Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Krista SoaTamm (e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
AS-i SEB Pank hagi XXXX vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXXlt põhinõue 137,17 (ükssada kolmkümmend seitse eurot ja 17 senti) eurot ja viivis 34,62 (kolmkümmend neli eurot ja 62 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista XXXXlt viivis põhinõudelt (137,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2017 kuni põhinõude tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXXlt menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot AS-i SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-15-124079 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.16.01.2014 esitas kostja hagejale kui toonasele tööandjale avalduse tööandja kütusekaardi saamiseks (tl 29-30).
2.27.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja kütusekaardi lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse hagejale välja antud Statoili kütuse krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXX. Kostja kohustus kandma kõik kaardiga tehtud kulutused (tl 31-33).
3.13.08.2015 lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping (tl 34).
4.28.08.2015 broneeris hageja kostja kontol juulikuu kütuse kasutuse eest 137,17 eurot ning 01.09.2015 debiteeris hageja vastava summa kostja kontolt. Tulenevalt kostja vastuskirjadest ja ettepanekust (tl 37-38), tagastas hageja 10.09.2015 debiteeritud summa (tl 39, tl 70) ning esitas kostjale 10.09.2015 arve nr XXXX summas 137,17 eurot tasumise tähtajaga 15.09.2015 (tl 45-46). 22.09.2015 esitas hageja meeldetuletuse arve tasumiseks (tl 40). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 137,17 eurot, viivise 24,83 eurot, viivise põhinõudelt (137,17 eurolt) seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 108, § 113 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • hagejale laekusid kütuse müüjalt nõuded tagantjärele, st jooksval kuul laekusid eelmise kuu nõuded; • hageja ei ole kütusekaardi lepinguga võtnud kohustust jälgida reaalajas kostja poolt kütusekaardiga tehtud kulusid; • hageja on kütusekaardi lepingu alusel esitanud kostjale arve õiguslikul alusel; • kostja ei ole senini arvet tasunud; • kütusekaardiga tehtud kulud, mille tasumise üle vaidlus käib, on tehtud kostja poolt ja seda ei ole kostja vaidlustanud; • ringkäigulehega kinnitas hageja töölepingu lõpetamisel seda, et on kostjalt kütusekaardi kätte saanud, mitte seda, et kõik kütusekaardiga tehtud kulud on kinni peetud; • hageja ei ole kütusekaardi lepingu punktiga 3.2.1 võtnud endale kohustust teha viimasel tööpäeval kütusekaardi kasutamisest tulenevate kulude tasaarvestust töötaja lõpparvega; • hagejale on vastavalt lepingu punktile 3.4 õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • hageja on moonutanud tõendeid enda kasuks;
2-15-124079 • hageja oli teadlik, et vormistatud lepingu punktist 3.2.1 tulenevat kohustust ei ole võimalik hagejal reaalselt täita; • kostjal puudus reaalne võimalus iseseisvalt kütusekaardi kulutusi tagastada, seega võttis pank selle tegevuse riisiko oma kanda; • kütusekaardi teenusepakkuja Statoili kodulehel on leitav avalik informatsioon kaartide kohta, mis tõendab, et tehinguid on võimalik näha ka reaalajas; • kuna kostja täitis lepingut korrektselt, lõppes kütusekaardi leping 13.08.2015, kui hageja kostja arvelduskontole lõpparve väljamakse tegi; • hageja pidi vastavalt lepingu punktile 3.2.1 tegema tasaarvestuse kostja viimasel tööpäeval; • kuna hageja rikkus nimetatud lepingu punkti, lubab seadus kostjal VÕS § 101 lg 2 alusel keelduda kohustuse täitmisest. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
14.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 16.01.2014 esitas kostja hagejale kui toonasele tööandjale avalduse tööandja kütusekaardi saamiseks (tl 29-30). 27.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja kütusekaardi lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse hagejale välja antud Statoili kütuse krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXX. Kostja kohustus kandma kõik
2-15-124079 kaardiga tehtud kulutused (tl 31-33). 13.08.2015 lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping (tl 34). 28.08.2015 broneeris hageja kostja kontol juulikuu kütuse kasutuse eest 137,17 eurot ning 01.09.2015 debiteeris hageja vastava summa kostja kontolt. Tulenevalt kostja vastuskirjadest ja ettepanekust (tl 37-38), tagastas hageja 10.09.2015 debiteeritud summa (tl 39, tl 70) ning esitas kostjale 10.09.2015 arve nr XXXX summas 137,17 eurot tasumise tähtajaga 15.09.2015 (tl 45-46). 22.09.2015 esitas hageja meeldetuletuse arve tasumiseks (tl 40).
15.Vastavalt kütusekaardi lepingu punktile 2.1 kohustus hageja andma kostja kasutusse Statoili kütuse krediitkaardi. Punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik kaardiga seotud kulutused ning punkti 3.2 kohaselt oli hagejal õigus eelnimetatud kulud debiteerida kostja kontolt. Punkti 3.2.1 kohaselt töölepingu lõppemisel debiteeriti kontot lõpparve laekumise kuupäeval (tl 31). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
16.Pooled vaidlevad lepingu punkti 3.2.1 tõlgendamise üle. Kohus leiab, et lepingu punkti 3.2.1 tuleb tõlgendada koosmõjus punktiga 3.1, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma kõik kaardiga tehtud kulutused. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta 2015.a juulikuul vastava summa ulatuses kütust sai. Kostja ei saa eeldada, et ta sai selle kütuse tasuta. Seda isegi olukorras, kus tööleping lõppes ning lõpparve tehti enne seda kui kütuse müüjalt laekusid hagejale nõuded eelmise kuu eest. Hagejal ei olnud lepingust tulenevalt kohustust jälgida kütuse kasutamist reaalajas ning kostja kulude tasumise kohustus ei olnud sellega sõltuvusse seatud. Töölepingu lõppemisel vormistatud ringkäigu lehel (tl 75) ei ole hageja kinnitanud seda, et kõik kütusekaardiga seotud kulud oleksid kinni peetud, vaid on kinnitatud kütusekaardi kätte saamist kostjalt. Väär on kostja tõlgendus VÕS § 101 lg-st 2, mille alusel kostja on keeldunud oma maksekohustust täitmast. Kostjal oleks õigus keelduda vaidlusaluse arve tasumisest juhul, kui ta ei oleks kütust saanud. Antud juhul ei ole kostja tuginenud sellele, et ta pole kütust saanud. Kohus leiab, et kostja oli lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustatud kandma kõik kaardiga tehtud kulutused. Hageja põhinõue tulenevalt 10.09.2015 väljastatud arvest summas 137,17 eurot (tl 45) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.4 kohaselt oli hagejal õigus arvestada tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1% päevas (tl 31).
18.10.09.2015 arve nr XXXX maksetähtaeg oli 15.09.2015 (tl 45). Hageja on arvestanud viivist kuni 15.03.2016 (v.a), so hagi esitamiseni lepingulise viivisemäära alusel 24,83 eurot. Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust.
19.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 15.03.2016 kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Alates 15.03.2016 kuni 30.06.2016 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on see olnud 8% aastas. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga lisandub viivis 9,79 eurot, so 8,05/365/100x137,17x108+8/365/100x137,17x217. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 34,62 eurot, so 24,83+9,79 ja edasi viivis põhinõudelt (137,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
2-15-124079
20.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 137,17 eurot, viivis 34,62 eurot ja viivis põhinõudelt (137,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
23.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub toimikust (tl 1 pöördel, tl 49). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Muid hüvitatavaid kulusid ei ole toimikust nähtuvalt hagejale tekkinud. Hagejat on esindanud hageja töötaja. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.