lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3232/9

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3232/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-3232 12. mai 2025 Karin Jõks X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 28.10.2024 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101240196488 muutmiseks ning vabandamiseks kohustamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse teadmiseks vastustajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7).

ASJAOLUD

1.Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 28.10.2024 piiril kaebaja X-ile sisenemiskeelu nr 2101240196488 (dtl 8-9). Otsuses on riiki lubamise põhjusena märgitud variant „(I) Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“. Sellele on lisatud märkus: „Vabariigi Valitsuse korraldus 247 alates 19.09.2022“. Dokumendist nähtub, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning reisis lühiajalise viisa nr FIN30032379 (kehtiv kuni 16.02.2025) alusel.
2.Kaebaja esitas 27.11.2024 Tallinna Halduskohtule e-kirja teel allkirjastamata kaebuse, see anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kohtuasi saabus Tartu Halduskohtusse 23.12.2024. Kaebaja esitas 07.01.2025 kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud kaebuse. Kaebaja taotleb esiteks sisenemiskeelus toodud põhjuse muutmist. Kaebaja kavatses reisida Soome, et külastada oma tütart ja lapselapsi. Kaebajale selgitati suuliselt, et sisenemiskeelu põhjuseks on Eesti Vabariigi 2022. aasta septembri seadus, mis keelab transiidi läbi Eesti teistesse riikidesse, ja kaebaja „lühike“ viisa. Kaebaja allkirjastas otsuse vormi, uskudes ametniku sõnu. Kaebaja ei nõustu otsuses toodud sõnastusega, sest ta ei kujuta endast ohtu Euroopa Liidule. Sellisel süüdistusel peavad olema head põhjused, kuid neid ei ole kaebajale esitatud. Kohane põhjus oleks olnud, et puudub transiit Eesti Vabariigi kaudu teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Teiseks taotleb kaebaja, et vastustaja vabandab tema ees, kuna kaebajaga tegelnud piirivalvur 1

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

A. Vaino käitus kaebajaga ja tema tütrega sobimatult, s.h ei andnud kaebajale võimalust midagi öelda. Kaebaja mõistab olukorda maailmas ning austab Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusi, kuid tal on siiski õigus inimlikule ja asjalikule suhtumisele ametiasutuse esindaja poolt. Kui kaebajal ei ole õigust siseneda, siis piisab ametniku isiklikust ja rahulikust, seadusest lähtuvast selgitusest.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja ei taotle sisenemiskeelu tühistamist, vaid taotleb sisenemiskeelu põhjenduse muutmist. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et kaebaja eesmärgiks oleks sisenemiskeelu tühistamine. Vastupidi, kaebaja märgib kaebuses, et ta austab Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusnorme. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta vastab Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 kohaldamise tingimustele - ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik, tal oli 28.10.2024 seisuga kehtiv lühiajaline viisa ja ta soovis ületada Eesti Vabariigi välispiiri. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja suhtes oleks saanud kohaldada mõnda Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 punktis 2 sätestatud erandit, erandi esinemist ei väida ka kaebaja.
4.Kohus tagastab kaebuse sisenemiskeelu põhjenduse muutmiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebaja eksib selles, et sisenemiskeeldu on põhjendatud üksnes ohuga avalikule korrale või sisejulgeolekule. Selle kõrvale on tehtud märkus: „Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247 alates 19.09.2022“. Sisenemiskeeld on vormistatud nii, nagu kaebajale suuliselt selgitati dokumendist nähtub, et sisenemiskeelu aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247. Viidatud Vabariigi Valitsuse 08.09.2022.a korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ punktiga 1 piirati Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas alates 19.09.2022 kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse punktis 3 on selgitatud, et keeld kehtestatakse riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks.
4.2.Sisenemiskeelu vormistamise viis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)1. Määruse artikli 14 lõikes 2 on ette nähtud, et sisenemiskeelu vormistamisel tuleb kasutada määruse lisaks olevat standardvormi. Ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lg 1 näeb ette, et Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses (EL) 2016/399 toodud vormi. Standardvormil toodud põhjustest (A) kuni (I) on praegusel juhul tegemist põhjusega (I). Põhjus (I) ei tähenda, et konkreetset isikut (praegusel juhul kaebajat) peetakse ohtlikuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. Vormil tähistatud variant (I) ja sellele lisatud märkus tähendavad, et ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule peetakse seda, kui lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanikel lubatakse siseneda Eesti Vabariiki ja siin reisida.
4.3.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kehtestamisel oli eesmärgiks luua võimalus selliste kaebuste tagastamiseks, kus kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse 1

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32016R0399 2

tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul saab väheintensiivseks pidada kaebaja õiguste riivet, mis väljendub selles, et sisenemiskeelu põhjusena on vormil tähistatud variant (I). Kohus mõistab, et kaebaja tundis ennast sellest riivatuna, kuna talle jäi mulje, et ohtlikuks avalikule korrale või sisejulgeolekule peetakse isiklikult teda. Kuid põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas sisenemiskeeld oleks tulnud vormistada kuidagi teisiti.

4.4.Kaebuse rahuldamine, s.o sisenemiskeelu muutmine on vähe tõenäoline. Sisenemiskeelu vormistamisel kasutati standardvormi. Kohus selgitas eespool, mida tähendab see, et vormil märgiti põhjus (I). Kohtu hinnangul on see põhjus märgitud õigesti ning kaebajal ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada seda, et sisenemiskeelu standardvormile märgitakse tema soovitud põhjendus.
4.5.Eeltoodu tähendab, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud.
5.Kohus tagastab kaebuse vabandamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Õigusnormid ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda vabandamist ja kohtul ei ole volitust kohustada haldusorganit vabandama. Haldusorgan saab seda teha vabatahtlikult. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja hinnangul põhjustas ametniku tegevus talle kahju, siis on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Kaebaja saab esitada talle endale tekitatud kahju hüvitamise nõude (HKMS § 44 lg 1) ehk kaebaja ei saa tugineda sellele, et kahju võis tekkida tema tütrel. Kaebajal tuleb kaebuses välja tuua, millise kahjuliku tagajärje ametniku tegevus talle põhjustas, ning miks on sellel kaebaja arvates väärikuse alandamise kvaliteet. Samuti on kaebajal võimalus esitada vastustajale märgukiri, s.o pöördumine, milles kaebaja teavitab vastustajat toimunust või teeb vastustajale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, ning saada sellele vastus (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1, § 6).
6.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.
7.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja