OÜ N&V kaebus Kohtla-Järve linna kohustamiseks tagastada tasutud sunniraha 5000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ N&V, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksander Muru
Asja läbivaatamine
Vastustaja Kohtla-Järve linn Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ N&V kaebus.
2.Kohustada Kohtla-Järve linna tagastama OÜ-le N&V tasutud sunniraha 5000 eurot 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista Kohtla-Järve linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1126 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. augustil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 7. juulil 2023 OÜ-le N&V (kaebaja) ettekirjutuse nr 15-2/38:
3-23-2368 1) korraldada jäätmete väljavedu Kohtla-Järve linna territooriumitelt – Aru haljasala P4, Ahtme linnaosa (32101:001:1320); Järveküla tee 44, Järve linnaosa (32213:001:0060); Turu tn 11, Järve linnaosa (32213:001:0038); 2) taastada rikutud haljasalad; 3) esitada Kohtla-Järve Linnavalitsusele jäätmete utiliseerimise üleandmise-vastuvõtu akt. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 31. juuli 2023. Ettekirjutusega kaasneb asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 kohane hoiatus. Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Kohtla-Järve Linnavalitsus ATSS § 2 lg 1 ja § 10 lg 1 alusel sunniraha 16 000 eurot.
2.Kaebaja teavitas 14. juuli 2023. a kirjaga Kohtla-Järve linna, et eelnimetatud ettekirjutus on täidetud ning esitas jäätmete utiliseerimise deklaratsioonid.
3.Kohtla-Järve Linnavalitsus edastas 22. augustil 2023 kaebajale 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse akti, mille kohaselt tuvastati, et Kohtla-Järve Järve linnaosas aadressil Turu 11 asuval kinnistul (32213:001:0038) ja Järveküla tee 44 (32213:001:0060) on prügi välja veetud ning haljastustööd (kokku lepitud, et töövõtja koristab Järveküla tee 44 kinnistu servast ära seal veel vedelevad kõik plastijäätmed ja muu prügi, planeerib ala siledaks, veab alale mullakihi ja külvab sellele muru) lõpetatakse hiljemalt 13. augustil 2023. Samal päeval edastas haldusorgan kaebajale meeldetuletuse sunniraha nõudmisest nr 15-2/38-2. Nimetatud dokumendi kohaselt teostati 3. augustil 2023 Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 täitmise üle järelkontroll, mille käigus selgus, et ettekirjutus on täidetud osaliselt. Objektilt Turu tn 11, Järve linnaosa (32213:001:0038) oli õigeks ajaks suurem prügi välja veetud ja utiliseeritud. Kuigi väiksem prügi jäi koristamata ja territoorium haljastamata. Kaebajal tuleb tasuda sunniraha summas 5000 eurot hiljemalt 10. septembril 2023.
4.Kaebaja esitas 23. augustil 2023 Kohtla-Järve linnale seisukoha, milles ei nõustu sunniraha määramisega. Kaebaja palus loobuda sunniraha rakendamisest, täpsustada, millised puudused kaebajal on vaja veel likvideerida, ning määrata puuduste likvideerimiseks täiendav tähtaeg. Kaebaja palus haldusorganil vastata hiljemalt 30. augustil 2023. Kohtla-Järve Linnavalitsus andis 30. augusti 2023. a kirjaga nr 15-2/38-4 kaebajale teada, et võimaliku analüüsi tegemiseks ja arvamuse kujundamiseks kulub linnal rohkem aega ning linn vastab kaebajale võimalikult kiirest pärast olukorra analüüsimist. Kohtla-Järve Linnavalitsus teavitas kaebajat
23.oktoobri 2023. a kirjaga nr 15-2/38-5, et ei loobu sunniraha rakendamisest. Ettekirjutuse p 2 on täitmata ning sunniraha on tasumata. Seega edastab haldusorgan ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
5.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, vaidlustades Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevust sunniraha rakendamisel.
6.Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, misjärel teatas kaebaja 10. novembril 2023 kohtule, et tasus 8. novembril 2023 sunniraha 5000 eurot ära, kuid leiab, et sunniraha rakendamine oli õigusvastane. Kui kaebaja nõustus algselt, et tegemist on keelamiskaebusega (s.o sunniraha rakendamise keelamise nõue), siis muutunud asjaolude tõttu soovib kaebaja 10. novembri 2023. a avalduses kaebust muuta ning esitada tasutud sunniraha tagastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse § 11 lg 2).
2
3-23-2368
7.Tartu Halduskohus rahuldas 28. novembri 2023. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja luges kaebuse esitatuks muudetud kujul, s.o selliselt, et kaebuses on esitatud Kohtla-Järve linna kohustamise nõue tagastada tasutud sunniraha 5000 eurot. Kohus võttis OÜ N&V kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
8.Vastustaja esitas 27. detsembril 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
1.Tartu Halduskohus määras 18. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
2.1.Kaebajalt sunniraha nõudmine oli põhjendamatu, vastustaja käitumine selle määramisel oli vastuoluline ja õigusvastane. Vastustaja on kuritarvitanud diskretsiooni, jättes olulised asjaolud arvestamata.
2.2.Vastustaja viivitas Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 täitmise kontrollimisega. Kaebaja teavitas vastustajat ettekirjutuse täitmisest nädal pärast ettekirjutuse saatmist ning esitas nõutud dokumendid. Ettekirjutuses märgitud tähtpäeva saabumiseni oli sel hetkel aega 17 päeva. Vastustaja viis paikvaatluse läbi pärast ettekirjutuses märgitud tähtpäeva, võttes kaebajalt võimaluse kõrvaldada ettekirjutuse täitmise vajakajäämised ettekirjutuses märgitud tähtaja jooksul. Võib mõistlikult eeldada, et kaebaja oleks jõudnud väidetavalt tuvastatud puudused kõrvaldada ettekirjutuses antud tähtaja jooksul, kui vastustaja oleks viinud paikvaatluse läbi viivitamatult.
2.3.Vastustaja 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse aktis kajastatud ja 22. augusti 2023. a meeldetuletuskirjas nr 15-2/38-2 kajastatud teave on vastuoluline. Paikvaatluse aktis kajastatut on võimalik mõista selliselt, et Turu 11 ja Järveküla tee 44 asuvatelt kinnistutelt on prügi veetud ning haljastustööde hilisem lõpetamine puudutas vaid Järveküla tee 44 kinnistut. Viimast saab järeldada sellest, et selgituses plastijäätmete ja muu prügi koristamise, ala siledaks planeerimise, mullakihi vedamise ja muru külvamise kohta nimetatakse vaid Järveküla tee 44 kinnistut. Järelikult Turu 11 kinnistu suhtes paikvaatlusel minetusi ei tuvastatud. Samal ajal on vastustaja meeldetuletuskirjas nimetanud ainult Turu 11 kinnistut ja tuginenud asjaolule, et just Turu 11 kinnistult oli tähtajaks jäänud väiksem prügi koristamata ja territoorium haljastamata. Sellises olukorras on jääb arusaamatuks, millises osas täpselt kaebajale ettekirjutuse täitmata jätmist ette heidetakse.
2.4.Vastustaja leppis 3. augusti 2023. a paikvaatlusel organisatsioonisiseselt ja kaebajat kaasamata kokku täiendava tähtaja andmises. Kaebajat teavitati sellest alles siis, kui täiendav tähtaeg oli juba möödunud. Kaebaja sai kokkuleppest ja tähtajast teada alles 23. augustil 2023 ehk kui ta sai kätte vastustaja saadetud paikvaatluse akti.
2.5.Vastustaja ei teavitanud ka enne 23. oktoobri 2023. a kirja nr 15-2/38-5 saatmist, et jääb oma seisukohale ettekirjutuse täitmise vajakajäämise kohta. Vastustaja ei täpsustanud ka, millised vajakajäämised ettekirjutuse täitmisel olid ega andnud kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Kaebaja on tänaseni seisukohal, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutus nr 15-2/38 sai 14. juulil 2023 nõuetekohaselt täidetud ning tänaseni on ebaselge, milliseid vajakajäämisi vastustaja täpselt silmas peab.
3.Vastustaja palub põhjendused.
jätta
kaebuse
rahuldamata,
3
esitades
kokkuvõtlikult
järgmised
3-23-2368
3.1.Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 kehtivust. Seega taandub vaidlus küsimusele, kas ettekirjutus on nõuetekohaselt täidetud. Kohustus on täidetud siis, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (võlaõigusseaduse § 76 lg 3). Kaebaja poolt ettekirjutuse täitmine antud kriteeriumitele ei vasta ning sunniraha rakendamine oli õiguspärane.
3.2.Hulgalised jäätmete deklaratsioonid tõendavad üksnes seda, et prügi oli teatud koguses välja veetud ja jäätmekäitlejatele üle antud, kuid see ei tõenda kogu prügi väljaviimist. Paikvaatluse aktis on märgitud, et kinnistutel Turu 11 ja Järveküla tee 44 vedelevad plastijäätmed ja muu prügi. Kaebaja on 23. augusti 2023. a kirjas taotlenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramist. Seega ka kaebaja tunnistas, et 31. juuli 2023. a seisuga oli ettekirjutus osaliselt täitmata.
3.3.Lisaks prügi väljaviimise kohustusele sisaldus ettekirjutuses ka kohustus taastada rikutud haljasalad, mis seisneb mullakihi vedamises ja muru külvamises. Paikvaatluse aktist nähtub, et antud kohustus on täielikult täitmata.
3.4.Kaebaja etteheide selle kohta, et tema esindaja ei viibinud paikvaatluse juures, ei ole asjakohane, kuivõrd kaebaja ei lükanud ümber paikvaatluse aktis kajastatud teavet. Ka haldusmenetluse seadus ei sätesta vastava kaasamise kohustust. Samuti ei oma tähtsust, millal vastustaja ettekirjutuse täitmist kontrollis.
KOHTU SEISUKOHT
4.Vaidluse all on, kas vastustaja rakendas kaebaja suhtes Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 täitmata jätmise tõttu sunniraha summas 5000 eurot õiguspäraselt. Kaebaja leiab, et vastustaja nõudis temalt sunniraha tasumist põhjendamatult ja õigusvastaselt. Vastustaja hinnangul olid sunniraha rakendamise eeldused täidetud.
5.Sunnivahendi, sh sunniraha rakendamise menetlus on eriliigiline haldusmenetlus – haldustäitemenetlus. Selle ülesanne on saavutada varasemas ettekirjutuse tegemise menetluses otsustatu elluviimine. ATSS § 3 lg 1 sätestab, et sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades samast seadusest tulenevaid erisusi. Kui haldusõiguse erivaldkonna seadus reguleerib haldustäitemenetlust teisiti, tuleb juhinduda erivaldkonna seadusest (ATSS § 1 lg 2). Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-19-2051, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 16 ja 18).
6.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutus nr 15-2/38 oli sundtäitmise ajal kehtiv ning selles ei esinenud tühisuse aluseid. Samuti on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutuses vastavalt ATSS § 7 lg-tele 1 ja 2 enne sunnivahendi rakendamist kirjaliku hoiatuse. Kaebaja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et vastavalt ATSS § 7 lg-le 3 võimaldas hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaeg, s.o 31. juuli 2023, kaebajal kohustust täita. Samuti on hoiatuses märgitud ettenähtud sunniraha summa, s.o 16 000 eurot (ATSS § 7 lg 5). Kohtu hinnangul saab ka vastupidiselt kaebaja seisukohale jaatada, et kaebaja ei täitnud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutust nr 15-2/38 tervikuna tähtaegselt 31. juuliks 2023. Kaebaja pidi vastavalt eelnimetatud ettekirjutusele korraldama kolmelt Kohtla-Järve linna territooriumilt jäätmete väljaveo, taastama rikutud haljasalad ning esitama Kohtla-Järve Linnavalitsusele jäätmete 4
3-23-2368 utiliseerimise üleandmise-vastuvõtuakti (dtl 10). Kaebaja esitas vastustajale 14. juulil 2023 nõutud jäätmete utiliseerimise aktid (dtl-d 12-27) ning vastustaja kinnitusel korraldas kaebaja suures osas ka jäätmete väljaveo (dtl-d 30, 35 ja 87), kuid 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse aktile lisatud fotodelt nähtub, et mingil vaidlusalusel territooriumil on veel teatud ulatuses jäätmeid ning haljasalasid ei ole taastatud. Piltidelt nähtub, et esineb korrastamata ja ebatasast muldkatet, mille sees on nt plastijäätmeid ja kivimaterjali (dtl-d 31-32). Siiski ei saa haldustäitemenetluse puudujääke arvestades pidada sunniraha rakendamist õiguspäraseks.
7.Vastustaja viis 3. augustil 2023 läbi paikvaatluse, et kontrollida Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 täitmist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on paikvaatluse läbi viimisega õigusvastaselt viivitanud. Kuigi kaebaja teavitas vastustajat juba 14. juulil 2023, et on eelnimetatud ettekirjutuse täitnud, siis ei olnud vastustaja kehtivatest õigusaktidest tulenevalt kohustatud pärast vastava teavituse saamist ettekirjutuse täitmist koheselt kontrollima. Selleks ajaks ei olnud ettekirjutuse täitmise tähtaeg veel möödunud. Vastustaja kontrollis ettekirjutuse nõuetekohast täitmist kolm päeva pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja, s.o 31. juuli 2023, möödumist. Kuna selleks ajaks oleks ettekirjutus pidanud olema terves ulatuses täidetud, siis on ka põhjendatud, et haldusorgan alles siis ettekirjutuse täitmist kontrollib. Kui ettekirjutuse adressaat teatab haldusorganile, et ettekirjutus on täidetud, siis ei pea haldusorgan eeldama, et tegelikkuses ei pruugi kohustus veel täidetud olla, sel põhjusel ettekirjutuse täitmist enne tähtaja saabumist kontrollima ning omalt poolt täiendavalt isikut mingitest puudujääkidest veel teavitama, et ettekirjutuse adressaat tähtaegselt oma kohustuse jõuaks täita. Ettekirjutuse adressaat peab ise kohustuse tähtaegse täitmise tagama. Samuti ei olnud vastustaja kohustatud kaebajat paikvaatlusele ilmtingimata kaasama. Küll aga ei võimalda vastustaja läbi viidud haldustäitemenetlus veenduda, et vastustaja teostas sunniraha määramisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning et sunniraha rakendamine summas 5000 eurot oli proportsionaalne.
8.Vastustaja 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse akti kohaselt kontrolliti Kohtla-Järve linnaosas Turu 11 ja Järveküla tee 44 asuvaid kinnistuid. Paikvaatlusel tuvastati, et eelnimetatud kinnistutelt on prügi välja veetud. Samuti on paikvaatluse akti kohaselt Järveküla tee 44 kinnistu osas kokku lepitud, et töövõtja koristab kinnistu servast ära seal veel vedelevad plastijäätmed ja muu prügi, planeerib ala siledaks, veab alale mullakihi ja külvab sellele muru hiljemalt 13. augustil 2023 (dtl 30). Kohus saab paikvaatluse aktis kirjeldatust sarnaselt kaebajaga aru, et vastustaja tuvastas puudujäägid Järveküla tee 44 kinnistul, kuivõrd sellel kinnistul tuleb veel prügi ära vedada ning haljastustöid teha. Samas Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. augusti 2023. a meeldetuletuse nr 15-2/38-2 kohaselt jäi väiksem prügi koristamata ja territoorium haljastamata objektilt Turu tn 11, Järve linnaosa (dtl 35). Seega on vastustaja 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse akt ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. augusti 2023. a meeldetuletus nr 15-2/38-2 omavahel vastuolus. Asjaolu, kas vastustaja tuvastas puudujäägid Turu 11 või Järveküla tee 44 kinnistult või mõlemalt kinnistult, ei selgu ka paikvaatluse akti fototabelist, kuivõrd sinna ei ole märgitud, millises asukohas puudujääke kajastavad fotod tehti (dtl-d 31-32). Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et paikvaatluse akti kohaselt vedelesid plastijäätmed ja muu prügi mõlematel kinnistutel (dtl 87), kuid eeltoodud väidet haldusmenetluse tõendid ei kinnita. Haldusmenetluse tõenditest ei selgu, milliste kinnistute osas vastustaja puudujääke tuvastas, sh kas üksnes ühel kinnistul või kahel.
9.Ühtlasi ei selgu haldusmenetluse ega kohtumenetluse materjalidest tõsikindlalt, milliste ettekirjutuse punktide täitmata jätmist kaebajale täpselt ette heideti. Vastustaja 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse akti ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. augusti 2023. a meeldetuletuse nr 15-2/38-2 kohaselt on kaebaja suurema prügi välja vedanud, kuid vaja on veel ära vedada väiksem prügi ning taastada haljasalad (dtl-d 30 ja 35). Vastustaja ei ole välja 5
3-23-2368 toonud, milliseid ettekirjutuse punkte kaebaja eeltooduga rikkunud on, kuid vastustaja kirjeldusest võib järeldada, et kaebaja on osaliselt täitnud ettekirjutuse p 1, s.t korraldanud suuremate jäätmete väljaveo, kuid väiksema prügi osas on ettekirjutuse p 1 veel täitmata. Samuti on täitmata ettekirjutuse p 2, s.o kohustus taastada rikutud haldjasalad. Samas paikvaatluse aktis peab vastustaja plastijäätmete ja muu väiksema prügi koristamist haljastustöödeks, märkides, et haljastustööd (kokku lepitud, et töövõtja koristab ära kõik plastijäätmed ja muu prügi, planeerib ala siledaks, veab alale mullakihi ja külvab sellele muru) lõpetatakse hiljemalt 13. augustil 2023 (dtl 30). Ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse 23. oktoobri 2023. a kirja nr 15-2/38-5 kohaselt jättis kaebaja täitmata ettekirjutuse p 2, s.o kohustuse taastada haljasala (dtl 44). Kohtumenetluses esitatud põhjendustest nähtuvalt on vastustaja jällegi seisukohal, et kaebaja jättis ettekirjutuse p 1 täitmata osaliselt ja p 2 tervikuna. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitatud hulgalised jäätmete deklaratsioonid tõendavad üksnes seda, et prügi oli teatud koguses välja veetud ning jäätmekäitlejale üle antud, kuid see ei tõenda kogu prügi välja viimist, ning paikvaatluse akti kohaselt vedelesid kinnistutel veel plastijäätmed ja muu prügi. Samuti märgib vastustaja, et lisaks prügi väljaviimise kohustusele ettekirjutuses sisaldus ka kohustus taastada rikutud haljasalad ning see kohustus on täielikult täitmata (dtl 87). Seega, kuigi saab jaatada, et kaebaja ei täitnud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutust nr 15-2/38 tervikuna tähtaegselt, siis ei selgu täpselt, milliseid ettekirjutuse punkte kaebaja vastustaja hinnangul rikkus, millistel kinnistutel rikkumised tuvastati, milline oli seega kaebaja rikkumise ulatus ning milliseid puudujääke kaebaja ettekirjutuse täitmiseks pidi veel kõrvaldama, et vältida nt uue sunniraha määramist.
10.Samuti ei saa pidada nõuetekohaseks vastustaja tegevust kaebajale haldustäitemenetluses vajaliku teabe andmisel. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas menetluse läbiviimine menetlusosalise teadmata ja menetlusosalisega suhtlemata. Isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastustaja 3. augustil 2023 läbi viidud paikvaatluse akti järgi lepiti kokku, et töövõtja koristab Järveküla tee 44 kinnistu servast ära seal veel vedelevad kõik plastijäätmed ja muu prügi, planeerib ala siledaks, veab alale mullakihi ja külvab sellele muru, s.o lõpetatakse haljastustööd, hiljemalt
13.augustil 2023 (dtl 30). Aktis ei ole märgitud, kes eeltoodus kokku leppisid. Kuna paikvaatlusel osalesid Kohtla-Järve Linnavalitsuse korrakaitseametnik, linnapeaabi Järve linnaosas, linnapeaabi Ahtme linnaosas, heakorra peaspetsialist ja keskkonna peaspetsialist, siis ilmneb ka kohtule, et tegemist on organisatsioonisisese kokkuleppega. Kaebaja kinnitusel tema kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud ega olnud kokkuleppest teadlik enne, kui talle saadeti paikvaatluse akt (dtl 5). Kuigi täiendava tähtaja andmine ei muuda ettekirjutuse algset tähtaega ega kõrvalda tagantjärele adressaadi kohustust täita ettekirjutus selle tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1059, p 13), siis on põhjendatud eeldada, et kaebajat vähemalt teavitatakse mingi tähtaja määramisest enne selle möödumist ning hoitakse teda puudutava menetluse käiguga kursis. Kuivõrd kohustus ettekirjutus täita on kaebajal, siis saab ka kokkuleppes määratud tähtaeg olla peamiselt suunatud kaebajale. Kui kaebaja sellest tähtajast ei tea, siis ei ole tal võimalik ka mingit kokkuleppelist tähtaega järgida. Ebamõistlikuks saab pidada ka seda, et kaebajani jõudis teave paikvaatluse ja seal fikseeritud asjaolude kohta viivitusega. Paikvaatluse akt on allkirjastatud Kohtla-Järve linna teenistujate poolt 11. ja 21. augustil 2023 ning saadetud kaebajale alles 22. augustil 2023 (dtl 28). See tähendab, et kaebajal oli võimalik paikvaatluse aktiga tutvuda alles 19 päeva pärast paikvaatluse tegemist ja 9 päeva pärast paikvaatluses kirjeldatud haljastustööde lõpetamise kokkuleppelist kuupäeva, millest kaebaja alles siis ka teada sai. Sealjuures nõuti kaebajalt 22. augustil 2023 juba sunniraha tasumist (dtl 35). Olukorras, kus kaebajat ei ole paikvaatlusele kaasatud, on sedavõrd olulisem paikvaatluses toimunu ja 6
3-23-2368 tuvastatud asjaolud täpselt fikseerida ning sellest ettekirjutuse adressaati mõistliku aja jooksul teavitada.
11.Väheoluline ei ole ka asjaolu, et kaebaja esitas 23. augustil 2023, s.t koheselt pärast paikvaatluse akti ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. augusti 2023. a meeldetuletuse nr 15-2/38-2 saamist, vastustajale avalduse, milles juhtis vastustaja tähelepanu eelnimetatud dokumentides esinevale vastuolule, s.t et ühe dokumendi kohaselt tuvastati rikkumine Turu 11 kinnistul ja teise dokumendi kohaselt Järveküla tee 44 asuval kinnistul, ning asjaolule, et teda ei kaasatud paikvaatluse aktis kajastuva kokkuleppe sõlmimisse ja teda teavitati kokkuleppest alles pärast selles määratud tähtaja möödumist. Ühtlasi esitas kaebaja vastuväited sunniraha rakendamisele ning palus täpsustada, millised puudused ta peab veel likvideerima, et KohtlaJärve Linnavalitsuse 7. juuli 2023. a ettekirjutuse nr 15-2/38 saaks lugeda täidetuks (dtl-d 37-38). Vastustaja vastas kaebaja avaldusele sisuliselt 23. oktoobri 2023. a kirjaga nr 15-2/385 ehk alles kaks kuud hiljem, kuid ei täpsustanud ka siis, milliste kinnistute osas ettekirjutuse täitmata jätmist kaebajale täpselt ette heidetakse, ega avanud paikvaatluse aktis kajastatud kokkuleppega seonduvaid asjaolusid. Vastustaja üksnes märgib, et täitmata on ettekirjutuse p 2, mis kohustas kaebajat taastama rikutud haljasalad, sunniraha on tasumata ning seega edastab vastustaja ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks (dtl 44). Kuna kaebaja soovis vastustajalt haldustäitemenetluse kohta põhjendatult täiendavaid selgitusi, kuid vastustaja neid ei andnud, siis on vastustaja rikkunud oma selgitamiskohustust (HMS § 36 lg 1). Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena, vaid selle eesmärgiks on sundida isikut ettekirjutust täitma (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Kui kaebajale jääb haldustäitemenetluses ebaselgeks, mida ta peab ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks veel tegema ja millised on rikkumise täpsed asjaolud ning see jääb haldustäitemenetluse ja kohtumenetluse materjalidest ebaselgeks ka kohtule, siis ei saa sunniraha määramine oma eesmärki kanda.
12.HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades haldustäitemenetluses esinevaid puudusi ning seda, et kaebajale etteheidetava rikkumise täpsed asjaolud ja ulatus pole tuvastatavad, siis ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja ei teinud kaebajale sunniraha määramisel diskretsioonivigu ning et kaebajale sunniraha määramine oli proportsionaalne. Seetõttu ei saa kaebajale sunniraha määramist pidada õiguspäraseks.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ N&V kaebuse ning kohustab Kohtla-Järve linna tagastama kaebajale tasutud sunniraha 5000 eurot 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja palub Kohtla-Järve linnalt välja mõista õigusabikulud summas 1086 eurot (ilma käibemaksuta) ning haldusasjas tasutud riigilõivud kokku summas 40 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1126 eurot. Kohtu hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele ning vastustajalt kaebaja kasuks tema taotletud ulatuses menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1126 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) 7
3-23-2368 Juhan Siider
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.