lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-684/2

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-684/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1749
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2Kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-684/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-684

Määruse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

L.L kaebus Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse tema poole, kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-24-684.
2.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.L.L esitas 6. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa valla vastu. Kaebuse kohaselt kirjutas Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist jaanuaris 2024 omavoliliselt kaebaja tugiisikule ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava e-maili seonduvalt kaebajale kuuluva maoga. Kaebaja väitel on maoga seoses pääsenud liikuma väärinfo, nagu oleks madu vabapidamisel. See väärinfo tekkis sellest, et vahel viibib madu kaebaja järelevalve all vabaduses. Kaebaja leiab, et seda infot moonutati stiilis “madu on vabapidamisel“, kuid tegelikult on madu 90% ajast terraariumis. Kaebaja seostab väärinfo tekkimist Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialisti P. Eevardiga, sest ta jättis kontrollimata, millised on tegelikud maopidamise asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et puudus formaalne alus tugiisikule tema lemmikloomaga (boamadu) seonduva e-kirja saatmiseks. Sotsiaalhoolekandespetsialist käitus valesti, kui esitas tugiisikule infot, mis ei olnud otseselt talle mõeldud ning mis oleks tulnud esitada otse kaebajale. Ametniku tegevus võis riivata isikuandmete kaitse seadustiku põhimõtet, et andmeid tuleb töödelda minimaalselt vajalikus ulatuses ning mitte edastada neid suvalistele kolmandatele osapooltele. Kaebaja eraelu puutumatust oleks saanud paremini kaitsta, kui madu puudutav info oleks esitatud otse kaebajale. Kaebaja taotleb Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemist edaspidi kaebajat puudutavates küsimustes pöörduda otse kaebaja poole, mitte suvaliste kolmandatest isikutest vahendajate poole. Lisaks taotleb kaebaja Tapa valla kohustamist lükata ümber vale faktiväide, nagu oleks madu vabapidamisel. Samuti palub kaebaja hüvitada valeinfo või ebakohase

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15

3-24-684 väärtushinnanguga tekitatud kahju summas 75 eurot. Kaebaja defineerib ebakohase väärtushinnangu või väära faktiväitena väidet „Madu on vabapidamisel“. Tegemist on ilmselgelt ebatõese ettekujutuse tekitamise või ebakohase väärtushinnanguga, mis on vastuolus tegelikkusega – madu on 90% ajast oma terraariumis ja vaid kaebaja juuresolekul lastakse teda terraariumist välja ümbruskonda uudistama. Kaebaja on seisukohal, et sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmetega (seoses mao pidamise viisiga) kahjustati tema au ning loodud kuvand kahjustab tema mainet. Kaebajal on õigustatud huvi sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks. Ametnik oli ilmselgelt hooletu uurimispõhimõtte järgimisel ega kontrollinud oma väärtõlgenduste või väljamõeldiste levitamisel nende õigsust.

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist on alusetult pöördunud teda puudutava e-kirjaga tema tugiisiku poole, avaldades e-kirjas ebaõige faktiväite, justkui kaebaja madu oleks vabapidamisel. Kaebaja taotleb teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole. Samuti on kaebaja esitanud nõude kohustada XXXa lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväide. Tegu on kohustamisnõuetega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe esitada hüvitamisnõue, taotledes Tapa vallalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4).
4.Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud kõikide kaebuse nõuete puhul.
6.Kaebaja on esitanud nõude teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale Tapa Vallavalitsuse poolt määratud tugiisik. Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõige 1 sätestab: „Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.“ Kuna tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohaliku

3-24-684 omavalitsuse üksusel, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus anda ka tugiisikule juhiseid teenuse täitmisel (nt anda juhis, mida on teenust saavale isikule vaja selgitada tema juhendamiseks ja omavastutuse võime arendamiseks). Seda arvestades ei pea kohus perspektiivseks kaebaja nõuet kohustada vastustajat kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi pöörduma otse kaebaja poole. Vastustajale peab jääma kaalutlusruum hindamaks, milliste teemadega pöörduda otse kaebaja poole ning milliste osas on vajalik kaebaja juhendamine tugiisiku poolt. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab tugiisikule juhiseid, milliseid teemasid on vaja kaebajaga arutada tema juhendamiseks, motiveerimiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamiseks. Juhised kohaliku omavalitsuse üksuse poolt on vajalikud, et tugiisik saaks teenust kvaliteetselt osutada ning kaebaja saaks vajalikku teavet paremaks toimetulekuks. Arvestada tuleb sellega, et tugiisikul on tähtajatu kohustus hoida saladuses teenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet.

7.Kaebaja heidab ette, et Tapa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard on 2024. a jaanuaris saatnud kaebaja tugiisikule kirja, milles on väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel. Kaebaja peab seda väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist. P. Eevard märkis kõnealuses kirjas, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis ta võib kuskilt torudest nende korteritesse sattuda. Seega ei ole P. Eevard väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel, vaid ta on kirjeldanud naabrite hirmu, et kui kaebaja madu peaks olema vabapidamisel, võib ta naabrite korteritesse sattuda. Seejuures viitab sõna „kui“ kasutamine sellele, et polnud päris selge, kas kaebaja madu on vabapidamisel. Kuna P. Eevard pole tugiisikule saadetud kirjas väitnud, et kaebaja madu on kindlasti vabapidamisel, pole alust ka kohustada vastustajat sellist väidet ümber lükkama. Seega pole kaebaja nõue perspektiivikas. Taolise kirja saatmist kaebaja tugiisikule ei saa pidada ka kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Nagu eelnevalt selgitatud, oli vastustajal õigus anda kaebaja tugiisikule juhiseid, milliste teemade osas kaebajat juhendada. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et vastustajale oli laekunud teave, et kaebaja naabritel on hirm, et kui kaebaja madu on vabapidamisel, võib ta nende korteritesse sattuda. Vastustajal tuli sellise teabe saamise korral reageerida. Sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard palus, et tugiisik arutaks seda teemat kaebajaga ning juhendaks teda, et madu peab olema terraariumis, mitte vabalt ringi roomama. Kohtu hinnangul oli sellise juhise andmine tugiisikule kooskõlas tugiisikuteenuse eesmärgiga. Tugiisiku, mitte otse sotsiaalhoolekandespetsialisti kaudu säärase teabe ja juhiste saamine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja sai tugiisikule olukorda selgitada ning nad said koos arutada, kas naabrite hirmul on alust.
8.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime.
8.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

3-24-684 või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

8.2.Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8.3.Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20).
8.4.Kohus leiab, et Tapa valla sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas esitatud infoga, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei saanud teotada kaebaja au ega head nime. Ametniku kiri oli adresseeritud ja mõeldud kaebaja tugiisikule ning Enele, kes kaebaja vaides esitatud hinnangu kohaselt oli Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juht, kuid isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema suunatud avalikkusele. Veelgi enam, selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26; 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt väljatoodu selle kohta, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei ole sellise iseloomu ega intensiivsusega, et saaks jaatada kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist.
8.5.Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et XXX oleks sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas sisalduvat teavet avaldanud isikutele, kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks (ametnik tegutses kaebaja naabrite info peale, mitte vastupidi), leiab kohus, et XXX ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Kuna sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kiri ei ole laiemale ringile isikutele kättesaadav, ei saa viidatud kirjas sisalduv väide kaebaja mao pidamise viisi kohta kaebaja õigusi intensiivselt riivata.

3-24-684

9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja