L.L-i kaebus Kaitseressursside Ameti 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise peale
Menetlusosalised
Kaebaja – L.L, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.L-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lubada L.L-il muuta kaebust, jätkates menetlust nõuetes kohustada Kaitseressursside Ametit tagastama kaebajale 05.04.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/2683 täitmata jätmise eest sisse nõutud sunniraha 400 eurot ja hüvitama täiteasjas nr 197/2023/2304 kantud täitekulud 105 eurot.
Keelduda L.L-i kaebuse muutmise vastuvõtmisest nõudes Kaitseressursside Ameti 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2683.
Jätta L.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1905 muutmata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
tühistada
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-1905 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 05.04.2023 ettekirjutusega nr 1112.1/2023/2683 L.L-i kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi hindamisele 02.06.2023 kell 09.30. Ettekirjutuse kohaselt on L.L-i varem kutsutud 10.03.2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui L.L terviseseisundi hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 400 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
2.L.L esitas 28.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KRA 05.04.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise (kohtutäituri poole pöördumise) keelamist. Kaebaja ei saanud terviseseisundi hindamisele 02.06.2023 ilmuda, kuna ta ei olnud sellest kohustusest teadlik. KRA ei ole 05.04.2023 ettekirjutust kaebajale kätte toimetanud, vaid kaebaja sai selle ettekirjutuse olemasolust teada 21.08.2023 vaidemenetluse raames. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise viisid on ammendatud. Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ja seega ei saanud eeldada, et tema suhtes rakendatakse sunniraha. KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud.
3.Kaitseressursside Amet palus jätta kaebus rahuldamata. KRA 05.04.2023 ettekirjutus avalikustati kaebajale Eesti teabeväravas 05.04.2023, seega loeti see kaebajale kätte toimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 05.05.2023. Isikule oli piisava varuga ette teatatud kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele 02.06.2023. Kaebaja ei olnud seisuga 05.04.2023 teavitanud KRA-d soovist saada dokumente kätte muul viisil kui Eesti teabevärava kaudu. Seega teavitas KRA kaebajat 05.04.2023 koostatud ettekirjutushoiatusest lisaks eesti.ee teabeväravas kättesaadavaks tegemisele üksnes tol ajal KRA-le teadaoleval e-posti aadressil xxx ning edastas ka teavituse SMS-iga telefoninumbrile xxx infoga selle kohta, kust ja kuidas saab dokumendiga tutvuda. KRA-l puudub kohustus edastada dokumente isikule posti teel, kui isik pole selleks ise soovi avaldanud. Kuivõrd kaebaja ei olnud KRA-le esitanud kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, siis ei olnud ametil põhjust toimetada dokumente kätte KVTS § 15 lg-st 4 juhindudes. Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti kohustusest läbida terviseseisundi hindamine, alates aastast 2018, mil ta kutsealusena arvele võeti. Lisaks koostas KRA kaebajale 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/579, mis toimetati kaebajale samuti kätte eesti.ee keskkonnas. KRA pöördus 29.09.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri, 2(7)
3-23-1905 sest kaebaja ei tasunud 08.08.2023 teatise alusel sunniraha vabatahtlikult. Kohtutäitur on alustanud täitemenetluse nr 197/2023/2304, kuid sunniraha ei ole veel tasutud.
4.L.L teatas 25.10.2023 menetlusdokumendis, et soovib kaebust täiendada nõudega kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 197/2023/2304 täitemenetluse lõpetamise avaldus.
5.Tallinna Halduskohus lubas 26.10.2023 määruses kaebust täiendada KRA kohustamise nõudega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja etteheide, mis puudutab KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kättetoimetamist, on põhjendamatu. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle eelnimetatud viisil saadetud dokumentidega. KRA on selgitanud, et 05.04.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Kaebajale loeti kõnealune ettekirjutus kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 05.05.2023, seega enne terviseseisundi hindamise aega. KRA esitatud dokumendiregistri väljavõttest nähtub ettekirjutuse väljastamine kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu ning asjaolu, et kaebaja on selle dokumendi avanud (dtl 44). KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja on kaebajale edastanud KRA 05.04.2023 ettekirjutuse ka e-posti teel ning saatnud teavituse SMS-iga (dtl 50). Sealjuures ei pea vastustaja enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. Kuna KRA 05.04.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 05.05.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud. Seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest. Kaebusele on lisatud KRA 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatis, millega anti kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva alates teate kättesaamisest alates ja mille kaebaja sai kaebuses väidetu põhjal kätte 21.08.2023. KRA edastas sunniraha kohtutäiturile sissenõudmiseks 29.09.2023. Seega on väär kaebaja 16.11.2023 menetlusdokumendis (mis on seejuures esitatud kohtule ka
3(7)
3-23-1905 hilinemisega) esitatud väide, et teda ei ole enne kohtutäituri poole pöördumist sunniraha rakendamisest teavitatud. Ei nähtu, et esineks asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld ega see, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebajale määratud sunniraha ebaproportsionaalselt suur (vt KVTS § 226 lg 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.L.L palub 27.12.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud halduskohtu 27.11.2023 otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus.
26.01.2024)
tühistada
Sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna KRA ei toimetanud ettekirjutust kaebajale kätte. KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta valiku tegemisel seotud HMS-ga. Teate saatmine infosüsteemi kaudu on formaalne kättetoimetamise viis ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustustest. KRA-l on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused (posti, telefoni teel) on ammendatud. KRA esitatud väljavõte ei tõenda ettekirjutuse teatavaks tegemist. Kaebaja kinnitab, et ei saanud teavitusi ei e-posti ega SMS-i teel. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja ettekirjutusega ettenähtud kohustust enam täita. Ettekirjutus on seega vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5 ja tuleb tühistada. Praeguseks on sunniraha ja täitekulud kaebajalt sisse nõutud. Kaebaja palub seega muuta kaebust ja menetleda järgmisi nõudeid: tühistada 05.04.2023 ettekirjutus nr 1112.1/2023/2683, kohustada KRA-d tagastama kaebajale sunniraha ja hüvitada täitekulud 105 eurot.
8.Kaitseressursside Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse muutmine
9.Kaebaja teatas apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud ettekirjutuse alusel algatatud täitemenetlus on lõpetatud 18.12.2023 ja kaebaja on tasunud sunniraha koos täitekuludega (vt dtl 124, 135). Apellatsioonkaebuse täienduses soovib kaebaja kaebust muuta, nii et kaebuse nõueteks oleks tühistada 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2683, kohustada KRA-d tagastama kaebajale sunniraha ja hüvitama täitekulud 105 eurot.
10.HKMS § 49 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
4(7)
3-23-1905
11.Ringkonnakohus leiab, et lubatav on kaebuse muutmine osas, mis puudutab halduskohtus menetlusse võetud nõuete asendamist sunniraha tagastamise ja täitekulude hüvitamise nõuetega. Kuna kaebajalt on praeguseks vaidlusalune sunniraha sisse nõutud, ei ole enam asjakohased nõuded keelata sunniraha rakendamine ja kohustada lõpetama täitemenetlust. Seega on kaebuse muutmine põhjustatud sellest, et asjaolud on kohtumenetluse ajal muutunud. Kaebuse nõuete asendamisel eelnimetatud viisil jäävad vaidlusalused õigusküsimused samaks ning need aitavad saavutada kaebaja eesmärki mitte tasuda talle määratud sunniraha.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga lubatav kaebuse täiendamine KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 tühistamise nõudega. HKMS § 182 lg 3 sätestab, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kaebaja ei esitanud halduskohtus KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 tühistamise nõuet. Kaebus ning 25.10.2023 ja 16.11.2023 kaebuse täiendused tuginesid väitele, et KRA on õigusvastaselt rakendanud sunniraha, kuna ettekirjutust ja sunniraha rakendamise teatist polnud kaebaja väidete kohaselt temale kätte toimetatud. See, kas KRA toimetas ettekirjutuse nõuetekohaselt kätte ja sellest tulenevalt oli alust sisse nõuda sunniraha, või kas esialgu määratud arstlikku komisjoni ilmumise kuupäeva möödumise tõttu on ilmumise kohustus ära langenud, ei seondu ettekirjutuse õiguspärasuse küsimusega, mida hinnatakse HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti andmise seisuga. Seega eeldab KRA 05.04.2023 ettekirjutuse tühistamise nõue hinnangu andmist teistsugustele õigusküsimustele, kui eeldavad halduskohtus menetluses olnud nõuded. Samuti ei ole kaebuse täiendamine tühistamisnõudega tingitud kohtumenetluse kestel muutunud asjaoludest. Asja materjalidest ei nähtu ka, et halduskohus oleks KRA 05.04.2023 ettekirjutuse tühistamise nõude menetlemata jätmisega rikkunud menetlusnorme. Halduskohtule esitatud kaebuses ja 25.10.2023 kaebuse täienduses olid esitatud taotlused selliselt, nagu need on kajastatud siinse otsuse p-des 2 ja 4. Selliselt kajastas halduskohus nõudeid ka 15.09.2023 ja 26.10.2023 korraldavates määrustes. Kaebaja ei juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse tühistamise nõue on jäänud tähelepanuta. Ka kaebuse põhjendustes ei viidanud miski sellele, et ettekirjutus ise on mingil põhjusel õigusvastane. Seda arvestades ei olnud kohtul alust järeldada, et kaebaja sooviks võis olla taotleda ettekirjutuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse lahendamine
13.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest. KRA teavitas kaebajat sellest 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega ja talle anti 10päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 7–8). Kaebaja on kaebuses selgitanud, et sai KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kätte 21.08.2023 ja viimase juures oli ka teavitus sunniraha rakendamise ja 10-päevase vabatahtliku tasumise tähtaja kohta (dtl 3–4). Samuti on KRA esitanud dokumendiregistri väljavõtte, mille kohaselt on KRA 08.08.2023 teatis väljastatud kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu ja kaebaja on selle avanud (dtl 43). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.
15.KRA ei rikkunud 05.04.2023 ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte 5(7)
3-23-1905 elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“
17.Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis järgmist: „Säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, 1
3-23-1905 vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus arvestab ka, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg (rahalise kohustuse suurus: sunniraha 200 eurot ja täitekulud) ei ole eriti suur.“ Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti. Samuti ei ole kaebajale määratud sunniraha 400 eurot ja täitekulud 105 eurot niivõrd suur negatiivne tagajärg, et seetõttu tuleks kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks pidada. Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.