Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
11.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-315
Haldusasi
T.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12409110069 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja T.G, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.G määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-315 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja kohtuistungi kutse toimetatakse kätte tema esindajale, kes on kohustatud selle edastama kaebajale ja selgitama istungile ilmumise kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärgi.
Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2025 määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata.
HKMS § 144 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. HKMS § 28 lg 5 kohaselt on menetlusosaline kohustatud ilmuma kohtuistungile isiklikult, kui kohus seda nõuab. Kaebaja isiklik kohalolek kohtuistungil oli vajalik tema küsitlemiseks rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Kaebaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud põhjust, mis takistas istungile ilmumast. Kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmine takistab asja läbivaatamist. HKMS § 146 lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.
Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3-25-315 toimetatud. HKMS § 151 lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kaebaja puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144 sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. Kohus ei jäta HKMS §s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata mh juhul, kui kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse (HKMS § 145 p 2) või kaebajat ei ole hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest (HKMS § 145 p 3). Kohus võib kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma (HKMS § 127 lg 5). Haldusasjas kohtuistungi määramise, menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 341–346 sätestatut. TsMS § 346 lg 3 kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Seega, kui menetlusosalist kohustatakse isiklikult kohtuistungile ilmuma, peab kohus kutse kindlasti kätte toimetama menetlusosalisele isiklikult (vt Villu Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 346 p 3.3). Praegusel juhtumil pole kaebajale isikliku kohtusse ilmumise kohustust kutsega teatavaks tehtud, samuti pole kaebajat hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest. Seetõttu puudus halduskohtul alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Üksnes esindaja teadmisest kohtuistungi toimumise ajast ja istungile ilmumata jätmise tagajärgedest ei piisa kaebuse läbi vaatamata jätmiseks olukorras, kus kaebajal neist asjaoludest teadmine puudus.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.