Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X
Asja läbivaatamine
08.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.06.2025 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani Vabariigi kodanik X. X (sünd. xx.xx.xxxx) saabus Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu 16.09.2024, kasutades selleks Usbekistani kodaniku passi kehtivusega 19.01.202418.01.2034. Reisi eesmärk oli töötamine Läti ettevõttes. Isik väitis, et töötas seal 4 kuud. Läti Vabariik tühistas 16.10.2024 isikule väljastatud D-viisa, mille tõttu tulnuks isikul lahkuda Schengeni alalt. Isik saabus selle asemel 05.01.2025 Eestisse sooviga asuda Eestis tööle ja õppima. Kuna taotluses olid puudused, jättis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse läbi vaatamata. Isik viibib Schengeni alal alates 17.10.2024 ilma seadusliku aluseta kokku 114 päeva.
2.PPA koostas isikule 07.02.2025 lahkumisettekirjutuse ja andis talle selle vabatahtlikult täitmiseks aega 10 päeva. Isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks.
3.Isik esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.02.2025 ettekirjutuse tühistamiseks ja taotles esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Kohus võttis
3-25-898
17.02.2025 määrusega asjas nr 3-25-371 kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 26.06.2025.
4.PPA tabas 06.04.2025 D-terminali parklas sõidukeid kontrollides kaebaja ja pidas ta kl 15.50 kuni 48 tunniks kinni, sest isik ei olnud lahkumisettekirjutust hiljemalt 17.02.2025 täitnud. Seega muutus lahkumisettekirjutus 18.02.2025 sundtäidetavaks. Tema suhtes koostati lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll.
5.PPA esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
5.1.Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isiku väitel sai ta viisa kehtetuks tunnistamisest teada PPA-lt.
5.2.Isikule anti võimalus lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Selline otsus baseerus usaldusel, kuna isik kinnitas 07.02.2025 küsitluse käigus, et ta on nõus Eestist ja Schengeni alalt vabatahtlikult lahkuma. Isik ei lahkunud ega olnud ka PPA-le kättesaadav. Kuna isik ei ole ettekirjutust vabatahtlikult täitnud, siis ei ole ta enam PPA silmis usaldusväärne. Isiku huvi viibida Eestis ja Schengeni alal on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. PPA vestles isikuga, et selgitada välja lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise põhjused. Isik selgitas, et tal ei ole piisavalt raha, et ettekirjutust täita. Isik ei ole PPA-d ettekirjutuse täitmata jätmisest ja selle põhjusest teavitanud, vaid jättis ettekirjutuse teadlikult täitmata. Isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Tema suhtes koostati lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll.
5.3.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 6 8 p-d 1 ja 6), sest ta ei ole lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud tähtaega ning tema käitumisest ja hoiakutest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vabaduses viibides puuduks tal ajend enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata, mida ta on oma käitumisega näidanud.
5.4.Isiku suhtes ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest need ei taga tema lahkumise tulemuslikkust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ja PPA hinnangul jätkab seda, kuna tal on soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengeni alale. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega.
5.5.Eestil puudub otselend Usbekistani, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub reisi korraldamisest: piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku koheselt, kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.
6.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik töötas alguses Lätis ja tahtis seejärel Läti viisa alusel tulla Eestisse tööle. Kui tööluba jäeti andmata, soovis ta asuda õppima Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, kuhu teda õppima ei võetud, sest teda ei peetud usaldusväärseks. Isik ei ole PPA arvates enam usaldusväärne, teda ei ole võimalik vabadusse lasta, sest ta on kuri-
2(4)
3-25-898
tarvitanud PPA usaldust. PPA on alustanud isiku väljasaatmise menetlust. Kuna isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata, palub PPA luba isiku kinnipidamiseks 2 kuuks. Isik on põgenemisohtlik ega täida talle pandud lahkumiskohustust. Isikule selgitati 07.02.2025, et kui tekib mingit tõrge, siis tuleb sellest PPA-d teavitada. Isik ei teinud seda.
7.X. X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta lahkus alguses Eestist, siis jäi haigeks. PPA käitub temaga kui kurjategijaga, kuigi ei ole midagi kurja kellelegi teinud. Soovib ise lennukipileti osta ja Türgi kaudu lahkuda. Tal on Türgis 13.04.2025 silmaoperatsioon planeeritud ja 40% ettemaksust tehtud. Tal oli silmatrauma. Lennupilet oli broneeritud teisipäevaks, see on vist juba kaotanud kehtivuse. Isik ei teavitanud PPA-d lahkumiskohustuse täitmise raskustest, sest ta ei ole Eesti kodanik ja ei arvanud, et PPA teda aitab.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
9.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Läti vabariik tunnistas tema viisa kehtetuks ja isikul ei ole Leedu elamisluba, nagu ta PPA-le varem väitis. PPA tegi talle 07.02.2025 lahkumisettekirjutuse, mis tuli täita 10 päeva jooksul. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Eestisse.
10.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
11.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Esiteks ei ole kohtu jaoks usutav, et isik ei teadnud tema viisa kehtetuks tunnistamisest Lätis. Ilmselt oli viisa kehtetuks tunnistamine põhjuseks, miks isik tuli Eestisse ja püüdis Leedus elamisluba saada. Ta pidi aru saama, et viisa kehtetuks tunnistamine võtab temalt õigusliku aluse Schengeni alal viibida ja Schengeni viisaruumis ringi liikuda ning tal tulnuks Schengeni alalt lahkuda. Isik jättis oma lahkumiskohustuse teadlikult täitmata ja püüdis seda vältida, lahkudes Lätist ja siirdudes teise Schengeni liikmesriiki.
12.Teiseks jättis isik täitmata PPA 07.02.2025 koostatud lahkumisettekirjutuse, mille vabatahtlikult täitmiseks anti 10-päevane tähtaeg. Isik kinnitas ise PPA-le, et ta on nõus vabataht3(4)
3-25-898
likult lahkuma ja hankima selleks vajaliku raha, kuid jättis oma kohustuse täitmata. Seejuures ei andnud ta PPA-le teada, et tal ei õnnestu raha puudumise tõttu lahkuda, vaid jäi ebaseaduslikult Eestisse. Selgitused kohustuse täitmata jätmise ja PPA teavitamata jätmise kohta on asjakohatud. Lahkumiskohustuse täitmata jätmine näitab isiku põgenemisohtu. Võib arvata, et vabaduses viibides ei tee isik PPA-ga koostööd väljasaatmismenetluses, vaid püüab end varjata, et väljasaatmist vältida. Kuna isik on enda kinnitusel korduvalt Eesti-Läti-Leedu vahet sõitnud, siis võib arvata, et ta võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära kasutades ebaseaduslikult Eestist mõnda teise Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata ja PPA-le kättesaamatuks muuta. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev käitumine õigustab usaldamatust isiku suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne. Põgenemisohu prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Schengeni alal kehtivasse õiguskorda.
13.Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades isiku varasemat liikumist Schengeni alal, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule võtmine ei takistaks teda Schengeni alal oma soovi kohaselt ringi liikuda.
14.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
15.Isiku selgitused Türgis planeeritud silmaoperatsiooni kohta ei ole kuigi usutavad, sest ta ei ole sellele varem viidanud. Soovi korral on tal võimalik silmaoperatsiooni aeg edasi lükata ja Usbekistanist Türki sõita või teha operatsiooni oma koduriigis. Väidetav silmaoperatsioon ei anna alust isikut kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei ole täitnud, mistõttu on see muutunud sundtäidetavaks ja ta kuulub väljasaatmisele.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.