Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kaebajalt pesukausi äravõtmisega ja puuduliku infoga kaebaja suhtes koostatud individuaalses täitmiskavas ning vangla kohustamiseks kaebaja pesukausi tagastamiseks ja individuaalse täitmiskava täiendamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri rahuldamata.
Kolesnikovi
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.07.2024 Tartu Vanglale kahjunõude, märgukirja, taotluse ja vaidena pealkirjastatud pöördumise. Kaebaja märgib, et läbis „Viha ja kriitika“ sotsiaalprogrammi ja teavitas korduvalt vanglat, et tema individuaalses täitmiskavas (ITK) puudub selle programmi läbimise kohta info, kuid kontaktisik ei ole taotluse esitamiseni viga parandanud ega infot ITK-sse lisanud. Kaebaja palub lisada info sotsiaalprogrammi läbimise kohta tema ITK-sse ja hüvitada talle tekitatud kahju 500 eurot. Kaebaja palub veel maksta talle hüvitise 5000 eurot selle eest, et temalt võeti 19.04.2024 ära punane pesukauss, ja lisada pesukauss tagasi tema isiklike asjade nimekirja. Kaebaja kauss oli tema isiklike asjade nimekirjas alates 2014. aastast, kuid 19.04.2024 võeti see kaebajalt ära.
1.1.Tartu Vangla jättis 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. 08.05.2024 registreeriti Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis numbriga 113/24/328-1 kaebaja kahju hüvitamise taotlus, milles ta soovis saada hüvitist mh selle eest, et 19.04.2024 võeti temalt ära punane pesukauss, mis oli tema isiklike asjade nimekirjas 2014., 2017. ja 2018. aastal. Tartu Vangla jättis 02.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/328-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse punast pesukaussi puudutavas osas rahuldamata. Seega on vangla
3-24-2975 kaebaja punast pesukaussi puudutava kahjunõude juba sisuliselt läbi vaadanud ja lõplikult lahendanud. Samasisulise taotluse esitamisega ei saa kaebaja algatada uuesti sama taotluse menetlust. Samuti ei ole kaebaja esitanud menetluse uuendamise taotlust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 mõttes. Ka kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, et esineks HMS § 44 lgs 1 sätestatud aluseid, mistõttu loeb vangla menetluse HMS § 43 lg 1 p 1 alusel lõppenuks. Kuivõrd punase pesukausi kaebajale kuulumine ei ole tõendamist leidnud, on vaidlusalune ese oma olemuselt muutunud kaebaja jaoks keelatud esemeks. Sellest tulenevalt ei ole vanglal võimalik kaaluda ka selle kaebajale tagastamist. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist puudutavas osas seaduses sätestatud tähtaega ületades. Kaebajale nähti „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmine ette 28.08.2019 kinnitatud ITK-s 2020. aasta esimeseks kvartaliks. Varasemates ITK-des ei olnud „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist ette nähtud. Valvuri selgituste kohaselt väljastati nimetatud töövihik kaebajale 25.03.2020. 30.10.2020 kinnitatud ITK nägi täitmisperioodi planeeritud tegevustena ette sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ kinnistavad vestlused 2021. a esimeseks kvartaliks. Kuivõrd kaebaja heidab ette seda, et töövihiku täitmine ei olnud tema ITK-s kirjas ning menetluse käigus on selgunud, et töövihiku täitmine ei olnud kajastatud juba 30.10.2020. a ITK-s, oli kaebajale vaidlusalune fakt teada juba 2020. a oktoobris. Seega oleks kaebajal tulnud esitada kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 30.10.2023 (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3). Kaebajal ei saanud tekkida kahtlusi kahju tekitaja isikus. Isegi kui kaebaja ei tajunud võimalike kahjulike tagajärgede saabumist kohe pärast seda, kui ta oli aru saanud, et 30.10.2020. a ITKs ei ole „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist kirja pandud, ei saanud kahjulike tagajärgede saabumise äratundmine võtta aega ligi neli aastat. Kaebaja ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist. Tartu Vanglale ei ole teada selliseid objektiivseid asjaolusid, mis oleks võinud takistada kaebajal kahju hüvitamise taotluse tähtaegset esitamist. Kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu ja Tartu Vanglale ei ole ka äratuntav, et kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja ületamiseks oleks olnud mõjuvaid põhjuseid. Seega ei kuulu tähtaeg ennistamisele ning vangla jätab kaebaja kahju hüvitamise taotluse „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist puudutavas osas HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt läbi vaatamata. Kaebaja oli talle 30.10.2018 kinnitatud ITK-s ettenähtud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ perioodil 28.02.2019-09.05.2019 läbinud ning Tartu Vangla sekkumistegevuste osakonna osakonnajuhataja kinnitusel oli sotsiaalprogrammi läbimise järgselt ITK-s „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmise ettenägemisel tegemist dubleeriva tegevusega ning sellest tulenevalt vale planeeringuga. Seetõttu puudub põhjus vaidlusaluse töövihiku täitmise ära märkimiseks kaebaja individuaalses täitmiskavas.
2.J. Kolesnikov esitas 29.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et tal oli vanglas pesukauss enam kui 10 aastat ning sellekohaste dokumentidega valesti käitumise eest peab vastutama vangla, mitte kaebaja. Pesukauss on kaebaja abivahend. Kaebaja märgib, et ta ei ole kindel, kas tema varasem, 2024. a teises pooles esitatud kaebus punase pesukausi kohta on sama, millega seoses ta praeguse kaebuse esitab, ning palub, kas kohus saab analüüsida vangla ebaõiget käitumist seoses vangla 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2, et vanglat vastutusele võtta. Kaebaja lisab, et vangla valetab ka „Viha ja kriitika“ programmi läbimise kohta, et vangla saatis kaebajat seda programmi läbima. Kaebaja nõuab sellistes programmides osalemist ise. Kaebaja palub teda vabastada riigilõivu tasumisest ja anda talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja ei ole enda terviseprobleemide tõttu võimeline ennast ise esindama.
KOHTU SEISUKOHT
3-24-2975
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu ta nõudis seda vanglale 17.07.2024 esitatud kahjunõudes ehk kaebaja soovib saada hüvitist 5000 eurot selle eest, et temalt võeti 19.04.2024 ära punane pesukauss, ja hüvitist 500 eurot seoses sellega, et tema ITK-s puuduvad andmed selle kohta, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“. Kaebaja ei ole selgelt märkinud, millist RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüve vangla on rikkunud. Veel on kohtueelse menetluse materjale arvestades kaebaja eesmärk, et vangla märgiks tema ITK-sse andmed selle kohta, et kaebaja on täitnud „Viha ja Kriitika“ töövihiku, ning tagastaks temalt 19.04.2024 ära võetud punase pesukausi. Seega mõistab kohus kaebajat selliselt, et kaebaja taotleb ka vangla kohustamist kaebaja soovitud andmete ITK-sse lisamiseks ja kaebajale pesukausi tagastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).
4.Kohus on seisukohal, et kaebus vangla kohustamiseks kaebajale punase pesukausi tagastamiseks ja pesukausiga seotud kahju hüvitamiseks tuleb tagastada. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et praeguses asjas esitatud kaebuse nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud seonduvalt kaebajalt punase pesukausi äravõtmisega kattuvad teises haldusasjas esitatuga.
4.1.Kaebaja esitas 13.09.2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2587 kaebuse, milles väljendab rahulolematust temalt punase kausi äravõtmisega 19.04.2024. Kaebaja osutab sellega seoses Tartu Vangla 02.09.2024. a otsusele nr 1-13/24/328-4. Haldusasjas nr 3-242587 esitatud kohtueelse menetluse dokumentidest selgub, et kaebaja oli nõudnud vanglalt temalt 19.04.2024 ära võetud punase pesukausi tagastamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist enda 08.05.2024. a avalduses. Vangla lahendas kaebaja taotluse pesukausi tagastamiseks 11.06.2024. a vastusega nr 1-13/24/328-3 ning vastava kahjunõude 02.09.2024. a vastusega nr 1-13/24/328-4. Seejuures nähtub haldusasja nr 3-24-2587 materjalidest, et kaebaja esitas vangla 11.06.2024. a vastusele nr 1-13/24/328-3 26.06.2024 ka vaide. Kuigi kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 esitanud sõnaselgelt nõudeid Tartu Vangla kohustamiseks temalt 19.04.2024 ära võetud pesukausi tagastamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks, viitab kaebaja selles kaebuses nii vangla 11.06.2024. a vastusele nr 113/24/328-3 kui ka 02.09.2024. a vastusele nr 1-13/24/328-4. Samuti ei ole kaebaja haldusasjas nr 3-24-2587 esitatud kaebuses nõus vangla selgitustega, et kaebaja asjade nimekirjas puudus punane kauss juba alates 2014. aastast. Seega mõistab kohus haldusasjas nr 3-24-2587 esitatud kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud selles asjas pöörduda kohtu poole ka pesukausi tagastamiseks kohustamise ja vastava kahju hüvitamise nõudega. Seega on praeguses haldusasjas esitatud hilisem kaebus seoses kaebajalt punase pesukausi äravõtmisega korduv. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 veel ühtegi menetlustoimingut teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses ning vangla tegevuse õiguspärasust seoses kaebajalt 19.04.2024 punase pesukausi äravõtmisega ja võimaliku hüvitise väljamõistmisega saab hinnata tolle haldusasja raames. Praeguses asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.
5.Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et kaebaja ITK-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3-24-2975
5.1.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et ta on esitanud eelnevalt riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb enne kahju hüvitamise kaebuse esitamist läbida VangS § 1 1 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 33-1-17-16, p 12).
5.2.Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kaebaja 17.07.2024. a kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebaja ITK-s puuduvad andmed sotsiaalprogrammi „Viha ja kriitika“ läbimise kohta, õigesti läbi vaatamata. Tartu Vangla tugines taotluse läbi vaatamata jätmisel HMS § 14 lg 6 p-le 1, mille kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
5.3.Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebajale nähti „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmine ette 28.08.2019 kinnitatud ITK-s 2020. aasta esimeseks kvartaliks. Varasemates ITKdes „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist ette ei olnud nähtud. Valvuri selgituste kohaselt väljastati nimetatud töövihik kaebajale 25.03.2020. Vangla otsusest nähtub veel, et 30.10.2020 kinnitati kaebaja suhtes uus ITK. Kohtu hinnangul on vangla õigesti märkinud, et kuivõrd kaebaja heidab ette seda, et töövihiku täitmine ei olnud tema ITK-s kirjas ning menetluse käigus on selgunud, et töövihiku täitmine ei olnud kajastatud juba 30.10.2020. a ITK-s, oli kaebajale vaidlusalune fakt teada juba 2020. aasta oktoobris. Seega oleks kaebajal tulnud esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale hiljemalt 30.10.2023 vastavalt RVastS § 17 lg-le 3. Kohus nõustub vanglaga, et isegi kui kaebaja ei tajunud võimalike kahjulike tagajärgede saabumist kohe pärast seda, kui ta oli aru saanud, et 30.10.2020. a ITK-s ei ole „Viha ja kriitika“ töövihiku täitmist kirja pandud, ei saanud kahjulike tagajärgede saabumise äratundmine võtta aega ligi neli aastat. Kaebaja ei taotlenud menetlustähtaja ennistamist vastavalt HMS § 34 lg-le 1. Kohus leiab, et vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et kaebajal ei saanud esineda kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja ületamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu ei kuulunud tähtaeg ennistamisele.
5.4.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla jätnud 25.09.2024. a otsusega nr 1-13/24/454-2 kaebaja kahjunõude seoses tema ITK-s puuduvate andmetega „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise osas HMS § 14 lg 6 p 1 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud Tartu Vangla otsus on selle kahjunõude aluse osas õiguspärane, on kaebajal VangS § 1 1 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus selles osas nõuetekohaselt läbimata. Seetõttu tuleb J. Kolesnikovi hüvitamiskaebus seoses tema ITK-s puuduvate andmetega „Viha ja kriitika“ programmi läbimise kohta HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
5.5.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kaebus vangla kohustamiseks lisama kaebaja ITK-sse märge „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise kohta kuulub kohtu hinnangul tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3-24-2975
6.1.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.2.Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
6.3.Riigikohus ei ole pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks, kuna valdavas osas on ITK soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele ja kohustustele vahetut mõju. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui määrusele mittevastava ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele (Riigikohtu 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20). Näiteks on tunnustatud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (Riigikohtu 03.10.2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning 19.10.2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-15, p 29). Sellisel juhul on lubatav ITK vaidlustamine üksnes osas, milles see vastab haldusakti tunnustele (st tekitab, muudab või lõpetab kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Ka praegusel juhul leiab kohus, et kaebajal puudub ITK ning selles puuduoleva info („Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise osas) eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa nõuda vangla kohustamist ITK kaebaja soovitud viisil täiendamiseks.
6.4.Määruse nr 21 § 1 lg 3 p 7 kohaselt peab täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule tegevusi riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut. Tartu Vangla selgitas täiendavalt 25.09.2024. a otsuses nr 1-13/24/454-2, et „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise puhul ei ole tegemist sotsiaalprogrammiga, töövihiku täitmine on individuaalne tegevus ja selle täitmine ei pea olema kantud kinnipeetava ITK-sse. Kuivõrd kaebaja läbis temale planeeritud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ perioodil 28.02.2019– 09.05.2019, oli 28.08.2019. a ITK-s ette nähtud „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmise näol tegemist dubleeriva tegevusega ning tegemist ei olnud korrektse planeeringuga. 30.10.2020 kinnitatud ITK koostanud inspektor-kontaktisik märkas tehtud viga ning 30.10.2020 kinnitatud ITK-s „Viha ja Kriitika“ töövihiku täitmist enam ette nähtud ei olnud.
6.5.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus ning ka vajadus nõuda vangla kohustamist kaebaja poolt töövihiku täitmist puudutava info tema ITKsse lisamiseks. Ühtlasi ei ole kaebaja välja toonud ühtegi vangla tegevust ja/või haldusakti, milles vangla oleks tuginenud sellele, et kaebajal ei ole täidetud „Viha ja Kriitika“ töövihik.
6.6.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse vangla kohustamise nõudes kaebaja ITK-sse andmete lisamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kohus märgib, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
8.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3-24-2975
9.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
9.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad vangla tegevused, millega kaebaja rahul ei ole. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2246, 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul ka kaebaja poolt väidetud tervisprobleemid. Sõltumata kaebaja terviseprobleemidest on kaebaja olnud varasemalt suuteline pöörduma nii kohtu kui ka vangla poole.
9.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.