P.D kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – P.D Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.D määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse P.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määruse peale.
2.Jätta P.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrus muutmata.
Jätta P.D riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
P.D esitas Tallinna Vanglale 05.11.2024 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 43 000 eurot. P.D esitas Vabariigi Presidendile armuandmispalve, millele vangla pidi lisama kinnipeetava iseloomustuse. Vangla esitas vana iseloomustuse, millega takistas kaebaja vanglast vabanemist. Iseloomustuses kajastatud teave iseloomustas kaebajat negatiivselt ning teotas tema au ja head nime.
2.Tallinna Vangla jättis 27.12.2024 vastusega nr 5-37/24/134-2 taotluse rahuldamata.
3.P.D esitas Tallinna Halduskohtule 02.01.2025 kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 43 000 eurot väljamõistmiseks 05.11.2024 taotluses toodud põhjustel.
3-25-2 Kaebuses oli taotlus anda kaebajale riigi õigusabi, vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning kuulutada menetlus kinniseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1); rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt, s.o 60 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 2); jättis menetlusabi taotluse 60 euro suurust riigilõivu puudutavas osas rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 60 eurot tasumiseks aega 15 päeva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 4). Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kuulutada menetlus kinniseks.
5.Kaebaja esitas 03.02.2025 korduvad riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused, mille halduskohus jättis 04.02.2025 määrusega rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 28.02.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 03.02.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.
7.P.D esitas 07.03.2025 määruskaebuse Riigikohtule.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 19.03.2025 määrusega P.D kaebuse. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis 03.02.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis riigilõivu 60 eurot tasumiseks aega 15 päeva sama määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates. Halduskohtu 03.02.2025 määrus jõustus 28.02.2025. Kaebajal oli võimalik riigilõivu tasuda 15 päeva jooksul alates 28.02.2025. Seega oli riigilõivu tasumise viimaseks päevaks 17.03.2025. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ja see puudus takistab asja läbivaatamist.
9.P.D esitas Riigikohtule 19.03.2025 riigi õigusabi taotluse.
10.P.D esitas 19.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 21.03.2025 ja 25.03.2025) halduskohtu 19.03.2025 määruse peale. Kuna määruskaebus on Riigikohtu menetluses, ei olnud halduskohtul õigust kaebust tagastada. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu 60 eurot tasumisest, sest riigilõivu nõudmisega rikutakse kaebaja põhiseadusest tulenevat õigust pöörduda kohtusse. Kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja õigused jäävad riigi õigusabita kaitseta. Kaebaja taotleb menetlusabi Riigikohtusse pöördumiseks. Määruskaebuses sisaldus avaldus kohtunik Reelika Linnu taandamiseks ning kahjunõue Tallinna Halduskohtu vastu. Kohtunik R. Lind on erapoolik. Kuna kohtuniku ja kaebaja vahel on olnud konfliktid, on kohus tagastanud kõik kaebaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused ning kutsunud kaebajat sarikaebajaks. Kaebaja palub välja mõista 3500 eurot või õiglane summa. Samuti palub kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivu tagastamist asjas nr 3-23-2751.
11.Riigikohus jättis 25.03.2025 määrusega P.D taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning tagastas P.D määruskaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 2(4)
3-25-2
13.Halduskohtu 19.03.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
14.Halduskohus rahuldas 03.02.2025 määrusega P.D menetlusabi taotluse osaliselt, s.o 60 eurot ületavas osas ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja riigilõivu 60 eurot tasumiseks määruse jõustumisest arvates. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, kuid ringkonnakohus tagastas selle 28.02.2025 määrusega. Halduskohtu 03.02.2025 määrus jõustus seega 28.02.2025. Kaebaja ei ole halduskohtu 03.02.2025 määruses ettenähtud tähtajaks nõutavat riigilõivu tasunud ega taotlenud halduskohtult puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna olukorras, kus kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 55 lg 1, § 104 lg 1), siis on halduskohus P.D kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti tagastanud.
Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebaja kordab määruskaebuses taotlust vabastada end riigilõivu (60 eurot) tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et siinses haldusasjas on see küsimus lõplikult otsustatud. Jõustunud määrust selle kohta, kas kaebajal on alust saada menetlusabi, saab kahtluse alla seada üksnes teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva menetlusabi taotluse esitamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2024 määrus nr 3-241141, p 13; 23.09.2024 määrus nr 3-24-625, p 12).
17.Määruskaebuse kohaselt taotleb kaebaja riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks. HKMS § 114 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Seega juhul, kui kaebaja taotleb riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks, tuleb tal esitada menetlusabi taotlus Riigikohtule. Siinses asjas esitas kaebaja 19.03.2025 identsed riigi õigusabi taotlused Riigikohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohus lahendas kaebaja taotluse ning jättis 25.03.2025 määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 25.03.2025 uue riigi õigusabi taotluse õigusnõustamiseks, esindamiseks ja muuks kohtulikuks menetluseks. Ringkonnakohus saab siinses asjas otsustada, kas kaebajale tuleb anda riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. P.D on olnud iseseisvalt võimeline koostama määruskaebuse, mis on piisavalt arusaadav, et ringkonnakohus saaks selle lahendada ning otsustada halduskohtu 19.03.2025 määruse seaduslikkuse üle.
18.Määruskaebuses on esitatud taotlus kohtunik R. Linnu taandamiseks. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23–30. Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et Tallinna Halduskohtu kohtunik ei ole haldusasja menetluses erapooletu, võib ta esitada kohtuniku taandamise avalduse Tallinna Halduskohtule, kui mõni kaebajaga seotud asi on halduskohtu menetluses. Siinses haldusasjas on asja menetlus halduskohtus lõppenud. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja taotlusest asjaolusid, mille tõttu kohtunik R. Lind ei oleks tohtinud siinset haldusasja lahendada.
19.Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja kohtuniku alusetute faktiväidete tõttu mittevaralise kahju hüvitist 3500 eurot või õiglast summat. Ringkonnakohus selgitab, et taotlus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt esitada Justiitsministeeriumile või Tallinna Halduskohtule. Sellist uut menetlust ei saa alustada ringkonnakohtust.
3(4)
3-25-2
20.Määruskaebuse esitaja palub riigi õigusabi ja riigilõivu tagastamist haldusasjas nr 3-23-2751. Ringkonnakohus ei saa siinses määruskaebemenetluses lahendada teise haldusasjaga seotud taotlusi. Need taotlused on kaebajal võimalik esitada haldusasjas nr 3-23-2751.
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.