R.U kaebus Tartu Vangla vastu seoses 19. aprillil 2024 punase pesukausi, lähedaste piltide ja fotoalbumi äravõtmisega, 4. juulil 2024 pesukausi äravõtmisega, ehitustolmuga, 6. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud prillide väljastamata jätmisega ning märgukirjale vastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – R.U Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-24-2587, 3-24-1202 ja 3-24-1422 liitmiseks rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus hüvitamisnõude osas, millega kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses punase pesukausi, piltide ja fotoalbumi äravõtmisega.
3.Tagastada kaebus ülejäänud nõuete osas.
4.Jätta kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.
Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 24. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks.
6.Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. septembril 2024 esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.
7.Jätta kaebaja taotlus saada toimiku materjalid paberkandjal rahuldamata, välja arvatud käesoleva kohtumääruse ja määruse resolutsiooni punktis 8 nimetatud lisade osas.
8.Tagastada kaebajale tema 24. aprilli 2025. a avalduse lisad, s.o 28. juuni 2024. a vaie nr 1-11/24/192-1 ja Tartu Vangla
23.aprilli 2025. a vaideotsus nr 1-8/2-25/87-1 ning 9. mai 2025. a avalduse lisad 111.
9.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks
3-24-2587 Tartu Vanglale.
ASJAOLUD
1.R.U esitas Tartu Halduskohtule 12. septembril 2024 kaebuse koos kahe lisaga, millest palub kohtul välja lugeda tema kaebuse sisu. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja nõuda kaebuse lisades tõenditena loetletud kuus lisa. Kaebaja soovib, et kohus lisaks sellele kaebusele asjad nr 3-24-1202 ja nr 3-24-1422. Kaebaja palub tunnistada, et vangla on valetanud, viidates menetlusdokumentidele nr 1-13/24/328-2 ja 1-13/24/328-3, milles vangla valetab, et asjade nimekirjas puudub punane kauss juba alates 4. märtsist 2014. Seoses 5. juuli 2024. a dokumendiga nr 11-7/5161-2 ja 9. augusti 2024. a dokumendiga nr 2-3/24/1886-2 palub kaebaja kinnitada, et vangla jättis valesti menetluse materjalide juurde võtmata tema Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebused koos lisadega. Seetõttu tuleb vastused tühistada ja kohustada neid uuesti lahendama koos pöördumise ja lisadega, mis oli esitatud
19.mail 2024. Kaebaja taotles videosalvestiste välja nõudmist 28. jaanuaril 2024 kambris käimise kohta, samuti rinnakaamerate videod 19. aprilli 2024 kohta. Tema kambris toimus läbiotsimine, mille juures ta ei viibinud. Kaebaja soovib, et kohus teavitaks teda asja numbrist ja saadaks toimiku materjalid talle paberkandjal.
2.Kaebuse lisade nr 12 kohaselt võeti kaebajalt 19. aprillil 2024 tema hinnangul õigusvastaselt ära punane pesukauss, lähedaste fotod ja erootilise sisuga pildid ning samal päeval keeldus vanglaametnik A. Rõžikov väljastamast talle 6. veebruari 2023. a maksikirjaga saabunud prille.
3.Tartu Vangla edastas 24. septembril 2024 ja 23. aprillil 2025 vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid, millest nähtub järgnev.
3.1.Kaebaja esitas 20. aprillil 2024 Tartu Vangla sisekontrollile pöördumise (registreeritud
29.aprillil 2024 nr 2-3/24/1108-1), milles palub vanglal säilitada 19. oktoobril 2023 tema kambris käinud vanglaametnike rinnakaamerate salvestised, millega kaebaja soovib tõendada, et tema kambris olid varem kõik asjad, mis temalt 19. aprillil 2024 ära võeti – tops pastakatega, riiulil lähedaste pildid, WC-s punane pesukauss, digiboksi karp, puuduva töövõime ja puude kohta kaardid, aegunud ID-kaart ning album erootiliste piltidega. Kaebaja soovib tõendite kogumist prokuratuurilt ja vanglalt, leides, et vanglaametnik A. Rõžikov valetab ja võltsib dokumente. Tartu Vangla sisekontrolli valdkond suunas kaebaja 20. aprilli 2024. a pöördumise vastamiseks üksusele. Vangla vastas kaebajale 23. mai 2024. a vastusega nr 2-3/24/1108-2, et kehtiv seadusandlus ei kohusta vanglat kinnipeetava soovil videosalvestist säilitama, seega puudub tal subjektiivne õigus seda vanglalt nõuda. Seoses punase pesukausiga vastas vangla, et kaebaja isiklike asjade nimekirjas ei ole kirjas punast pesukaussi. Kustutatud varade nimekirjast nähtub, et kaebaja isiklike asjade nimekirjast kustutati 4. märtsil 2014 punane kauss, kuna see puudus kambrist.
3.2.Kaebaja esitas 28. aprillil 2024 Tartu Vanglale taotlused (registreeritud nr 6-24/24/19151), milles palub alles hoida kõik temalt 19. aprillil 2024 kambrist ära võetud asjad, kuni kohtulahend jõustub ja tema kahjunõue rahuldatakse. Tartu Vangla vastas kaebaja eelnevalt nimetatud kahele pöördumisele 11. juuni 2024. a vastusega nr 6-24/24/1915-2, selgitades, et kuivõrd kaebaja on pöördunud kohtusse seoses
19.aprillil 2024 ära võetud esemetega, siis hoitakse neid alles kuni kohtumenetluse lõpuni. 2
3-24-2587
3.3.Kaebaja esitas 8. mail 2024 Tartu Vanglale taotluse ja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/328-1. Kaebaja nõuab 19. aprillil 2024 õigusvastaselt tema kambrist asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju (füüsilised ja vaimsed kannatused) hüvitamist summas 10 000 eurot. Samuti nõuab kaebaja kõikide paberite tagastamist, et nad ei läheks 30 kg kaalupiirangu alla. Eraldi toob kaebaja taotluses välja, et nõuab 19. aprillil 2024 ära võetud punase pesukausi tagastamist, kahjuhüvitist 5000 eurot kausi äravõtmise eest ning karistusseadustiku (KarS) §-de 201 ja 215 järgi menetluse alustamist. Taotluse kohaselt võeti kaebajalt 19. aprillil 2024 ära veel lähedaste pildid, mis olid kambris riiulil mitu aastat. Ta nõuab piltide tagastamist, kahjuhüvitist 10 000 eurot ning KarS §-de 201 ja 215 järgi menetluse alustamist. Taotluse kohaselt võeti 19. aprillil 2024 kaebajalt kambrist ära ka album, millesse oli kaebaja kogunud erootilise sisuga pilte erinevatest ajakirjadest või olid need talle saadetud. Ta nõuab ka nende tagastamist, kahjuhüvitist 5000 eurot ning KarS §-de 201 ja 215 järgi menetluse alustamist. Tartu Vangla 20. mai 2024. a teatega nr 1-13/24/328-2 jäeti kriminaalmenetlus kaebaja 8. mai 2024. a avalduse alusel alustamata. Tartu Vangla jättis 11. juuni 2024. a vastusega nr 1-13/24/328-3 rahuldamata kaebaja taotluse
19.aprillil 2024 ära võetud esemete tagastamiseks. Vangla selgitas, et asjade kaalu sisse arvestatakse kinnipeetavale saadetud, vangla antud või vanglasse saabudes kaasas olevad dokumendid ja kirjad. Asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebaja isiklike asjade nimekirjas puudub punane kauss. Vangiregistris oleva kinnipeetava kustutatud vara nimekirja kohaselt kustutati punane pesukauss kaebaja isiklike asjade nimekirjast 4. märtsil 2014, kuna see puudus. Isegi, kui hilisemalt on kaebajal olnud kambris punane pesukauss, ei tähenda, et tegemist on sama punase pesukausiga, mis oli algselt isiklike asjade nimekirjas. 19. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära isevalmistatud fotoalbum ja kaks isevalmistatud postrit (fotod ja välja prinditud pildid liimituna papplehele) Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) punktide 7.1.4 ja 7.1.21 alusel. Kaebaja esitas 26. juunil 2024 vaide (registreeritud 28. juunil nr 1-11/24/192-1) Tartu Vangla 11. juuni 2024. a vastuse nr 1-13/24/328-3 peale, nõudes 19. aprillil 2024 ära võetud esemete tagastamist. Tartu Vangla jättis 23. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/87-1 rahuldamata 26. juunil 2024 esitatud vaide Tartu Vangla 11. juuni 2024. a otsuse nr 1-13/24/328-3 peale. Vangla kontrollis täiendavalt asjaolusid ja täpsustas, et 3. juunil 2020 toimunud kartserirežiimile ümberpaigutamise käigus allkirjastas kaebaja kontrollitud isiklike asjade nimekirja, kus puudub punane pesukauss. Isevalmistatud fotoalbum ja kaks isevalmistatud postrit võeti ära, kuna need on vanglas keelatud, mitte selle tõttu, mis oli kujutatud piltidel. Pabereid võimaldati kinnipeetaval sorteerida, kuna paberite omamine kambris ei ole keelatud, kuid kambris ja kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg. Seetõttu võimaldati kaebajal valida, millised paberid ta jätab endale ja millised paberid temalt ära võetakse. Isevalmistatud fotoalbumi ja postrite puhul on tegemist vanglas keelatud esemetega, mistõttu ei ole võimalik neid samal moel kaebajale kätte anda. Tartu Vangla jättis 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/328-4 rahuldamata kaebaja 8. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse. Otsuse kohaselt paigutati kaebaja 19. aprillil 2024 Smajast ümber E-majja ning seoses sellega teostati tema isiklike asjade läbiotsimine. Ettekande 3
3-24-2587
nr 2-24-1774 kohaselt võeti 19. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus kinnipeetava isiklike asjade hulgast muuhulgas ära kaks isevalmistatud postrit (fotod ja välja prinditud pildid liimituna papplehele) ning üks isevalmistatud fotoalbum (erootiliste piltidega). Vangla võttis isevalmistatud esemed ära Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed. Kinnipeetavalt ära võetud postrite näol oli tegemist umbes A3 mõõdus paksema paberiga, millele olid kleebitud erinevad väljalõiked. Postrid olid pandud kile vahele. Postritele oli mh kleebitud erinevaid väljalõikeid ajakirjadest (ajalehtedest), millel oli kujutatud ka tuntud inimesi. Kuigi vanglale ei olnud teada, kas postritel oli väljalõikeid ka kaebaja pereliikmetest tehtud fotodest, ei oleks ka sellisel juhul postri näol tegemist vanglas lubatud esemega, sest see on isevalmistatud ese. Kuivõrd kodukorra punkti 7.1.4 näol on tegemist kehtiva normiga, tuli vanglaametnikel sellest ka juhinduda ning isevalmistatud esemed kaebajalt ära võtta. Ka kinnipeetavalt ära võetud erootiliste piltidega fotoalbumi puhul oli tegemist isevalmistatud esemega – erinevad väljalõiked on pandud kilekaante vahele ning kilekaaned on omavahel kokku köidetud. Kodukorra punkt 7.1.21 keelab kinnipeetavale fotoalbumid ning ka sellest punktist tulenevalt oleks olnud õiguspärane fotoalbumi ära võtmine. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel on vaadatud nii ametnike rinnakaamera salvestisi kui ka vastuvõtuosakonna kaamera salvestist, millelt nähtub 19. aprilli 2024. a Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas teostatud kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimise protseduur. Salvestiselt nähtu kinnitab, et läbiotsimisel võeti kaebajalt ära punane pesukauss. Vangla kontrollis kinnipeetava isiklike asjade nimekirja. Vangiregistris toodud andmete kohaselt oli kaebajal varasemalt punane pesukauss, kuid see kustutati kinnipeetava isiklike asjade nimekirjast 4. märtsil 2014. Läbiotsimisel kontrolliti kaebaja asjade vastavust isiklike asjade ühtses nimekirjas toodule. Kuivõrd kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas ei olnud punast pesukaussi, ei saa pidada õigusvastaseks vangla tegevust kinnipeetavalt temale mitte kuuluva pesukausi ära võtmisel. Vangla leidis, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Tartu Vangla jättis 25. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kaebaja 17. juuli 2024. a taotluse kahju hüvitamiseks punast pesukaussi puudutavas osas läbi vaatamata. Kuna vangla on varasemalt pesukaussi puudutavas osas kaebaja 8. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätnud 2. septembri 2024. a otsusega, siis on kaebaja kahju hüvitamise taotlus punast pesukaussi puudutavas osas sisuliselt läbi vaadatud ja lõplikult lahendatud. Vangla leidis, et 17. juuli 2024. a kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, et esineks menetluse uuendamise aluseid. Vangla luges menetluse haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 1 punkti 1 alusel lõppenuks.
3.4.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 (registreeritud 8. veebruaril 2023 nr 6-24/637-1) Tartu Vanglale taotluse väljastada prillid, mis saabusid vanglasse maksikirjaga. Tartu Vangla keeldus 8. juuni 2023. a vastusega 6-24/637-2 kaebajale 6. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud prillide väljastamisest, kuna kaebajal on kambris olemas lugemisprillid ja ühed tumedate klaasidega prillid. Meditsiiniosakond ei ole andnud juhist, mille kohaselt vajab kaebaja kambrisse rohkem kui ühte paari tumedate klaasidega prille. Kaebaja esitas 2. mail 2023 vangla meditsiiniosakonnale pöördumise (registreeritud 4. mail 2023 nr 2-3/815-1), milles avaldas, et pidi prillid saama juba mitu kuud tagasi, arst toetas seda.
4
3-24-2587 Kaebaja esitas 9. mail 2023 vangla meditsiiniosakonnale pöördumise (registreeritud 10. mail 2023 nr 2-3/854-1), milles palus lahendada tema probleemi tumedate klaasidega prillidega. Tartu Vangla meditsiiniosakond selgitas kaebajale 10. mai 2023. a vastuses nr 2-3/815-2, 2-3/854-2, et kaebajal on toonklaasidega prillid olemas ja arst ei ole pidanud meditsiiniliselt vajalikuks toonklaasidega prillide osas uut otsust teha. Kaebaja esitas 30. augustil 2023 (registreeritud 5. septembril 2023 nr 1-11/199-1) Tartu Vanglale vaide, milles palub sekkuda, kuna talle ei ole väljastatud 6. veebruaril 2023 saabunud kollaste klaasidega prille. Vaide kohaselt esitas kaebaja 26. juulil 2023 vangla II üksusele taotluse prillide väljastamiseks, kuid üksus pole taotlust rahuldanud. Kaebajal silmad valutavad. Tartu Vangla jättis 7. novembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/199-2 rahuldamata kaebaja vaide selle kohta, et vangla ei anna talle kätte kollaste klaasidega prille. Vangla viitas vaideotsuses 9. juuni 2023. a haigusjuhule nr A9094 2023. Vangla leidis, et kuna kaebajal puudub tervisest tulenev vajadus täiendavate värviliste klaasidega prillide järele, jääb vaie rahuldamata. Kaebaja esitas veel 2. septembril 2024 (registreeritud 3. septembril 2024 nr 6-24/24/3834-1) Tartu Vanglale taotluse, milles palub järjekordselt väljastada 6. veebruaril 2023 saabunud prillid. Kaebaja esitas ka 16. septembril 2024 (registreeritud 17. septembril 2024) Tartu Vanglale taotluse 6. veebruaril 2023 saabunud prillide väljastamiseks.
4.Tartu Vangla edastas 24. septembril 2024 kohtule eraldiseisvalt tõenditena 28. jaanuaril 2024 kaebaja kambris toimunud läbiotsimise ajal tehtud rinnakaamera salvestise (lisa 1), seoses 19. aprilli 2024. a läbiotsimisega vastuvõtuosakonna turvakaamera salvestise, millelt nähtub kaebaja isiklike asjade läbiotsimise protseduur (lisa 2) ning ametniku rinnakaamera salvestise, millelt nähtub ja kuuldub kaebaja ja ametnike vaheline vestlus pärast seda, kui kaebaja isiklikud asjad olid läbi otsitud (lisa 3). Vangla taotleb menetluse kinniseks kuulutamist videosalvestisi puudutavas osas ja palub salvestisi kaebajale mitte näidata.
5.Kaebaja esitas 18. detsembril 2024 kohtule täiendava avalduse, milles palub vanglalt välja nõuda tema 17. juuli 2024. a pöördumine nr 6-24/24/3202-1 ja 2. septembri 2024. a pöördumine nr 6-24/24/3833-1. Kaebaja leiab, et kõik tõendid on olemas, et pesukauss on tema oma. Piltide osas pakkus kaebaja, et ta eraldab pildid paberist, kilest, mapist jne. Kaebaja palub lisada sellele kaebusele toimik asjas nr 324-1422, kuna seal on tõendid. Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamist.
6.Kaebaja esitas 26. jaanuaril 2025 kohtule täiendava avalduse, milles palub vanglalt välja nõuda 18. juuli 2024. a dokument nr 6-24/24/3202-1 ja 30. detsembri 2024. a dokument nr 1-11/24/283-1.
7.Kaebaja esitas 6. aprillil 2025 kohtule täiendava avalduse, milles palub kohtuistungile kutsuda tunnistajana kinnipeetav J. Lund. Kaebajal on väga palju tõendeid, mida on vaja näidata kohtule. Oma avaldusele lisas ta oma teose riigipüha 5
3-24-2587 puhul, mille eest sai tänukirja (lisad 12). Kaebaja taotleb lisade tagastamist pärast seda, kui kohus on nendega tutvunud.
8.Tartu Vangla selgitab 23. aprilli 2025. a vastuses kohtunõudele täiendavalt, et 19. aprillil 2024 keelatud esemete ära võtmise kohta ei koostatud eraldi akti, ära võetud esemed on välja toodud ettekandes nr 2-24-1774. Kaebajale ei väljastatud 6. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud vahetatavate klaasidega prille koos erivärviliste prilliklaasidega (pruun, kollane, läbipaistev, sinine, värviline). Kuna tegemist on keelatud esemetega, siis võeti need ära 6. veebruari 2023. a ettekandega nr 2-23-819. Kuivõrd kinnipeetavale prille ei väljastatud, ei lisatud neid ka tema isiklike asjade nimekirja.
9.Kaebaja esitas 24. aprillil 2025 kohtule täiendavalt kaebuse lisadena oma 28. juuni 2024. a vaide nr 1-11/24/192-1 (Tartu Vangla 11. juuni 2024. a vastuse peale) ja Tartu Vangla 23. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/87-1. Kaebaja taotleb nimetatud lisade tagastamist. Kaebaja avaldab rahulolematust, et vangla lahendas tema vaiet üheksa kuud.
10.Kaebaja esitas 9. mail 2025 kohtule täiendava avalduse koos 11 lisaga. Kaebaja selgitab, et pesukauss on tema jaoks meditsiiniline abivahend, milleta ta kannatab füüsiliselt (lisad 23). Tal ei ole õigust võtta kaussi kaaskinnipeetavalt, kuna selle eest karistatakse distsiplinaarkorras (lisa 1). Kaebaja avaldusele lisatud ülejäänud dokumendid kinnitavad kaebaja väitel, et punane pesukauss oli tal kambris aastast 2014. Kaebaja taotleb lisade tagastamist.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. I
12.Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus liidaks käesoleva asja menetlusse haldusasjad nr 3-241202 ja nr 3-24-1422. HKMS § 48 lõige 1 näeb ette, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-1202 taotles kaebaja halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja taotles nimetatud asjas Tartu Vangla kohustamist tagastada talle 19. aprillil 2024 ära võetud dokumendid. Tartu Halduskohus jättis 24. aprilli 2024. a määrusega R.U esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 6
3-24-2587 Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2024. a määrusega, millega ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse asjas nr 3-24-1202. Seega ei ole haldusasjaga nr 3-24-1202 liitmine võimalik, kuivõrd nimetatud asjas on kohtumenetlus praeguseks lõppenud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ka haldusasjas nr 3-24-1422 on menetlus praeguseks lõppenud. Nimetatud asjas esitas kaebaja 13. mail 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tartu Halduskohus jättis 16. mai 2024. a määrusega rahuldamata. Kohtumäärus esialgse õiguskaitse kohta on jõustunud.
7.juunil 2024 esitas kaebaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Kohus registreeris taotluse sama haldusasja nr 3-24-1422 all. Tartu Halduskohus jättis 18. juuni 2024. a määrusega R.U taotluse rahuldamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus 12. novembril 2024. Seega ei ole ka haldusasjaga nr 3-24-1422 liitmine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-2587, nr 3-24-1202 ja nr 3-24-1422 liitmiseks rahuldamata. II
13.Kaebaja on varasemalt halduskohtu poole pöördunud seoses 17. juulil 2024 Tartu Vanglale esitatud taotlusega nr 1-13/24/452-1, milles nõudis kausse sektorisse ja 500 eurot hüvitist. Taotluse kohaselt võeti kaebajalt 4. juulil 2024 ümberpaigutamise käigus ära pesukauss, mille ta võttis E-majast. Kaebajale öeldi, et S-majas on kausse. Tegelikult pole seal üldkasutatavaid kausse. Kaebaja kamber on ehitustolmu täis, tal on valus ja raske kambrit koristada, sest peab jooksma kraanikausi juurde; riideid ega ennast ei saa ta pesta, kuna kaussi pole ja liiga valus on. Tartu Vangla jättis 17. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/452-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 113/24/452-1 rahuldamata. Tartu Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-2857 R.U kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri ehitustolmuga ja pesukausi äravõtmisega. Haldusasjas nr 3-24-2857 on lõplik lahend jõustunud. Kuigi kaebajal on õigus kaebuse tagastamise korral uuesti samal alusel sama nõudega kohtu poole pöörduda vastavalt HKMS § 43 lõikele 2, siis on kohus praeguses asjas samuti seisukohal, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel. Hüvitamiskaebus, mille osas läbis kaebaja kohtueelse menetluse (Tartu Vangla otsus nr 1-13/24/452-2), kuulub tagastamisele, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea põhjendatuks asuda haldusasjas nr 3-24-2857 tuvastatust teistsugusele seisukohale ega pea vajalikuks seal esitatud põhjendusi korrata. III
14.Kuigi kaebaja ei ole kaebuses ega selle lisades esitanud üheselt selgeid nõudeid, tõlgendab kohus, et seoses 19. aprillil 2024 ära võetud punase pesukausi, lähedaste fotode ja erootiliste piltidega on kaebaja soovinud esitada kohtule kohustamiskaebuse nende esemete tagastamiseks (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Samuti on äratuntav kaebaja soov esitada hüvitamiskaebus nimetatud asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Kohtu hinnangul saab kaebuses kirjeldatud kannatused kvalifitseerida väärikuse alandamise eest kahju hüvitamise nõudena (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1). Pesukausi osas mõistab kohus, et kaebaja arvates põhjustab selle äravõtmine talle ka 7
3-24-2587 tervisekahju. Eeltoodust lähtudes kontrollib kohus, kas vastavasisulised kohustamis- ja hüvitamiskaebused saab menetlusse võtta.
15.Kohus leiab, et kohustamiskaebus, millega kaebaja taotleb 19. aprillil 2024 punase pesukausi, isevalmistatud postrite (väidetavalt pildid lähedastest) ja erootilise sisuga fotoalbumi tagastamist, kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.1.Kohtule esitatud 28. jaanuaril 2024 kaebaja kambris toimunud läbiotsimise ajal tehtud rinnakaamera salvestisega on tõendatud, et kaebaja kambris oli 28. jaanuaril 2024 punane pesukauss (WC-s) ja kollaaž piltidest riiulil. Salvestiselt nähtub, et kaebaja kambris oli ka 28. jaanuaril 2024 erootilise sisuga pilte. Seega ei saa olla vaidlust, et 19. aprillil 2024 kaebaja ümberpaigutamise raames teostatud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära seni tema kambris olnud punane pesukauss, isevalmistatud postrid ja erootilise sisuga fotoalbum. Kohus mõistab, et kaebaja eeldas, et nimetatud esemed on vanglas lubatud, kuna keegi ei olnud neid temalt varem kambrist ära võtnud. Väidetavalt olid nimetatud esemed kaebajal kambris aastaid. Asjaolu, et ära võetud punane pesukauss, postrid ja fotoalbum olid varasemalt kaebajal kambris, ei tähenda aga, et vangla saaks kaebajale need esemed tagastada. Kohtule ei ole teada, miks ei ole kaebaja kambris olnud talle mittekuuluvale pesukausile ja muudele keelatud esemetele tähelepanu pööratud ja neid pole kaebajalt varem ära võetud. Kinnipeetav ei saa aga nõuda vanglalt õigusvastase tegevuse jätkamist, kui 19. aprilli 2024. a läbiotsimise käigus avastati kaebaja käsutusest keelatud esemed. Väärale halduspraktikale tuginedes ei saa nõuda õigusvastase praktika jätkamist. Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõikele 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju, pakiga saadud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja isiklike asjade nimekirjast kanti punane pesukauss maha 4. märtsil 2014 (Tartu Vangla 23. aprilli 2025. a vastuse lisa 4). Kuigi kaebaja väidab, et talle anti kaduma läinud seesama punane pesukauss tagasi 2014. aastal, siis on kaebaja ise kinnitanud 3. juunil 2020 oma allkirjaga isiklike asjade nimekirja, milles punast pesukaussi ei sisaldu (Tartu Vangla 23. aprilli 2025. a vastuse lisa 5). Kohtule ei ole seega teada, milline konkreetne punane pesukauss oli kaebajal kambris enne
19.aprilli 2024 (s.t kas täpselt seesama, mis kaebajale toodi 2014. aastal kodust Viljandi arestimajja). Samuti ei ole teada, kuidas kaebaja kambrisse punane pesukauss sattus. Need asjaolud pole praeguse vaidluse puhul siiski ka määravad. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 8.1 on kinnipeetaval õigus isiklikke esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Isiklikud esemed peavad olema kirjas kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas. Kui eset ei ole kantud isiklike asjade ühtsesse nimekirja, siis ei saa vangla lubada eset kambrisse, kuna pole tõendatud, et ese kuulub kinnipeetavale. Kaebaja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtuvalt on 7. aprillil 2017 ja 23. märtsil 2018 tema isiklike asjade nimekirja täiendatud ja nimekirjades sisaldub punane pesukauss. Viidatud nimekirjad (9. mai 2025. a avalduse lisad 58) ei ole kaebaja poolt 2017. ja 2018. aastal allkirjastatud, st kaebaja ei ole kinnitanud nende nimekirjade õigsust. Tartu Vangla 25. septembri 2024. a otsuses, millega jäeti kaebaja 17. juuli 2024. a kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata, viidatud 15. oktoobri 2014. a kuupäeva kandev isiklike asjade nimekiri ega kaebaja poolt kohtule edastatud ülejäänud nimekirjad ei lükka seetõttu ümber 3. juunil 2020 kaebaja allkirjastatud nimekirja. Isegi, kui 2014., 2017. ja 2018. aastate isiklike asjade nimekirjades oli märgitud punane pesukauss, siis hilisemas ja kaebaja poolt kontrollitud nimekirjas seda pole vaatamata 8
3-24-2587 sellele, et faktiliselt võis pesukauss kaebaja kasutuses olla. Seega tugines vangla õiguspäraselt kaebajalt punase pesukausi äravõtmisel 19. aprillil 2024 ja selle tagastamata jätmisel kaebaja allkirjaga kinnitatud isiklike asjade nimekirjale ja vangla tegevust pole põhjust pidada õigusvastaseks. Kohus leiab, et ka 19. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud isevalmistatud erootilise sisuga fotoalbumi ja kahe isevalmistatud postri (fotod ja välja prinditud pildid liimituna papplehele) tagastamiseks puudub alus, kuna tegemist on keelatud esemetega. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed ning punkti 7.1.20 kohaselt on keelatud fotoalbumid. Kohtule ei ole teada, miks kaebajal lubati nimetatud esemeid varasemalt kambris hoida. Kaebaja 6. aprillil 2025 kohtule edastatud isemeisterdatud kaart riigipüha puhul ei tõenda vangla õigusvastast tegevust postrite ja fotoalbumi äravõtmisel. Kuna kaebajalt ei võetud 19. aprillil 2024 ära kambrisse lubatud esemeid, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.2.Kohus mõistab, et kaebaja jaoks on pesukauss oluline ese, mida kaebaja kasutas väidetavalt ka oma terviseseisundi tõttu igapäevaselt. Tartu Vangla on aga selgitanud, et kaebajal on võimalik vanglas kasutada üldkasutatavaid pesukausse (vt ka haldusasi nr 3-24-2857). Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et tal pole kambris isiklikku pesukaussi. Kui kaebajale peaks olema meditsiinilistel näidustustel vajalik isiklik pesukauss kambris, siis tuleb vanglale esitada vastavasisuline taotlus ja vajadusel pöörduda eraldiseisva kaebusega kohtu poole. Praeguse vaidluse esemesse puutub üksnes 19. aprillil 2024 kaebajalt ära võetud punane pesukauss. Kohus möönab, et kaebajale võisid emotsionaalselt olulised olla isevalmistatud postrid ja fotoalbum. Kohus ei saa aga vanglale teha ettekirjutust tagastada kaebajale esemed, mis on vanglas keelatud. Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.4 ja 7.1.20 on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Kaebajal on õigus esitada vanglale taotlus, et vangla paigutaks kaks postrit ja fotoalbumi kinnipeetavate isiklike asjade lattu (kodukorra punkt 8.2). Seeläbi on tagatud, et kaebajale jäävad kogutud pildid alles, eeldusel, et kaebajalt 19. aprillil 2024 ära võetud esemeid on seni vanglas alles hoitud (Tartu Vangla 11. juuni 2024. a vastus nr 6-24/24/1915-2). Eeltoodust lähtudes võis vangla tegevus kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt.
15.3.Kokkuvõttes tagastab kohus R.U kohustamiskaebuse pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagastamise nõudes HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
16.Kohtu hinnangul ei ole R.U hüvitamiskaebus seoses 19. aprillil 2024 ära võetud esemetega tähtaegne, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning menetlus tuleb vastavas osas lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
16.1.HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 ja HKMS § 124 lõike 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuigi kohus kontrollib kaebetähtaja järgimist tavapäraselt eelmenetluses, siis HKMS § 152 lõige 3 näeb ette, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebaja esitas 19. aprillil 2024 õigusvastaselt tema kambrist asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju (füüsilised ja vaimsed kannatused) hüvitamisega seotud kahjunõude Tartu Vanglale 8. mail 2024 (nr 1-13/24/328-1). 9
3-24-2587
RVastS § 18 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastavalt RVastS § 18 lõikele 2, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja 8. mai 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt 8. juulil 2024, kuid jättis kahjunõude rahuldamata 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/328-4. Seega jättis vangla kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg saabus 7. augustil 2024. Järelikult ei ole kohtule 12. septembril 2024 esitatud kaebus tähtaegne. Kuigi HKMS § 47 lõigetes 2 ja 3 sätestatu tõttu võib tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on isikul kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates, siis on RVastS § 18 lõikes 2 sätestatu eriregulatsioon. Kohtupraktika järgi võib olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lõige 2 ning HKMS § 47 lõiked 2 ja 3), esineda alus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla kaebajale selge (vt nt Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-60-16).
16.2.HKMS § 71 lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused ehk asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saanud ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab siiski arvesse võtta ka menetlusosalise võimet asjadest aru saada ja oma käitumist juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel võtab kohus arvesse nii objektiivseid asjaolusid (nt protsessiõigusliku küsimuse keerukust) kui ka subjektiivset külge (nt kaebaja isikut ja tema kogemusi). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohtu hinnangul ei saa kaebajal praegusel juhul ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kaebaja on sedavõrd kogenud halduskohtumenetluses osaleja, et talle on eelpool viidatud regulatsioon teada. Kaebaja on ise teinud vanglale etteheiteid ka praeguse asja kohtueelse menetluse osas, et tema taotlusi ei lahendata tähtaegselt. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks. Arvestades, kui suure tähenduse omistas kaebaja kohtueelse menetluse materjalide põhjal 19. aprillil 2024 esemete äravõtmisele, siis pidi kaebajal olema soov olla motiveeritud ja hoolas ning pöörduda oma õiguste kaitseks õigeaegselt kohtu poole. Kaebaja isikut ja kogemusi arvesse võttes ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12).
10
3-24-2587
16.3.Eeltoodust lähtudes, kuna hüvitamiskaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse hüvitamisnõude osas HKMS § 124 lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
16.4.Kohus märgib, et isegi kui hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esineks praegu alus, siis kuuluks kaebus tagastamisele, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lõike 2 punkt 21). Nagu kohus eelpool põhjendas, ei ole vangla õigusvastaselt 19. aprillil 2024 kaebajalt vaidlusaluseid asju ära võtnud. Kohtu hinnangul ei küündi ka kaebaja kirjeldatud kannatused mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lõike 1 tähenduses.
IV
17.Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule soovinud esitada veel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada 6. veebruaril 2023 maksikirjaga talle vanglasse saadetud prillid.
17.1.Kohtu hinnangul on kohustamiskaebus prillide väljastamiseks esitatud ilmselt kaebetähtaega rikkudes, kuna Tartu Vangla jättis kaebaja vaide vangla keelduva vastuse peale
7.novembri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/199-2 rahuldamata. Kaebaja pöördus kaebusega käesolevas asjas kohtu poole 12. septembril 2024. Kaebaja on halduskohtu poole samal alusel sama nõudega ka varasemalt pöördunud, kuid Tartu Halduskohus on R.U kaebused tagastanud (vt haldusasjad nr 3-23-2346 ja 3-24-1144, milles lõplik lahend on jõustunud). Kuna kaebaja on esitanud 2024. aasta septembris vanglale uued taotlused 6. veebruaril 2023 saabunud prillide väljastamiseks, mille osas ei ole kohtule teada, kas esinevad uued asjaolud (nt tervishoiutöötaja arvamus) taotluste sisuliseks lahendamiseks, siis ei pea kohus otstarbekaks kaebetähtaja rikkumist vaagida. Kohus leiab, et selle nõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
17.2.Tartu Vangla 9. augusti 2024. a vastuses nr 2-3/24/1886-2 on märgitud, et 19. aprillil 2024 ei võetud kaebajalt ära prille, vaid kinnipeetavale väljastati kambrisse 'OVVIO' tumedad prillid (oranži klaasiga). Kohtule esitatud 19. aprilli 2024. a vastuvõtuosakonna turvakaamera salvestiselt nähtub, et kaebaja kannab enne ja pärast läbiotsimistoiminguid ruumis viibides tumedaid päikeseprille. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et kaebajale antakse pärast läbiotsimist kaasa kollaste klaasidega prillid, mille kaebaja kinnitab vöö või koti külge. 19. aprillil 2024 seega kaebajalt toonitud klaasidega prille ära ei võetud. Kohtule jääb seetõttu arusaamatuks kaebaja väide prillide äravõtmise kohta. Kaebaja isiklike asjade nimekirja (3. juuni 2020. a seisuga) järgi on kaebajal kambris kaks paari prille, mis on antud meditsiinilistel näidustustel. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seega, et kaebajal on enda käes vähemalt kaks paari prille, kuigi Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.40 kohaselt on päikeseprillid vanglas keelatud esemed. Kaebajale on päikeseprillid väljastatud tema terviseseisundist lähtuvalt. 2023. aastal kaebajale antud meditsiiniosakonna vastused ei tõenda samuti vangla õigusvastast tegevust. Kaebajale on võimaldatud silmaarsti vastuvõttu ja arsti hinnangul on olnud prilliklaaside toonitatuse aste piisav. Kuna Tartu Vangla 6. veebruari 2023. a ettekande 11
3-24-2587 nr 2-23-819 kohaselt avastati kaebajale saadetud maksikirjast muuhulgas prilliklaasid (pruun, kollane, läbipaistev, sinine, värviline), nöör prillide kandmiseks, raamid, siis ei ole kaebaja eesmärk olnud tegelikult saada endale uusi prille, vaid erinevat värvi prilliklaase. Kohtu hinnangul ei ole vangla õigusvastaselt keeldunud andmast kaebajale täiendavaid prilliklaase.
17.3.Arvestades, et kaebajal on enda käsutuses nii kollaste kui tumedate klaasidega prillid, siis võis kohtu hinnangul vangla tegevus kaebajalt 6. veebruaril 2023 vaidlusaluste esemete äravõtmisel riivata tema õigusi väheintensiivselt.
17.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R.U kohustamiskaebuse 6. veebruaril 2023 saabunud prilliklaaside ja raami väljastamise nõudes HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
V
18.Kaebaja palub kaebuses veel kohtul tunnistada, et vangla on valetanud, et asjade nimekirjas puudub punane kauss juba alates 4. märtsist 2014. Kaebaja viitab menetlusdokumentidele nr 1-13/24/328-2 ja 1-13/24/328-3. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglaametnike valetamise tuvastamist. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebaja eesmärk kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal on saada tagasi enda kambrisse temalt 19. aprillil 2024 ära võetud punane pesukauss, siis on tal oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohtule tuvastamiskaebuse asemel kohustamiskaebus. Kohus selliselt kaebaja tahet eelnevalt ka tõlgendas. Kuna kaebajal on praegusel juhul efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks seoses temalt punase pesukausi äravõtmisega ja tagastamata jätmisega, siis puudub ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. VI
19.Seoses 5. juuli 2024. a dokumendiga nr 11-7/5161-2 ja 9. augusti 2024. a dokumendiga nr 2-3/24/1886-2 palub kaebaja kinnitada, et vangla jättis valesti menetluse materjalide juurde võtmata tema Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebused koos lisadega. Seetõttu tuleb vastused tühistada ja kohustada neid uuesti lahendama koos pöördumise ja lisadega, mis esitati 19. mail 2024. Kohus leiab, et ka selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Kaebaja võib HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt pöörduda kohtu poole üksnes enda õiguste kaitseks.
19.1.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Justiitsministeeriumile 27. juunil 2024 pöördumise (registreeritud 1. juulil 2024 nr 11-7/5161-1). Kaebaja avaldas pöördumises 12
3-24-2587 rahulolematust, et vangla pidi talle tagastama pesukausi, lähedaste pildid ja teised pildid, seljavöö karbi, õhuvärskendaja, digiboksi karbi, beebiõli pudeli, nimesildi, pastakad ja kaardid ning samuti prillid, kuid vangla seda ei teinud. Kaebaja palus tema 19. mai 2024. a kaebuse ja lisade välja nõudmist Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt (LÕRP-10/24/198) ning palus ministeeriumil tutvuda ka tema poolt 2022. ja 2023. aastal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitatud pöördumistega, kus on kirjas kõik tema teised kaebused. Ministeerium edastas nimetatud pöördumise 5. juulil 2024 vastamiseks Tartu Vanglale, kuna pöördumine sisaldas vangla sisemisi toiminguid ja ametniku tegevust. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele 9. augusti 2024. a vastusega nr 2-3/24/1886-2.
19.2.Kaebaja 27. juuni 2024. a pöördumine on kohtu hinnangul käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lõike 1 punkti 1 mõistes. Kaebaja pöördumises ei sisaldu ühtegi taotlust peale selle, et kaebaja soovis, et ministeerium tutvuks dokumentidega. Kaebaja kirjeldab vanglas tekkinud probleemi esemete äravõtmisega ja selgitab oma seisukohta, et 19. aprillil 2024 oleks kohapeal olnud võimalus probleem äravõetud esemetega lahendada, kuid tal kästi vait olla. Kaebaja soovis, et kogutaks täiendavaid tõendeid.
19.3.Kohus selgitab, et vangla vastus märgukirjale ei ole haldusakt, mille osas saaks esitada tühistamiskaebuse. Kaebaja ei saa ka kohustamiskaebusega nõuda endale meelepärast vastust ning kohus ei saaks kaebust lahendades kohustada vanglat konkreetse sisuga vastust andma või kirjutada vanglale ette, milliste dokumentidega peab ta kaebaja märgukirjale vastamisel täiendavalt tutvuma. Kohtupraktikas on selgitatud, et põhiseaduse §-st 46 ja MSVS § 5 lõikest 1 tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on õigeaegne ja sisuline. MSVS ei reguleeri üksikasjalikult, mida peab märgukirja vastus sisaldama. MSVS § 5 lõike 8 teine lause sätestab üksnes seda, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses selle arvestamata jätmise põhjust. Kohtulik kontroll märgukirjale vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil kirjale vastata. (Vt Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2024. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2024. a määrused asjas nr 3-24-2438.) Kaebajal oli õigus seega saada oma märgukirjale vastus ja selle on kaebaja saanud. Kaebaja oleks saanud vanglale esitada soovi korral samasugused avaldused ja lisad, nagu ta esitas prokuratuurile mais 2024. Tartu Vangla ega Justiits- ja Digiministeerium ei ole kaebaja märgukirjaga sisuliselt tegelemata jätnud ega kaebaja probleeme eiranud. Kaebaja märgukirjale vastati kokkuvõttes MSVS § 5 lõike 8 kohaselt. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu saadud vastusega, ei muuda seda õigusvastaseks.
19.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 44 lõige 1). VII
20.Tartu Vangla taotleb menetluse kinniseks kuulutamist videosalvestisi puudutavas osas ja palub salvestisi kaebajale mitte näidata.
21.HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 1 tuleneb, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt on 13
3-24-2587 teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Tuginedes HKMS § 79 lõike 1 punktile 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lõike 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla poolt 24. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate kaamerate, sh rinnakaamerate vaateulatust ja vaatenurki, siis sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale ligipääsu võimaldamine võib ohustada vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub praegu üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lõikes 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lõike 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, punkt 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lõike 2 alusel HKMS § 88 lõikes 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
23.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 24. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal nimetatud tõenditega tutvuda ja saada koopiaid. VIII
24.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ühegi esitatud nõude osas, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Samuti jätab kohus läbi vaatamata kaebaja täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlused. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid (HKMS § 62 lõige 2).
25.Kaebaja lisas kohtule 6. aprillil 2025 esitatud avaldusele oma teose riigipüha puhul, mille eest sai tänukirja (lisad 12). Kaebaja taotleb lisade tagastamist pärast seda, kui kohus on nendega tutvunud. Kohus on võtnud haldusasja materjalide juurde lisade skaneeritud koopiad ning on kaebajale 2025. a aprillis tagastanud originaaldokumendid. Kohus tagastab kaebajale ka 24. aprillil 2025 kohtule edastatud kaks lisa, s.o kaebaja
28.juuni 2024. a vaide nr 1-11/24/192-1 ja Tartu Vangla 23. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/87-1, kuna nimetatud menetlusdokumendid on juba vangla poolt kohtule edastatud elektrooniliselt (HKMS § 62 lõige 2). Kohus rahuldab kaebaja taotluse tagastada talle 9. mai 2025. a avalduse lisad 111. Kohtuasja digitaalsesse toimikusse jäävad nimetatud lisade skaneeritud koopiad.
14
3-24-2587
26.Kaebaja palus kaebuses veel, et kohus saadaks toimiku materjalid talle paberkandjal. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid menetlusdokumente ta paberkandjal soovib. HKMS § 88 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel küll õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju, kuid seadus ei näe siiski ette, et menetlusosaline peaks saama enda esitatud dokumentidest koopiaid või peaks saama elektroonilise menetlusdokumendiga tutvuda paberile tehtud väljatrükiga. Kaebaja ei tohi oma õigusi kuritarvitada (HKMS § 28 lõige 2). Kohus selgitab, et haldusasjas peetakse digitaalset toimikut. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lõike 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil üksnes juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kaebusest koopia või väljatrüki saamiseks peaks esinema kaalukas põhjus. Ainuüksi kaebaja soov saada kõiki menetlusdokumente paberkandjal ei ole mõjuv põhjus, võrreldes halduskoormuse ja -kuluga. Tartu Vanglas saavad kinnipeetavad oma haldusasja toimikuga tutvuda elektrooniliselt, kasutades selleks tahvelarvutit. Ka kaebajale tehakse kõik menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks. Kaebajal on võimalik teha endale enne kaebuse või avalduse esitamist enda menetlusdokumendist kokkuvõtlikud märkmed ning e-toimiku kasutamise ajal ülejäänud menetlusdokumentidest käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtted. Käesolevas kohtumääruses on põhjalikult kajastatud nii kaebuse kui ka muude menetlusdokumentide ja -toimingute sisu. Kohtuasjas tehtud lõplik lahend saadetakse kaebajale paberkandjal. Kohus leiab, et kaebaja taotlus saada kõikidest muudest käesoleva haldusasja materjalidest koopiad paberkandjal ei ole praegu põhjendatud. Kaebaja kaebuses esitatud taotlus jääb rahuldamata, välja arvatud käesoleva määruse ja kohtule esitatud lisade osas, mille kohus otsustas kaebajale tagastada.
27.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.