Korrakaitse › Vanglad

3-24-2447 rakendamine, paigutada kaebaja ümber vangla III üksusesse, määrata kaebajale vanglas lisatoit ja võimaldada tal igapäevased kõned kodustele. Ühtlasi palus kaebaja kuulutada haldusasi kinniseks ning anda talle menetlusabi ja riigi õigusabi.

Kaebaja selgitas 04.09.2024 avalduses, et kaebus hõlmab eeskätt 40 891,42 euro suuruse kahju hüvitamise ja käskkirjade tühistamise nõudeid. Kahjunõude alused palus kaebaja võtta haldusasjast nr 3-24-1248. Kaebaja palus 06.09.2024 avalduses lahendada praeguse asja raames tema kahjunõue.

Tallinna Vangla koostas 18.09.2024 vastuse nr 5-37/24/84-6 kaebaja 30.06.2024 taotlusele.

Tallinna Vangla direktor on kaebaja nõuded seoses lukustatud kambris hoidmisega ajavahemikul 01.12.2023–11.01.2024, 12.01.–30.01.2024, 31.01–29.02.2024, 01.03.– 30.03.2024, 01.04.–07.04.2024 ja 08.04.–09.07.2024 juba varem läbi vaadanud ning selles osas taotlust ei lahendata. Kaebajale ei ole põhjustatud mittevaralist kahju, mis tuleks talle riigivastutuse seaduse alusel hüvitada. Tallinna Vangla direktor otsustas: 1) tagastada Q.F 30.06.2024 taotlus nr 5-37/24/84-1 ja selle järjed mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses suletud ruumis kinni hoidmisega ajavahemike 01.12.2023–11.01.2024, 12.01.–30.01.2024, 31.01.–29.02.2024, 01.03.– 30.03.2024 ja 01.04.–07.04.2024 ja 08.04–09.07.2024 osas ning julgeolekumeetmete pikendamise osas kahe kuu võrra märkimata ajavahemikul ja meditsiinilise abi andmata jätmisega; 2) jätta muus osas taotlus rahuldamata.

Kaebaja märkis 26.10.2024 avalduses, et kahjunõude uus suurus on 52 584 eurot ning ta soovib täiendavalt Tallinna Vangla 24.09.2024 vastuse, 15.04.2024 vastuse ja 23.05.2024 vastuse tühistamist.

Kaebaja palus 02.11.2024 taotluses anda talle riigi õigusabi ja kuulutada haldusasi kinniseks.

Kaebaja palus 08.11.2024 taotluses menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, jättis läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused anda riigi õigusabi ja kuulutada menetlus kinniseks ning jättis rahuldamata taotluse Tallinna Vangla trahvimiseks.

Kaebaja esitas halduskohtu 13.11.2024 määruse peale määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.2025 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, rahuldas kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistas halduskohtu

2(6)

3-24-2447 13.11.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles kaebaja hüvitamiskaebus tagastati osas, mis puudutas Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-6 rahuldamata jäetud kahjunõuet. Ringkonnakohus saatis kaebuse selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ja jättis muus osas määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-6 rahuldamata jäetud kaebaja kahjunõude osas pidanuks hüvitamiskaebuse alus olema kohtule arusaadav, sest 29.08.2024 kaebuses oli alapealkirja „Kaebuse faktiline põhjendus“ all tehtud selge viide kaebaja 30.06.2024 vaidele nr 5-15/24/156-1, mis sisaldas mh kahju hüvitamise taotlust. Kuigi kaebaja ei olnud kohtusse pöördumise ajaks (29.08.2024) veel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, oli see menetlustakistus siiski kõrvaldatud juba enne kaebuse tagastamist. Eeltoodust lähtudes tuleb kaebaja kaebus saata Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusega nr 5-37/24/84-6 rahuldamata jäetud kahjunõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (sh riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmise taotluse lahendamiseks).

Kaebaja esitas 25.03.2025 menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kaebaja esitas 26.03.2025 Riigikohtule teistmisavalduse.

Riigikohus jättis 09.04.2025 määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest teistmisavalduse esitamisel ja jättis kaebaja teistmisavalduse menetlusse võtmata.

Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb tasuda riigilõiv 350,78 eurot ja täpsustada kahju hüvitamise nõuet (resolutsiooni p 3).

Kohus saab kaebaja väidetest aru selliselt, et kogu hüvitise summast nõuab kaebaja tervisekahju tekitamise eest hüvitist 40 891,42 eurot ja väärikuse alandamise eest 7 000 eurot, millele lisas intressid. Lõplik kahju hüvitamise summa on 52 584 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamisel. RLS § 60 lg 2 kohaselt tuleb halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 eurot ja mitte üle 1050 euro. Kuivõrd kaebaja taotleb väärikuse alandamise eest hüvitise 7 000 eurot väljamõistmist, ja kaebaja lisas eelnevatele 40 891,42 ja 7 000 eurole arvutused intressi ja inflatsiooni osas, siis tuleb tal tasuda riigilõivu 350,78 eurot. Kaebaja esitas kohtule 08.11.2024 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate 3(6)

3-24-2447 ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 ja 15.06.2016 määruse nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb kinnipeetavate puhul lugeda vältimatuteks kulutusi, mis ulatuvad ligi 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (2024. a 41 eurot kuus ja 2025. a 44,30 eurot kuus). Isik peab olema lisakulutusi reaalselt kandnud. Kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid tuleb arvestada taotluse esitamisele eelneval neljal kuul, s.o 08.07–08.11.2024. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõtete alusel on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 488 eurot [(1140 – 164 (kinnipidamised, elekter, koopiad, ostud kauplusest)) ÷ 4 × 2 = 488]. Seega ei ole kaebaja 08.11.2024 taotluse esitamisel maksejõuetu 350,78 euro suuruse riigilõivu tasumisel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustab kaebajat tasuma riigilõivu 350,78 eurot. Kaebaja esitas kohtule 25.03.2025 korduva menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja korduva taotluse tähelepanuta (HKMS § 55 lg 3). Kohus loeb praeguses asjas HKMS § 2 lg 4 ls 2 alusel kaebaja nõudeks mittevaralise kahju hüvitamise, mille puhul RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi ei anta, välja arvatud juhul, kui asja suhtes on suur avalik huvi. Kohus ei näe asjas tungivat avalikku huvi. Väide, et kaebaja hinnangul jättis vangla kaebaja ilma asjakohase tähelepanuta ega kutsunud talle meedikut, on vangla 26.08.2024 vastuses ümber lükatud. Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla väidete õigsuses sedavõrd, et hinnata kaebaja kahju hüvitamise nõude eduväljavaateid headeks. Sellise nõude menetlemine ei ole oluline avalike huvide seisukohalt. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3-24-2447 esindamiseks Riigikohtus. Ta ei tunne kassatsioonimenetlusega seotud õigusnorme. Kaebaja vajab advokaati, kes aitaks valdavalt koostada määruskaebust praeguses vaidluses ja/või kassatsioonkaebust, sest kaebajal puudub hetkel võimalus üksi hallata nii suurt hulka infot ja kohtuasjade sisu. Kaebaja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23-30 alusel kohtuniku taandada, kuna kohus on erapoolik, sest ei ole kaebajale määranud advokaati tema õigushüvede kaitseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Seejuures ei ole riigi õigusabi taotlust jäetud rahuldamata kaebaja maksevõime põhjal, vaid halduskohus üksnes leidis, et siinses asjas vaidluse all oleva nõude menetlemiseks ei ole riigi kulul advokaadi määramine vajalik ega põhjendatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).

Kaebaja võimet sarnastes mittevaralise kahju hüvitamise asjades iseseisvalt oma õigusi kaitsta on varem korduvalt hinnatud (sh siinses asjas) ning leitud, et riigi õigusabi korras temale esindaja määramine ei ole vajalik (nt Riigikohtu 09.04.2025 määrus nr 3-242447, 09.04.2025 määrus nr 3-23-1023, 09.04.2025 määrus nr 3-23-2751, 09.04.2025 määrus nr 324-3130; Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2025 määrus nr 3-24-2447, 15.05.2025 määrus nr 3-24-3130, 26.03.2025 määrus nr 3-25-2, 30.08.2024 ja 18.11.2024 määrused nr 3-24-2099). Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Isegi kui asja menetlemise vastu võiks esineda teatav avalik huvi, sest kaebaja väidab ka temale vangla poolt tervisekahju tekitamist, ei ole vaidlus olemuselt keerukas ja puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks kohtu selgitusi järgides iseseivalt suuteline tooma välja kahjunõudega seonduvaid asjaolusid ja põhjendusi. Seega tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist ja asja tähtsusest kaebaja jaoks, tuleb tema riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata jätta kaebuse kasinate eduväljavaadete tõttu.

Tallinna Vangla 18.09.2024 vastusest nr 5-37/24/84-6 (dtl 172–176) nähtub, et vaidlusalusel perioodil, s.o 10.07.2024–01.09.2024, on kaebaja kohta koostatud arvukalt ettekandeid. Vangla on viidanud kaheksale ettekandele ajavahemikul 19.07.2024– 28.08.2024. Vangla on 18.09.2024 vastuses välja toonud, et kaebaja on sel ajal mh karjunud ametniku peale, kui talle tahvelarvutit kambrisse ei väljastatud; ähvardanud vanglaametnikku tapmisega; tagunud tualeti ust vastu seina ja vigastanud end; ei ole allunud valvuri korraldusele tulla trellukse juurde talle määratud käeraudade paigaldamiseks ja ütles „kui kambrisse tulete löön teid peaga maha“; üritanud läbi kinnise trellukse valvurit korduvalt haarata ja visanud vedelikuga pudeli valvuri poole; vigastanud end, kui talle täiendavat telefonikõnet ei võimaldatud. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei saa sellistel asjaoludel pidada julgeolekuabinõude rakendamist kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole senises menetluses välja toonud 5(6)

3-24-2447 asjaolusid, mille tõttu saaks tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist pidada väärikust alandavaks selliselt, et seda tuleks rahaliselt hüvitada. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus kaebaja väärikuse alandamisega seotud kahjunõude eduväljavaateid vähesteks.

Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. II

Kaebaja taotlus anda talle halduskohtu 16.04.2025 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi jääb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahuldamata. Määruskaebuses taotleb kaebaja riigi õigusabi ja menetlusabi ka Riigikohtusse pöördumiseks. HKMS § 114 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Seega juhul, kui kaebaja taotleb riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks, tuleb tal esitada menetlusabi taotlus Riigikohtule.

Määruskaebuses esitatud taotlus ekspertiisikulude riigi kanda jätmiseks tuleb kaebajal esitada halduskohtule, kes tema kaebust menetleb.

Määruskaebuses on esitatud taotlus asja menetleva kohtuniku taandamiseks. Kui kaebaja leiab, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on kaebajal võimalik esitada Tallinna Halduskohtule põhistatud avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 13 lgle 1 ja TsMS §-dele 23–30.

Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.04.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.