120 eurot hüvitist soovitakse. Kohus eeldab, et see on tasu hagiavalduse koostamise eest, sest muid õigusabitoiminguid tsiviiltoimikust ei nähtu. 1 lk trafaretse hagiavalduse (koostatud seejuures vigaselt) eest 120 euro tasu nõue on kohtu hinnangul põhjendamatu. Kohus loeb põhjendatuks 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 260 eurot (millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 60 eurot õigusabikulu).
11.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja