Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Helena Velba Puudutatud isik – X (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik; sündinud xx xx xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 28. aprilli 2025 kohtuistungil
X
(X) tähtaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.06.2025 (k.a), seejuures juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 artiklis 28 sätestatud tähtaegadest.
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada selle edasikaebamise võimalusi.
3.Tõlkida puudutatud isikule bengali keelde määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning määruse punktis 14 tehtud kokkuvõte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Puudutatud isikul on võimalik korraldada endale määruse tõlkimine, kasutades selleks vabalt kättesaadavaid tõlkeprogramme translate.google.com või https://www.typingbaba.com/.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 28.04.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse (edaspidi VRKS) § 362 lg 3 ja § 361 lg 1 ja lg 2 punktide 4, 5 ja 7 alusel. Taotluse põhjendused on järgmised:
Puudutatud isik viibis Soomes elamisloa alusel, mis tunnistati kehtetuks 27.08.2024. Samuti tegi isikule tagasisaatmisotsus ning kohustati lahkuma Schengeni alalt hiljemalt 22.05.2025. Isik lahkus 26.04.2025 Soome Vabariigist, soovides liikuda Saksamaale, transiitriigina kasutas isik Eestit. Isikul puudub viibimisalus väljaspool Soome Vabariiki viibimiseks. Kuna taotluse menetlus on alles algusfaasis, siis ei ole PPA jõudnud Soomele ametlikku tagasivõtupalvet esitada. Peale tagasivõtupalve esitamist on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (edaspidi Dublini III määrus) määrusest sätestatule on vastutaval riigil aega vastata kuni kaks nädalat. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist ka Dublini määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik võib üritada hoiduda kõrvale menetlustoimingutest ning võib lahkuda muudesse endale sobivatesse Schengeni riikidesse seda selleks, et hoiduda kõrvale koduriiki tagasisaatmise menetlusest. Puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 4, 5 ja 7 sätestatud asjaolud; puudutatud isiku põgenemisohu aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 punkt 9 (puudutatud isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja) ja 6 (puudutatud isik ...). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik.
2.28.04.2025 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
3.Puudutatud isik ei vaielnud taotlusele vastu, kuid tundis huvi enda kinnipidamistingimuste vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, on PPA-l õigus taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VRKS § 36 2 lg 3). VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
5.PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 36 1 lg 2 punktidele 4, 5 ja 7 ning põgenemisohu osas VSS § 68 punktidele 6 ja 9.
6.Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad VRKS § 36 1 lg 2 punktides 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisohu olemasolu analüüsib kohus määruse punktis punktides 7 ja 8.
6.1.VRKS § 361 lg 2 punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras. Kinnipidamine on lubatud põgenemisohu esinemisel. Kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas 2
Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab kinni pidada juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, punkt 22). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamiseks esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 7 sätestatud alus, et tagada puudutatud isiku Soomele üleandmismenetlust. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697). PPA taotlusest nähtuvalt on PPA-l piisavalt alust arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Soome ning isiku saab Dublini III määruse alusel Soomele üle anda. PPA esitas 27.04.2025 ka Dublini III määruse alusel vastavasisulise vastuvõtmispalve Soomele, ent sellele ei ole veel vastust saadud. Seega on PPA alustanud tagasivõtmise menetlust ja täidetud on VRKS § 361 lg 2 punkti 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28 lg-ga 2.
6.2.VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Normi peamine eesmärk on tagada taotleja kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, punkt 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja menetlus on alles algamas. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikult vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Samuti tuleb PPA-l läbi viiva vastutava liikmesriigi menetlus. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. Seega esineb praegusel juhul ka VRKS § 36 1 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus.
6.3.VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik peeti 26.04.2025 Tallinna sadama kinni VSS-i alusel ning taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks esitas puudutatud isik ca 24 tundi hiljem, kui PPA asus ette valmistama puudutatud isiku väljasaatmist Bangladeshi. Seega on täidetud ka VRKS § 36 1 lg 2 punktis 5 sätestatud eeldus puudutatud isiku kinnipidamiseks.
7.VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, punkt 13). Kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas prognoosotsus, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud. Kuna esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni 3
tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punktid 12 ja 14). Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku osas esinevad VSS § 6 8 punktides 6 ja 9 nimetatud põgenemisohu alused ning isikuga seotud elulisi asjaolusid arvestades on põgenemisoht reaalne.
7.1.VSS § 68 punkti 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Praegusel juhul esineb isiku suhtes Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses märkimisväärne põgenemisoht. Soome kohustas puudutatud isikut Schengeni viisaruumist lahkuma, kuid puudutatud isik seda ei teinud. Selle asemel asus puudutatud isik teele Saksamaale, kus ta soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Soomes puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud. Seejuures nähtub isikuga toimunud vestlusest, et isik oli teadlik, et lahkumiskohustuse täitmata jätmisel Soome ametivõimud deporteerivad ta ning puudutatud isiku teadlik soov oli Soomest põgeneda ning taotleda rahvusvahelist kaitset mõnes teises riigis. Puudutatud isiku ütlustest nähtub soov, et kui ta ühes või teises liikmesriigis hakkama ei saa, siis ta suunduks kuhugi järgmisse ning isiku kogu tegevus on orienteeritud töötamisele.
7.2.VSS § 68 punkti 6 saab välismaalase põgenemisohtu järeldada, kui isiku on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku senine elu Soomes ja sealt lahkumise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Ehkki isiku sõnul ei oma ta Saksamaal tutvusi, siis tõi ta vestlusel välja, et lootis leida Saksamaal kedagi koduriigist, kes leiaks talle seal tööd. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest (oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest), vaid liigub tööd ja paremaid majanduslikke tingimusi otsides sinna, kuhu ise õigeks peab. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Soomega ega ka PPA-le esimesel võimalusel, vaid alles 24 tundi pärast kinnipidamist. Seejuures oli isik rahvusvahelise kaitse esitamise võimalustest teadlik, kuna tema reisi eesmärk oli seda teha Saksamaal.
8.Eeltoodud asjaolude tõttu kogumis tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab tema kinnipidamist kaheks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
9.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema Soomele üleandmise eesmärgil või ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.
10.Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskuses kinni pidamist ebaproportsionaalseks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 4
PPA poolt vastuvõtupalvega seonduvate asjaolude kohta kohtuistungil antud selgitusi arvestades ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks kuni kaheks kuuks, mille juures PPA-l tuleb mh juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi vältel kinni pidada.
12.Kohus selgitab, et kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
13.Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kokkuvõte
14.Kohus annab PPA-le loa pidada X kinni ja paigutada ta kuni 28.06.2025 kinnipidamiskeskusesse. Loa andmise aluseks on asjaolu, et isiku käitumisest saab järeldada, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist kodumaale. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Soomes, ega ka esmasel kokkupuutel Eesti ametivõimudega. Puudutatud isikule oli Soome kehtestatud lahkumiskohustus teada, kuid vaatamata sellele asus ta Soomest teele Saksamaale, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Selleks kasutas puudutatud isik transiitriigina Eestit. On alust eeldada, et Soome vastutab Dublini III määruse aluse puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning isik tuleb Soomele üle anda. Selleks tuleb tagada, et puudutatud isik ei jätkaks Schengeni viisaruumis ebaseaduslikku liikumist ning viibiks esmaste menetlustoimingute ning hilisema võimaliku üleandmise ajal Eestis. Seda ei ole võimalik tagada järelevalvemeetmete kohaldamisega. Puudutatud isiku tervislik seisund ei välista tema kinnipidamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.