XXX valla kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks H.U vastu Kaebaja – XXX vald Vastustaja – H.U
Asja läbivaatamise vorm
04.06.2025 istungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada kaebus.
1.1.Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja kahjuhüvitis 86 878, 19 eurot.
1.2.Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja viivitusintress summas 4272, eurot.
94
1.3.Mõista H.U-lt XXX valla kasuks välja viivis 86 878, 19 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. juunist 2025 aastal kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
2.Menetluskulud jätta H.U kanda, kellelt mõista XXX valla kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku summas 1070 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.07.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.31.10.2024 käskkirjaga nr 37 „Distsiplinaarmenetluse algatamine ja komisjoni moodustamine“ algatati distsiplinaarmenetlus XXX pearaamatupidaja H.U suhtes aastatel 2022–2024 kohaliku omavalitsuse vahenditest alusetult tehtud väljamaksete uurimiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 42).
2.07.11.2024 esitas distsiplinaarmenetlust läbi viinud komisjon XXX vallavanemale kokkuvõtte distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta. Kokkuvõtte kohaselt on H.U teinud aastatel 2022–2024 õigusliku aluseta väljamakseid selgitusega „palgamakse vv“ või „töötasu“ H.U viiele pangakontole kokku summas 87 576,24 eurot ja võtnud õigusliku aluseta valla kassast sularaha 14 174 eurot, kokku kahjusumma 101 750,24 eurot. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte järgi esitas komisjon XXX vallavanemale ettepanekud: Määrata H.U-le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, kuna rikkumine on oluline ja vabastada ta teenistusest ATS § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest (1). Teha H.U’le ettepanek ja tema nõustumise korral sõlmida kirjalik kokkulepe XXX Vallavalitsusele tekitatud kahju summas 101 750,24 eurot vabatahtliku hüvitamise kohta tähtajaga 31.12.2024 (2) (dtl 15 jj).
3.18.11.2024 käskkirjaga nr 24 „Teenistusest vabastamine“ vabastati avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-le 94 rahandusosakonna pearaamatupidaja H.U XXX Vallavalitsuse teenistusest distsiplinaarsüüteo eest alates 19.11.2024 (teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 18.11.2024) (dtl 117).
4.21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 tegi XXX Vallavalitsus H.U-le ettepaneku kahju summas 86 878,19 euro hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2024. Ettepanekule vastas H.U 06.12.2024 ekirjaga „Jah, nõustun kahju summas 86 878,19 eurot hüvitama 31.12.2024-ks.“ (dtl 73-76).
5.08.01.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus XXX valla kaebus H.U vastu avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 86 878,19 eurot ühes viivisenõudega (dtl 50-54).
6.10.01.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohus vahendas poolte vahel järgnevalt kompromissläbirääkimisi (sh 04.03.2025 eelistungil), kuid pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus määras seetõttu asja läbi vaatamiseks istungil.
7.15.04.2025 määrusega kohaldas kohus kaebaja kasuks ajutist esialgset õiguskaitset (keelumärke seadmine kinnistule). Kuna pooled määrust ei vaidlustanud, siis esialgne õiguskaitse rakendub kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
8.04.06.2025 kell 7:49 teavitas H.U kohut sellest, et ei osale tervise tõttu istungil, kuid andis nõusoleku asja läbivaatamiseks tema osavõtuta (dtl 335). Kohus vastas 04.06.2025 kell 08:05 H.U-le ja märkis, et H.U-le on selgitatud 12.05.2025 mõjuva põhjusega seonduvat kohtusse ilmumata jätmisel. Kohus selgitas, et arvestades, et H.U ei olnud kohtule istungile ilmumata jätmist põhistanud, vaid viidanud üldsõnaliselt tervislikule seisundile, H.U-le on korduvalt antud võimalusi asjas seisukoha esitamiseks ja, et H.U on e-kirjas andnud nõusoleku asja läbivaatamiseks tema osavõtuta, ei lükka kohus asja arutamist edasi. Kohus selgitas, et vaatab asja läbi istungil, mis toimub 04.06.2025 kell 11.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas (dtl 333). 2 (7)
04.06.2025 toimus asjas istung, millest võttis osa kaebaja esindaja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.XXX vald põhjendab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuet summas 86 878,19 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised, kokkuvõtvalt järgmiselt (dtl 50-54):
11.H.U rikkus temale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lõigetest 1, 3 ja 5 ja oma ametijuhendi punktidest 3.4 ja 3.8 tulenevaid kohustusi, teostades valla pangakontolt aastatel 2022–2024 summas 87 576,24 eurot alusetuid väljamakseid enda pangakontodele. Samuti omastas H.U sularaha valla kassast summas 14 174 eurot. Väljamaksete tegemist ja kassast sularaha omastamist ei ole võimalik lugeda XXX valla vahendite heaperemeheliku ega sihipärase kasutamisena.
12.XXX vald on ATS § 74 lõike 6 kohaselt arvestanud süü hindamisel ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. H.U on ametnikuna teenistuses olnud üle 24 aasta, millest üle kuue aasta on ta olnud pearaamatupidaja XXX vallas. Enne seda oli H.U ametikohaks YYY finantsosakonna juhataja ametikoht. Pearaamatupidajana on H.U üheks teenistusülesandeks olnud ka vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll (juhendi p 3.4). Seega pearaamatupidajana pidi H.U olema oma ametikohal eeskujuks alluvatele ja seisma selle eest, et vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestus oleks korrektne. Arvestades ka H.U pikaajalist teenistust erinevate kohalike omavalitsuste finantsosakondades ja tema ametialaseid teadmisi, on ilmne, et H.U ei ole teenistuskohustusi rikkunud hooletusest või raskest hooletusest, vaid tahtlikult. Tahtlikkust kinnitab ka distsiplinaarmenetluses selgunud asjaolu, et H.U on rikkumisi teostanud korduvalt (vähemalt kolme aasta jooksul), aga ka süsteemsus (muutes raamatupidamisprogrammis SAF logifaile).
13.Seoses logifailide kustutamisega ja „miinus rea lisamisega“ selgitas vastustaja täiendavalt vastuseks kohtu küsimustele seda, millisel viisil on võimalik logifailide muutmine tuvastada (dtl 297-299).
14.XXX Vallavalitsus tegi H.U-le 21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 ettepaneku kahju summas 86 878,19 euro hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2024. Ettepanekus paluti H.U-l vastata hiljemalt 06.12.2024 (ATS § 81 lõige 3), märkides, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Samuti sisaldas see hoiatust, et kui H.U ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju ettepanekus esitatud tähtaja jooksul hüvitanud, siis on XXX vallal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.
15.Ettepanekule vastas H.U 06.12.2024 e-kirjaga „Jah, nõustun kahju summas 86 878,19 eurot hüvitama 31.12.2024-ks.“ . Samuti näitab H.U poolset tekitatud kahjuga nõustumist distsiplinaarmenetluse materjalide juurde lisatud H.U poolt 30.10.2024 iseendale tasumiseks koostatud arve nr M05068 summale 87 576,24 eurot, maksetähtajaga 31.12.2024.
16.Seisuga 07.01.2025 H.U, vaatamata omapoolsele nõustumisele, XXX Vallavalitsuse poolt 21.11.2024 kirjaga nr 11-1/2455 tehtud ettepanekut kahju summas 86 878,19 euro hüvitamiseks täitnud ei olnud. H.U-le 21.11.2024 tehtud hüvitamise ettepanekus oli viidatud XXX vallal õigusele nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 toodud määras alates tähtajaks tasumata summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Nõude täitmise tähtaeg oli 31.12.2024, seega arvutatakse viiviseid alates 01.01.2025. Vastustaja seisukohad
3 (7)
17.H.U ei ole kohtumenetluses kaebusele vastuväiteid esitanud. Seejuures on kohus sellekohast võimalust ja vajadust H.U-le korduvalt selgitanud (dtl 60-63, 145, 177, 270-271, 295; 04.03.2025 eelistungi salvestis 08:00 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Vaidluse keskne küsimus on, kas H.U on XXX vallale tekitanud varalist kahju teenistuskohustuse süülise rikkumisega summas 86 878,19 eurot.
19.Vaidlus puudub, et H.U oli XXX valla pearaamatupidaja, kes oli ametnik (avaliku teenistuse seadus (ATS) § 7 lg 1) ja kes oli seega XXX vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Seega laieneb H.U tegevusele ametnikuna avaliku teenistuse seadus. Ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras (ATS § 21 lg 1). Tegemist on regressi erijuhuga riigivastutuse seaduses (RVastS).
20.Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama ATS § 80 lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses (ATS § 80 lg 1). Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses (ATS § 80 lg 3). Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) ametniku teenistusülesandeid; 2) süü vormi; 3) talle antud juhiseid; 4) töötingimusi: 5) põhipalka; 6) töö iseloomust tulenevat riski; 7) teenistussuhte kestust ametiasutuses; 8) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist 9) ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida; 10) ametniku teadmisi ja oskusi (ATS § 80 lg 4).
21.Kaebuse menetlusse võtmisel tuvastas kohus, et H.U-le on tehtud ATS § 81 lõikega 1 nõutav kahju hüvitamise ettepanek (dtl 73) ning H.U on sellele vastanud (dtl 45) nõustumisega, kuid ei ole kahju hüvitanud. Seega on ATS § 81 lõike 4 tingimus kohtusse pöördumiseks täidetud.
22.Niisiis tuleb järgnevalt tuvastada, kas H.U on teenistuskohustusi süüliselt rikkunud ning milline on vastav süü vorm, kas tekkinud on varaline kahju ja kas see kahju on H.U tegevusega põhjuslikus seoses. Teenistuskohustuse süüline (tahtlus) rikkumine
23.Ametniku tegevuse seaduslikkuse nõue on sätestatud ATS §-s 50, mille kohaselt ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele. Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt, kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Ametnik peab juhinduma oma ülesannete täitmisel ametijuhendist (ATS § 51 lg-d 1, 3, 5).
24.XXX vallavanema 04.04.2019 käskkirjaga nr 46 on kinnitatud „Pearaamatupidaja ametijuhend“ (dtl 26). Ametijuhendi punkti 3.2 kohaselt on H.U teenistusülesandeks Vallavalitsuse raamatupidamisarvestuse korraldamine (sh konsolideeritud baasil) ja raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessis osalemine ja koostöö audiitoritega. Ametijuhendi punkti 3.4 kohaselt on pearaamatupidaja teenistusülesandeks vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll. Juhendi punktist 3.8 tulenevalt on pearaamatupidaja teenistusülesandeks pangaülekannete korrektne teostamine.
25.ATS-st ja ametijuhendist koostoimes tuleneb üheselt, et H.U oli kohustatud kasutama XXX valla vahendeid korrektselt ehk tegema valla vahenditest üksnes õiguslikul alusel tuginevaid ja sihipäraseid väljamakseid.
4 (7)
26.Praegusel juhul on tõendatud, et H.U rikkus temale ATS § 51 lõigetest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi, teostades valla pangakontolt aastatel 2022–2024 summas 87 576,24 eurot õigusliku aluseta väljamakseid enda pangakontodele. Samuti võttis H.U õigusliku aluseta sularaha valla kassast summas 14 174 eurot.
26.1.Eelnimetatu on tõendatud H.U poolt endale tehtud väljamaksetega, millest nähtub, et õigusliku alusega töötasu väljamaksete (dtl 322) ja õigusliku aluseta töötasu väljamaksete vahe on 87 576, 24 eurot (dtl 40). See haakub kaebaja poolt asja juurde esitatud pangakonto välja võtetega aastatel 2022 (dtl 9-10), 2023 (dtl 20), 2024 (dtl 13-14), mida on kõrvutatud ametniku palga käskkirjadega, millest nähtub, millises ulatuses oli ülekanneteks palga väljamaksena õiguslik alus (dtl 12, 22, 32, 39).
26.2.Sularaha kassast väljaviimise osas on kaebaja tõendanud, et H.U on aastatel 2022–2024 raamatupidamisprogrammis SAF võltsinud kassa väljaminekuordereid (lisanud täiendava rea väljamakse kohta) kokku summas 6950 eurot ja sama summa ulatuses võtnud kassast sularaha välja. Ühtlasi on tõendatud, et H.U on võltsinud raamatupidamisprogrammis SAF kassa sissetulekuordereid (lisanud miinus rea) summas 7224 eurot ja sama summa ulatuses võtnud kassast sularaha välja. Kohtumenetluses on kaebaja vastuseks kohtu küsimustele esitanud ka vastavate summade kujunemise arvestusmetoodika: „Paberkandjal vormistatud orderid erinesid programmis kajastatud orderi summadest võltskannete võrra. Puudujäägi tuvastamiseks kassas tuli kassa tehingust ellimineerida võltskanded.“ Nimetatu haakub kohtumenetluses esitatud tõenditega (dtl 300-321). Puuduvad tõendid, mis viitaks mõne teise isiku tegevusele seoses nimetatud kannetega.
26.3.Eelnimetatud väljamaksete jaoks puudus õiguslik alus või XXX valla poolt antud muu juhis.
27.Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg-d 2-6).
27.1.Kohtu hinnangul H.U teadis, et väljamaksed, mis ta oma kontole teeb, on õigusliku aluseta. Asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et H.U-l oleks olnud alust arvata, et väljamaksetel on olemas õiguslik alus. Raamatupidamisprogrammis muudatuste tegemisele hooletusest ei viita samuti miski. Selle järeldusega kooskõlaline on see, et kahju hüvitamise ettepanekule H.U vastu ei vaielnud ja tunnistas endale tehtud väljamakseid (dtl 30), ülekannete õiguslikke aluseid ei selgitanud. Samas on 30.12.2024 H.U koostanud tagasimakse arve (dtl 37), millega H.U näitab selgelt arusaamist, et tegemist oli alusetute väljamaksetega.
28.Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt on XXX vald süü hindamisel arvesse võtnud järgmist: H.U teenistuse kestust ametnikuna (üle 24 aasta); tööaega pearaamatpidajana (üle 6 aasta); varasemat töökogemust (finantsosakonna juhataja YYY); teenistusülesannete kirjeldust ametijuhendis (vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaarvestuse teostamise kontroll (juhendi p 3.4)); rikkumise kestust ja süsteemsust (vähemalt kolme aasta jooksul; muutes raamatupidamisprogrammis SAF logifaile).
29.Kohtu hinnangul on XXX vald välja toonud asjakohased kaalutlused ega ole olulisi asjaolusid kaalumata jätnud. Arvesse võttes H.U ametialast kogemust ja tööülesannete sisu ja kõrvutades seda õigusliku aluseta ülekannete kestuse ja süsteemsusega, on tõendatud, et H.U ametikohustuste rikkumine oli süüline – tahtlik. H.U eesmärgiks oli õigusliku aluseta ülekannete ja väljamaksete tegemine. Logifailide muutmine kui õigusvastase tegevuse varjamine kinnitab, et ta teadis, et ta rikub ametijuhendist ja ATS-t tulenevaid kohustusi. Varalise kahju tekitamine ja põhjuslik seoses 5 (7)
30.Õigusliku aluseta väljamakse kohaliku omavalitsuse kontolt ja kassast on käsitatavad otsese varalise kahjuna (VÕS § 128 lõiked 2 ja 3). Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RvastS § 8 lg 1).
31.Asjas on tuvastatud, et H.U teostas valla pangakontolt aastatel 2022–2024 summas 87 576,24 eurot õigusliku aluseta väljamakseid enda pangakontodele. Samuti teostas H.U õigusliku aluseta sularaha väljamakseid valla kassast summas 14 174 eurot.
32.XXX vald on selgitanud, et H.U tagastas kassast võetud rahalised vahendid summas 14 174 eurot (dtl 58) ja 20.11.2024 e-kirjas finantsjuhile Q.Rle andis H.U nõusoleku pidada kinni talla makstava lõpparve summas 698,05 eurot, mis arvestatakse õigusliku aluseta sooritatud väljamaksete hüvitamiseks (dtl 56).
34.H.U tegevuse ja kahju vahel on vahetu põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) , kuna H.U tegevuse, mis on käsitatav teenistuskohustuse rikkumisena, tulemusel vähenes kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite hulk aluseta väljamakstud summa võrra. Kui H.U ei oleks õigusliku aluseta väljamakseid teinud, ei oleks XXX vallale kahju tekkinud.
35.ATS § 80 lõigetes 4 ja 5 toodud alustel kahju hüvitise vähendamiseks alust ei ole, kuna kohus tuvastas, et H.U rikkus teenistusülesandeid tahtlikult. Ei nähtu ka asjaolusid, mis hüvitamisele kuuluvat summat vähendada võiks RvastS § 13 lõike 1 alusel, kui lähtuda sellest, et säte võiks analoogia korras ka teenistujale kohaldatav olla (RKKrMKo 02.05.2025mnr 1-215728, p 54). Kaebaja selgitas 04.06.2025 istungil teenistuskohustuse rikkumise avastamisega seotud asjaolusid ning puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et kaebaja oleks rikkumise avastamise järgselt sellele reageerimisega teadlikult viivitanud (RvastS § 13 lg 1 p 2). Arvestades rikkumise süstemaatilisust ja ajalist kestust ei nähtu kohtule ka muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane (RvastS § 13 lg 1 p 5). Viivis
36.XXX vald taotleb H.U-lt väljamõistetavalt kahjult ka viivise väljamõistmist.
37.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue on rahaline (VÕS § 113 koos RVastS § 7 lg-ga 4; RKHKo 14.06.2019 nr 3-13-481/183, p 45). Viivist (viivitusintressi) tuleb kahju hüvitamise nõudelt arvestada nõude esitamise hetkest alates (VÕS § 113 lg 2 ls 1).
38.XXX vald märgib õigesti, et nõude täitmise tähtaeg oli 31.12.2024 (dtl 53), seega arvutatakse viiviseid alates 01.01.2025.
39.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-is 94 sätestatud aasta intressimääraks on alates 01.01.2025 on 3,15%,1 millele lisandub 8%-i vastavalt VÕS § 113 lõikele 1. Seega on seadusjärgseks intressimääraks 11,15% aastas (0,030548% päevas) ja viivisesummaks päevas on 26,539 eurot.
40.Kaebuse esitamise hetkeks sissenõutav viivitusintress 212,32 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 8 (01.01.2025-08.01.2025) x 26.54 =212,32.
41.Seega on seisuga viivise summaks kaebuse esitamisest kohtuotsuse tegemiseni 10.06.2025 seisuga 4034, 08 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 153 (09.01.2025-11.06.2025) x 26,54 = 4060,62. 1
Vt intressimäärad Eesti Panga veebilehel: Võlasuhete intressimäär | Eesti Pank.
43.HKMS § 167 lõike 3 kohaselt teeb kohus H.U-le ettekirjutuse arvutada ja välja maksta viivis põhinõude eest väljamõistetud hüvitiselt summas 86 878,19 eurot ajavahemiku eest alates 12.06.2025 kuni hüvitise väljamaksmiseni. Viivis tuleb arvutada VÕS § 113 lõike 1 järgi. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
44.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud vastustaja H.U kanda (HKMS § 108 lg 1), kellelt tuleb mõista XXX valla kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku summas 1070 eurot.
45.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed, kohanimed ja aadressiandmed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.