X kaebus Jõgeva valla vastu seoses sotsiaalhoolekandelise abi saamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 20. aprillil 2025 Tartu Ringkonnakohtule e-kirja teel avalduse, mille ringkonnakohus edastas 21. aprillil 2025 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus registreeris kaebaja avalduse haldusasjana nr 3-25-1138. Kaebaja selgitab avalduses, et ta kirjutatakse neljapäeval haiglast välja ning ta soovib kell 10.00 haiglast lahkuda. Selleks vajab kaebaja transporti ning isikut, kes aitaks kaebajal enne koju minekut poest läbi käia ja süüa osta. Kaebaja vajab transporti ka reedel kell 12.00 ning seejärel igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12.00, et dialüüsi minna. Samuti soovib kaebaja teada, miks talle ei organiseerita hooldekodu kohta. Jõgeva haiglas on vabad kohad, kuid kaebajale selgitatakse juba mitu nädalat, et kohta ei ole. Kaebaja esitas sama avalduse e-kirja teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile ja teistele isikutele.
2.Tartu Halduskohus palus 21. aprilli 2025. a kohtunõudega Jõgeva vallal esitada teave kaebaja taotletud ja talle osutatava sotsiaalhoolekandelise abi kohta.
3.Kaebaja esitas 23. aprillil 2025 Tartu Maakohtule e-kirja teel avalduse, mille maakohus edastas samal päeval Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja juurde. Kaebaja soovib teada, kes tema ratastooli lükkab ning enne koju jõudmist kaupluses aitab käia. Kaebaja kahtleb, kas
3-25-1138 talle tagatakse haiglast koju minemisel vajalikud teenused. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks valla tegevus seoses hooldekodu koha tagamisega. Kaebaja rõhutab, et tal on terviseprobleemid ning ta vajab kõrvalist abi. Kaebaja esitas sama avalduse e-kirja teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile, õiguskantslerile ja teistele isikutele.
4.Jõgeva vald esitas 23. aprillil 2025 kohtule vastuse, milles selgitab, et kaebajale on määratud valla poolt sotsiaalteenustena koduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamise teenus ja isikliku abistaja teenus. Kuigi kaebajale ei ole isiklikku abistajat leitud, siis aitavad koduteenused, eluruumiteenus ning sotsiaaltransporditeenus üheskoos isikul oma eluga toime tulla. Kaebaja viibib alates 27. veebruarist 2025 Jõgeva haiglas õendushooldusteenusel. Transporditeenuse osutajat on teavitatud kaebaja soovist 24. aprillil 2025 õendus-hooldusteenuselt lahkuda ning on sõlmitud kokkulepped teenuse osutamiseks. Kaebajat informeeriti sellest kirjalikult. Sotsiaaltransporditeenuse ajad ja päevad on kokku lepitud vastavalt kaebajale korraldatud dialüüsi aegadele. Samuti on korraldatud transpordi osutaja kaasabil haiglast koju minekul kaupluse külastamine. Koduteenuse osutaja on teadlik kaebaja koju naasmisest ja pakub kaebajale omalt poolt abi. Sotsiaaltöö spetsialist on korduvalt külastanud kaebajat tema haiglas viibimise ajal ja nõustanud teda abivahendite taotlemisel. Jõgeva vald on seisukohal, et Jõgeva haiglas pakutav üldhooldusteenus on kaebajale sobivaim, kuna üldhooldusteenuse osutaja asukoht on kodukohas. Siiski ei sõltu teenuse osutamine vallast ega teenust korraldavatest spetsialistidest, vaid vaba koha olemasolust ja teenuse pakkujate valmisolekust isikut teenusele võtta. Vald mõistab, et kaebajat see ei rahulda, et kohe kohta ei ole ja sellest ka tema pahameel valla suunas. Vald otsib jätkuvalt kaebajale üldhooldusteenuse kohta. Kõik kaebaja taotlused on Jõgeva valla määratud teenuste otsustega hõlmatud, v.a ööpäevaringne üldhooldusteenus. Eelnimetatud teenuse otsuse viibimine on seotud teenusekoha puudumise ja isiku enda tervisliku seisundi tõttu õendus-hooldusteenusel viibimisega. Valla vastusele on lisatud kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
5.Tartu Halduskohus jättis 23. aprilli 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõuete täpsustamiseks, põhjenduste täiendamiseks, tõendite esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kuna kaebaja esitas 20. ja 23. aprilli 2025. a avaldused lisaks kohtutele ka teistele isikutele, jääb ebaselgeks, mis eesmärgil avaldused on esitatud ning kas kaebaja soovib üldse kaebust esitada. Kui kaebaja soovib Tartu Halduskohtule kaebuse esitada, siis tuleb tal sellest kohut selgesõnaliselt teavitada ning kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse e-kirja teel ega ole seda allkirjastanud, kuid kohtule esitatav kaebus tuleb digitaalselt või käsitsi allkirjastada. Kaebusest võib mõista, et kaebaja ei ole rahul Jõgeva valla tegevusega, kuid arvestades Jõgeva valla 23. aprilli 2025. a vastust kohtunõudele ja sellele lisatud dokumente, siis jääb kohtule arusaamatuks, mida kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kaebaja selgitab, et vajab 24. aprillil 2025 transporti haiglast koju minemiseks ning soovib enne koju minemist ka poes käia. Samuti vajab ta transporti hiljem dialüüsis käimiseks. Kaebajale on eelkirjeldatud teenused tagatud. Lisaks pakub kaebajale abi koduteenuse osutaja. Teenuste osutamisest on kaebajat kirjalikult teavitatud. Kaebaja väljendab rahulolematust ka seoses talle hooldekodu koha võimaldamata jätmisega. Samas ilmneb Jõgeva valla esitatud vastusest ja dokumentidest, et vald tegeleb aktiivselt kaebajale ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutaja leidmisega ning et teenuse osutamise viibimine seondub teenusekoha puudumise ja kaebaja tervisliku seisundi tõttu õendus-hooldusteenusel viibimisega. Kui kaebaja eesmärgiks on kohtule kaebuse esitamine ja Jõgeva valla tegevuse vaidlustamine, siis tuleb tal kohtule konkreetselt teatada,
2
3-25-1138 mida ta halduskohtumenetluses nõuab. Lisaks tuleb tal kaebust täiendavalt põhjendada, esitada asjakohased tõendid ning tasuda riigilõivu või esitada menetlusabi taotlus.
6.Kaebaja esitas 23. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles selgitab, et ta ei ole isikliku abistaja teenust saanud juba kaks aastat ning koduhooldusteenust alates eelmise aasta juunist.
7.Kaebaja esitas 29. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles kordab, et ta ei ole saanud isikliku abistaja teenust ja koduhooldusteenust. Kaebaja peab tervise edendamiseks värskes õhus liikuma. Kaebaja on vallalt taotlenud teenust tema pesemiseks, kuid ei ole seda saanud. Reaalselt saab kaebaja ainult elukoha- ja transporditeenust. Kaebaja eesmärk ei ole menetlust alustada, vaid abi saada. Kaebaja kodu on vaja koristada ning tal on vaja erinevaid toiduaineid ja kodukaupu. Kaebaja esitas sama avalduse koopia e-kirja teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile ja teistele isikutele.
8.Kaebaja esitas 30. aprillil 2025 kohtule e-kirja teel avalduse, milles märgib, et ootab endiselt tellimuse täitmist ning ootab enda juurde koduhooldustöötajat. Kaebaja väljendab rahulolematust talle määratud koduhooldusteenuse osutaja suhtes. Kaebaja kodu on vaja koristada ning tal on vaja erinevaid toiduaineid ja kodukaupu. Kell 12.00 liigub kaebaja dialüüsi ning selleks ajaks on kaebajal vaja lisaks autojuhile täiendavat abistajat. Kaebaja esitas sama avalduse e-kirja teel ka Jõgeva valla teenistujatele, prokuratuurile, õiguskantslerile ja teistele isikutele.
9.Tartu Halduskohus jättis 6. mai 2025. a määrusega X kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebajale tähtaja edasise menetluse osas seisukoha ja allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõuete täpsustamiseks, põhjenduste täiendamiseks, tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus põhjendas, et jätkuvalt jääb ebaselgeks, mis eesmärgil kaebaja kohtule erinevaid avaldusi esitab, arvestades, et ta on samad avaldused lisaks Tartu Halduskohtule esitanud ka teistele isikutele. Kuna kaebaja märgib 29. aprilli 2025. a avalduses, et tema eesmärgiks ei ole menetlust alustada, siis võib mõista, et kaebaja ei soovi tegelikult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 tähenduses kaebust esitada ning kaebaja avaldust võib tõlgendada kaebusest loobumise avaldusena HKMS § 153 lg 1 mõttes. Seetõttu selgitas kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Kui kaebaja soovib halduskohtumenetluse jätkamist, siis tuleb tal kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, mida kohus selgitas kaebajale ka 23. aprilli 2025. a määruses.
10.Kaebaja esitas 8. mail 2025 kohtule avalduse, milles märgib, et eelmisel päeval ei käinud tema juures taas keegi. Kaebaja kirjeldab, mida tal poest vaja on. Samuti selgitab kaebaja, et tema kodu on vaja koristada.
KOHTU SEISUKOHT
11.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
12.Tartu Halduskohus andis kaebajale 6. mai 2025. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus edastas kaebajale eelnimetatud määruse samal päeval nii avaliku e-toimiku kaudu kui ka e-postiga. Kaebaja ei ole määruse kättesaamist kirjalikult kinnitanud, kuid määruse kättesaamist tõendab Tartu
3
3-25-1138 Halduskohtu istungisekretäri 12. mai 2025. a õiend. Õiendi järgi võttis istungisekretär kaebajaga 9. mail 2025 telefoni teel ühendust, selgitas suuliselt määruse sisu ning palus kinnitada määruse kättesaamist. Kaebaja lubas edastada kohtule kirjaliku kinnituse (dtl 75). Kuigi kaebaja ei saatnud kohtule lubatud kirjalikku kinnitust, tõendab istungisekretäri õiend, et kaebaja sai määruse kätte hiljemalt 9. mail 2025. Seega hakkas kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 10. mail 2025 ning möödus 14. mail 2025.
13.Kuigi kaebaja on kohtule esitanud 8. mail 2025 kirjaliku avalduse, milles ta selgitab, milliseid toiduaineid ja kodukaupu tal on vaja, ning märgib, et tema kodu on vaja koristada, siis ei ole ta 6. mai 2025. a määruses kirjeldatud puudusi kõrvaldanud. Kohus ei pea põhjendatuks jätta X kaebust uuesti käiguta, kuna kohus on seda juba kaks korda teinud (vt halduskohtu 23. aprilli ja 6. mai 2025. a määruseid), selgitades kaebajale põhjalikult, millised puudused ta kaebuse edasiseks sisuliseks menetlemiseks kõrvaldama peab, kuid kaebaja ei ole seda käesolevaks ajaks teinud.
14.Kaebus ei ole vastavalt HKMS § 54 p-le 7 nõuetekohaselt allkirjastatud ning kohtul ei ole võimalik kaebaja isikusamasusust tuvastada. Juba ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik.
15.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohtule jääb endiselt ebaselgeks, mis eesmärgil kaebaja kohtule erinevaid avaldusi esitab ja mis nõude ta soovib esitada. Kaebaja ei ole kaebust täiendavalt põhjendanud ega esitanud kohtule asjassepuutuvaid tõendeid (HKMS § 38 lg 1 p-d 5-8). Kaebaja esitatud avaldustest võib aru saada, et ta ei ole rahul Jõgeva valla tegevusega erinevate sotsiaalhoolekandeliste teenuste osutamisel, kuid ei ole mõistetav, mida kaebaja täpselt halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema. Tõenäoliselt ei olegi kaebaja tahteks halduskohtule HKMS § 37 lg 1 tähenduses kaebuse esitamine, kuivõrd kaebaja märgib 29. aprilli 2025. a avalduses, et tema eesmärgiks ei ole menetlust alustada (dtl 62).
16.Samuti on haldusasja läbivaatamist takistavaks puuduseks asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Kaebaja ei ole palunud riigilõivuga seonduva puuduse kõrvaldamiseks ka täiendavat tähtaega.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.