Lindorff Eesti Aktsiaseltsi hagi XXXX vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
4088,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Lindorff Eesti Aktsiaselts (registrikood 10231048, aadress Sakala 10/Kentmanni 4, 10141 Tallinn) Lepinguline esindaja Marjana XXXX (elektronpost [email protected])
Kostja
XXXX (isikukood XXXX, aadress XXXX, elektronpost
XXXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
25.08.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lindorff Eesti Aktsiaselts (registrikood 10231048) taotlus protokolli parandamiseks ja kanda Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10231048) esindajana protokolli XXXX.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista XXXXlt (XXXX, isikukood XXXX) Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10231048) kasuks põhivõlgnevus 3177,09 eurot, intress 70,50 eurot ja viivis 608,73 eurot.
Välja mõista XXXXlt (XXXX, isikukood XXXX) Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10231048) kasuks viivis põhinõude 3177,09 eurolt tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetluskulud jätta XXXX (XXXX, isikukood XXXX) kanda.
6.Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 500 euro, sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot.
7.Mõista XXXXlt (XXXX, isikukood XXXX) Lindorff Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10231048) kasuks välja menetluskulu summas 500 eurot.
1 (6)
8.Väljamõistetud menetluskulude 500 eurot tasumata osalt tuleb XXXXl (XXXX, isikukood XXXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Lindorff Eesti Aktsiaselts esitas 29.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXXlt 4 414,27 euro saamiseks (tl 1-2). Seoses XXXX vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 27.11.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 20). 18.12.2015 esitas Lindorff Eesti Aktsiaselts (hageja) oma nõude XXXX (kostja) vastu hagiavalduse vormis (tl 25-29). 14.04.2016 esitas hageja avalduse puuduste kõrvaldamiseks hagis, milles sõnastas mh uuesti hagiavalduse resolutsiooni (tl 65-69). Kohus võttis hagi 18.04.2016 määrusega menetlusse (tl 77-79). Kostja esitas vastuse hagile 17.05.2016 (tl 84-86), milles andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 25.08.2016 toimus kohtuistung, kostja istungile ei ilmunud (tl 106). 26.08.2016 esitas hageja kohtule seisukoha krediidikulukuse määra arvestamise osas (tl 97-99).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on välja toonud, et AS Swedbank ja kostja sõlmisid 23.12.2009 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiidiga 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot, intressimääraga 18% aastas. Kostja kasutas krediiti 3177,09 eurot. Leping lõppes 28.02.2013, kuna kostja kasutusse antud krediitkaardi kehtivus lõppes ning kostja uut kaarti vastu ei võtnud. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Samuti on kostjal tasumata perioodi 10.01.2013-28.02.2013 eest arvestatud intress 70,5 eurot. Hageja omandas AS-ilt Swedbank eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad nõuded kostja vastu 07.05.2014 sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga viivist 608,73 eurot.
3.Hageja palub hagiga: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3 177,09 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja intress 70,50 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 608,73 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse, summas 3 177,09 eurot, tasumiseni.
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on oma vastuses viidanud TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 86 lg 1 ja lg 3 ning Riigikohtu lahendile 3-2-1186-13. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2 (6)
5.Hageja esitas 16.01.2017 menetluskulude nimekirja ja protokolli parandamise taotluse. Kohus andis kostjale tähtaja menetlusdokumentidele vastamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul vastuseid ei esitanud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Hageja esitas 16.01.2017 taotluse 25.08.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on protokollis ekslikult märgitud hageja esindaja XXXX, kuid esindajaks oli XXXX. Kohus möönab, et protokolli on ekslikult kantud esindaja andmed valesti. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja kannab hageja esindajana protokolli XXXXi.
7.Swedbank AS ja kostja sõlmisid 23.12.2009 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 30-31), mille alusel sai kostja enda kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle.
8.Vastavalt 23.12.2009 kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 401 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kehtinud VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kehtinud VÕS § 407 lg 1 kohaselt kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 404406 sätestatut. Vastavalt kehtinud VÕS § 407 lg 5 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Kohus leiab, et AS-i Swedbank ja kostja vahel 23.12.2009 sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele.
9.Kostja on oma vastuses viidanud regulatsioonile, mis puudutab tehingu tühisust seoses heade kommetega. Kohus saab aru, et kostja on soovinud väita, et 23.12.2009 leping on tühine, kuna poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on seisukohal, et krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord oli tasakaalus ning leping heade kommete vastane ei ole.
10.TsÜS 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lahendis 3-2-1-186-13 (p 22) on Riigikohus avaldanud seisukohta, et TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Nähtuvalt 23.12.2009 lepingust tuli kostjal tasuda krediidi kasutamise eest intressi 18% aastas. Hageja on esitanud arvestuse (tl 102), mille kohaselt oli lähtudes nimetatud intressimäärast 23.12.2009 lepingu krediidikulukuse määr 22,56%. Kohus peab võimalikuks nimetatud arvestusest lähtuda. Kostja hageja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud oma seisukohta krediidikulukuse määra osas, kuigi kohus vastavale vajadusele poolte tähelepanu 16.08.2016 e-kirjaga juhtis. Hageja väljatoodu selle osas, et Swedbank AS arvestas intressi tegelikkuses 16% aastas, ei ole krediidikulukuse määra hindamisel asjassepuutuv, kuna see ei mõjuta lepingus kokkulepitut. Seetõttu ei oma asjas tähendust ka väljavõte lepingu info kohta (tl 100) ja nimetatud tõendit kohus ei hinda. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja arvestuse, mis on esitatud lähtudes eeldusest, et intressimäär on 16% (tl 101).
11.Hageja on esitanud väljavõtte Eesti Panga veebilehelt (tl 103), mille kohaselt oli 2009.a. detsembris eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 28,05%. 23.12.2009 lepingu krediidikulukuse määr 22,56% jääb seega alla Eesti Panga viimati avaldatud keskmist 3 (6)
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et 23.12.2009 lepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord oli tasakaalust väljas ning tasakaalust väljast sedavõrd suures ulatuses, et leping tuleks lugeda eelduslikult vastuolus olevaks heade kommetega ilma krediidisaaja sundolukorda hindamata.
12.Vastavalt TsÜS § 86 lg 2 p 1-2 tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Vastavalt 23.12.2009 kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
13.Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks sõlminud 23.12.2009 lepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mille alusel võiks asuda seisukohale, et lepingutingimused olid kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad. Kuna lepingu krediidikulukuse määr jäi alla Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, ei saa asuda ka seisukohale, et lepingupoolte vastastikuste kohustuste väärtus oli heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 23.12.2009 leping ei ole TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
14.Vaidlus puudub, et kostja kasutas 23.12.2009 lepingu alusel krediiti 3177,09 eurot (lepingul sooritatud operatsioonide detailne ja üldine ülevaade, tl 32-34, tl 35). Vastavalt lepingu p 11.4 lõpeb leping kaardi sulgemisel või kehtivuse läbisaamisel, kui konto omanik või kaardi valdaja ei soovi uut kaarti või ei võta uut kaarti pangalt vastu lepingu punktis 10.4 toodud tähtaja jooksul. Pooled ei vaidle, et kostja kasutusse antud krediitkaardi kehtivus lõppes ning kuna kostja uut kaarti vastu ei võtnud, lõppes 23.12.2009 leping 28.02.2013.
15.Kohus leiab, et kuna 23.12.2009 lepingust tulenev õigussuhe AS-i Swedbank ja kostja vahel 28.02.2013 lõppes, siis lõppes ka kostja 23.12.2009 lepingust tulenev õigus krediidi kasutamiseks ning AS-il Swedbank tekkis õigus nõuda kostjalt kasutatud krediidisumma tagastamist. Vaidlus puudub, et AS Swedbank loovutas 07.05.2014 nõuete loovutamise lepinguga oma 23.12.2009 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (nõuete loovutamise leping tl 41-46, loovutamise teade tl 70). Vastavalt VÕS § 164 lg 2 nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Pooled ei vaidle, et kostja on jätnud tagastamata kasutatud krediidi summas 3 177,09 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid küll 15.08.2014 võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku (tl 71), mille kohaselt pidanuks kostja osamaksetena kuni 28.02.2015 tasuma mh tagastamata krediidisumma, kuid kostja maksegraafikut ei täitnud, tasudes selle alusel üksnes 90 eurot, mille hageja arvestas sissenõudmiskulu ja maksegraafiku koostamise tasu katteks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 3 177,09 eurot VÕS § 108 lg 1 alusel.
16.Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt 23.12.2009 lepingule tuli kostjal tasuda krediidi kasutamise eest intressi 18% aastas. Hageja 4 (6)
on lähtunud intressi arvestamisel määrast 16% aastas ning nõuab krediidisumma 3 177,09 euro kasutamise eest perioodil 10.02.2013-28.02.2013 (50 päeva) intressi 70,50 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodi eest on kostjal intress tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressi 70,50 eurot VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.
17.Hageja on välja toonud, et Swedbank AS saatis (ümbrik koos postiteatisega, tl 37-40) 19.04.2013 kostjale kirja (tl 36), millega andis kostjale täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks kuni 04.05.2013. Hageja soovib nõuda kostjalt viivist alates 04.05.2013. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud tagastamata krediidisummalt 3 177,09 eurolt viivist perioodil 04.05.2013-18.12.2015 (so oma nõude hagi vormis esitamiseni, 958 päeva) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 608,73 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 608,73 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel.
18.Hageja on palunud välja mõista seadusjärgses määras ka viivise põhivõlgnevuselt, mis muutub sissenõutavaks alates hagi esitamisest, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Juhindudes TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhinõudelt (3 177,09 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.
19.Hageja on avaldanud, et hagiavalduse lisana 6 kohtule esitatud teavitus nõude loovutamise kohta (tl 47) on kohtule esitatud ekslikult ning nimetatud tõend ei seondu käesoleva vaidlusega. Kuna kumbki pool nimetatud tõendile tugineda ei soovi, siis jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 350 eurot, mis seisneb kulus riigilõivule.
21.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind on 4088,25 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 350 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevatest makseandmetest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 139,39 eurot, tl 2; hagi esitamisel täiendavalt 210,61 eurot, tl 59). Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on seega 350 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Hageja on avaldanud seoses 25.08.2016 kohtuistungiga kantud menetluskulude suuruseks lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud suurusjärgus 150 eurot vajalikud ja põhjendatud, sest hõlmavad menetluskulude nimekirja kohaselt nii tsiviilasja 5 (6)
materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistumist kui ka esindust kohtuistungil. Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.