Määruse peale võib kaebuse nõuete muutmist ja kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 97 lg 2, § 119 lg 1 ja § 252 lg 7; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
3-24-3322
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.P esitas Tallinna Halduskohtule 07.12.2024 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Halduskohtu tegevus haldusasjas nr X-XX-XXXX ning mõista riigilt välja kahjuhüvitis: varalise kahju eest 500 000 eurot, moraalse kahju eest 50 000 eurot iga aasta kohta, mil meedias avaldatud andmed ja artiklid on avalikkusele kättesaadavad, ning tervisekahju eest 5000 eurot kuus kaebaja eluaegse raviga seotud kulude katteks. Kaebaja palub kohustada halduskohut ning Justiits- ja Digiministeeriumi võtma meetmeid, mis välistaksid sarnased rikkumised tulevikus, ning tagama kaebaja toimikute täielik salastatus. Kaebuse kohaselt on halduskohtu kohtunik ja pressiesindaja rikkunud haldusasja nr X-XXXXXX menetluse käigus oma teenistusülesandeid, võimaldades kaebaja isikuandmete ebaseaduslikku töötlemist ja avalikustamist ajakirjanduses. Sellega on kaebajale tekitatud varaline, moraalne ja tervisekahju. Kaebaja on esitanud halduskohtu esimehele avalduse algatada kohtuniku ja pressiesindaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras esindaja määramist ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 13.12.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Q.P esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt, tühistades halduskohtu määruse resolutsiooni p
1.Riigi õigusabist keeldumise osas jäi määruskaebus rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2025 määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 7-päevase tähtaja. Kohus hoiatas, et puuduse tähtpäevaks kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse.
4.Q.P esitas 01.07.2025 riigi õigusabi taotluse. Kaebaja terviseseisund on püsivalt ja tõsiselt kahjustunud pikaajalise juriidilise surve tõttu, mis on põhjustatud Tallinna linna asutuste tegevusest, kohtuasjade venimisest ja kohtunike tegevusetusest. Arstitõendid ja töövõime otsused näitavad, et kaebaja olukord on halvenenud ning ta on menetlusvõimetu.
5.Q.P esitas 05.07.2025 kaebuse täienduse koos taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Kaebuse täienduse sisu ja nõuded on järgmised: 1) eemaldada kaebaja kõik isikuandmed, sh sotsiaalmajanduslikku olukorda puudutavad andmed ja meedias avaldatud artiklite juurde kuuluvad materjalid kõigist kanalitest, sest isikuandmete töötlemine ei ole olnud õiguspärane; 2) kohustada Eesti Vabariiki (Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu) kõrvaldama rikkumine, st kõik kaebaja isikuandmeid, terviseandmeid, toetuste infot, pilte ja artikleid sisaldavad materjalid tuleb eemaldada kõikidest avalikest allikatest (sh Elu24, Postimees, Google, Facebook, muud portaalid). Taastada tuleb olukord isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) 1 art 17 mõistes; 3) tuvastada, et Eesti Vabariik (sh halduskohtu kohtunik ja pressiesindaja) on põhjustanud kaebajale õigusvastaselt kahju seoses kaebaja eriliigiliste isikuandmete ebaseadusliku avaldamise ja meediasse lekitamisega; 4) mõista välja varaline kahju 1980 eurot (ravimid, tugiisikute töö, arstide teenused, dokumendikulu); 5) mõista välja mittevaraline kahju vähemalt 1500 eurot (inimväärikuse, tervise ja eraelu puutumatuse rikkumine). Tallinna Halduskohtu pressiesindaja avaldas kohtuniku loal 2024. a detsembris Elu24 portaalis kaebaja eriliigilisi isikuandmeid. Vahetult pärast seda süvenesid järsult kaebaja 1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.206 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
2(10)
3-24-3322 terviseprobleemid, järgnes täielik töövõimetus ja pikaajalise ravi vajadus. Kuna riik (Justiitsja Digiministeerium, Tallinna Halduskohus ja Andmekaitse Inspektsioon) pole seni olukorda taastanud ega lõpetanud kaebaja isikuandmete avaldamist, suureneb kahju iga päev. Kaebajal puudub võimalus taastuda ja tasuda riigilõivu.
6.Q.P esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.07.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu 09.06.2025 määruse tervisekahju hüvitamise nõuet puudutavas osas. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu 09.06.2025 määruse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et tervisekahju hüvitamisega seotud nõue on RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust tühistada halduskohtu 09.06.2025 määrust ega vabastada kaebajat menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
7.Q.P esitas 10.07.2025 kaebuse täienduse järgmiste nõuetega: 1) eemaldada kõik kaebaja isikuandmed (sh sotsiaaltoetused, terviseandmed, pildid, kommentaarid) viivitamata kõikidest avalikest allikatest. See on kohtu ja riigi, mitte ohvri kohustus; 2) hüvitada kaebajale kõik tsiviilkohtusse suunamisest, tagatistest ja kohtukuludest tekkinud kahjud (Tallinna Halduskohtu 04.07.2025 otsus haldusasjas nr Y-YY-YYYY suunab kaebaja tsiviilkohtusse). Kaebaja palub kohtunikul maksta kaebaja eest tagatis 7200 eurot, kui ta arvab, et keegi peab maksma selliseid summasid nõude eest eemaldada eriliigilised isikuandmed; 3) kohus peab selgelt välja ütlema, miks Eestis puudub tegelik õiguskaitse ning kuidas kavatsetakse see olukord lahendada; 4) kohtul tuleb otsuses selgelt välja öelda, millise riigiasutuse või kohtu poole peab ohver pöörduma, kui tema kohta avaldatakse eriliigilisi isikuandmeid ning ta soovib nende viivitamatut eemaldamist kõikidest avalikest allikatest; 5) hüvitada kaebajale kogu tulevane kahju, mis jätkub seni, kuni rikkumine kestab ja olukord pole taastatud. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles: 1) kõikide kaebaja isikuandmete (sh sotsiaaltoetused, terviseandmed, pildid, kommentaarid) viivitamatut eemaldamist kõigist avalikest allikatest; 2) kõikide menetluskulude, tagatiste ja muude nõuete täitmise (sh sundtäitmine, artiklite ja isikuandmete ülevalhoidmine) peatamist. Taotluse põhjenduste kohaselt suureneb kahju iga päev, mil kaebaja isikuandmed on avalikustatud. See rikub süütuse presumptsiooni ja eraelu puutumatust ning põhjustab tervisekahju ja majanduslikku kahju.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.08.2025 määrusega läbi vaatamata Q.P 05.07.2025 korduva menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse nõuded, mis puudutavad Tallinna Halduskohtu tegevusega tekitatud varalist kahju ning inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralist kahju (resolutsiooni p 2) ning jättis rahuldamata Q.P 01.07.2025 riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3), 05.07.2025 taotluse muuta kaebuse nõudeid (resolutsiooni p 4) ning 10.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 5). Sama määrusega jättis kohus kaebuse tervisekahju hüvitamise nõudes käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 30-päevase tähtaja (resolutsiooni p-d 6 ja 7). Riigilõivu tasumisest vabastamine Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2025 määrus jõustus 16.07.2025 ning sellest hakkas kulgema riigilõivu tasumise 7-päevane tähtaeg varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (v.a tervisekahju hüvitamise nõude osas, mis on riigilõivuvaba). Seega pidi kaebaja tasuma riigilõivu 1050 eurot hiljemalt 23.07.2025. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud.
3(10)
3-24-3322 Kaebaja esitas 05.07.2025 kaebuse täienduse koos uue taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumisest. Ka kaebuse täienduses on kaebaja esitanud nõude hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, kuid muudetud on nõuete suurust. Olenemata sellest, kas kaebaja soovis esitada täiendavad kahju hüvitamise nõuded või muuta nõudeid selliselt, et asendada varem esitatud kahju hüvitamise nõude summad uutega, tuli kaebajal ikkagi tasuda riigilõivu (v.a tervisekahju osas) suurima, s.o varalise kahju hüvitamise nõude järgi (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 2). Kohus lahendas 09.06.2025 määrusega kaebaja poolt samadel asjaoludel ja alustel esitatud menetlusabi taotluse, mille kaebaja vaidlustas ringkonnakohtus. Ootamata ära määruskaebuse tulemust, esitas kaebaja uue samasisulise taotluse 05.07.2025. Vahepeal ei ole asjaolud muutnud. Taotlus on esitatud samadel asjaoludel ja alustel. Seetõttu jääb kaebaja korduv menetlusabi taotlus HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebaja tegevus korduvate taotluste esitamisel on pahatahtlik ja takistab asja menetlemist. Kaebuse tagastamine Kaebuse nõuetelt mõista riigilt välja varaline kahju 500 000 eurot ja moraalne kahju (inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise motiivil) 50 000 eurot iga aasta kohta, mil andmed ja artiklid on avalikkusele kättesaadavad, on tasumata riigilõiv. Ka nõude suuruse vähendamisel tulnuks tasuda riigilõiv vastavalt nõude suurusele samaks ajaks. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 ja HKMS § 104 lg 2 teise lause alusel tagastada. Riigi õigusabi Kaebaja sissetulekud ei võimalda tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Sellegipoolest jääb riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi, vaatamata tema terviseseisundile. Kaebaja on menetlusdokumentides välja toonud peamised faktilised asjaolud, millel tema nõue põhineb. Juurdepääs kaebaja terviseandmetele on üksnes kaebajal. Üksnes kaebaja saab selgitada, kuidas ja miks on temale väidetav tervisekahju tekkinud. Sellise info edastamine ei ole nii keeruline, et kaebaja vajaks selleks esindajat. Tallinna Ringkonnakohus on samadel asjaoludel esitatud riigi õigusabi taotlust lahendades välja toonud, et kaebaja tuleb kohtuga ekirjavahetuse pidamisega toime. Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2025 määruses nr C-CCCCCC (p 19) selgitanud, et riigi õigusabi ei anta selleks, et kaebaja asemel haldaks tema menetlustoiminguid riigi kulul määratud esindaja. Esindaja saamine ei pruugi kaebaja tervise ja ravi aspektist midagi paremaks muuta. Ka esindaja peaks kooskõlastama kaebajaga oma toimingud, järgima kaebaja käsundit, saama temalt asjaomast teavet ja tõendeid jne, mistõttu ei oleks kaebajal ka esindaja olemasolul võimalik kõikidest oma kohtumenetlustest distantseeruda. Riigi kulul riigi õigusabi osutajat ei määrata kaebaja asjaajamise hõlbustamise, sh kõikidest kohtuasjadest ülevaate hoidmise eesmärgil. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega ja leiab, et need kohalduvad ka siinses asjas. Lisaks tuleb jätta taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Tallinna Halduskohtu 09.06.2025 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2025 määruses on kaebaja menetlusabi taotlust lahendades põhjalikult analüüsitud kaebuse eduväljavaateid ning leitud, et need on kasinad. Kuna kaebuse aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud, on need seisukohad kohaldatavad ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Kaebuse muutmine 4(10)
3-24-3322 Kaebaja 05.07.2025 taotlust saab tõlgendada mh kaebuse muutmise taotlusena. Kaebaja on sõnastanud täiendavad nõuded järgmiselt: „1) Olukorra taastamine: nõutakse kõigi kaebaja isikuandmete ja sotsiaalmajanduslik olukord (sh meedias avaldatud artiklite juurde kuuluvate materjalide) eemaldamist kõigist kanalitest. Selline taastusmeede on vajalik, sest isikuandmete töötlemine ei ole olnud õiguspärane ning sel pole mingit seost õigusemõistmise protsessiga; 2) Kohustada Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi) kõrvaldama rikkumine – st kõik kaebaja isikuandmeid, terviseandmeid, toetuste infot, pilte ja artikleid sisaldavad materjalid eemaldada kõikidest avalikest allikatest (sh Elu24, Postimees, Google, Facebook, muud portaalid). Taastada olukord GDPR art 17 mõttes. 3) Tuvastada, et Eesti Vabariik (sh X ja Y) on haldusorgani tegevusega põhjustanud mulle õigusvastaselt kahju: minu eriliigiliste isikuandmete ebaseaduslik avaldamine ja lekkimine meediasse.“ Kohus keeldub HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmisest. Nõuded nr 1 ja nr 2 ei ole lubatavad. Sisuliselt taotleb kaebaja mõlema nõudega Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamist eemaldama kõik kaebaja isikuandmeid sisaldavad materjalid kõikidest avalikest allikatest. Sellise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Justiits- ja Digiministeerium (ega kohus) ei avalda kaebaja kohta isikuandmeid vms üheski kaebaja nimetatud avalikus allikas (meediakanalis). Kaebaja viidatud meediakanalid kuuluvad eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslike vaidluste lahendamine ei ole seadusest tulenevalt halduskohtu pädevuses, mistõttu ei ole muudetud nõudega kaebuse esitamine lubatav (vt ka HKMS § 121 lg 1 p 1). Kõik nõuded seoses erakanalites isikuandmete avaldamisega tuleb kaebajal esitada maakohtule. Nõue nr 3 on hõlmatud varem esitatud kahju hüvitamise nõudega, mis on tõhusam nõue. Eraldi tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav ning tuleks tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu (vt HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus jätkab menetlust nõudega hüvitada Tallinna Halduskohtu tegevusega (s.o kaebaja eraeluliste ja eriliigiliste andmete avaldamisega haldusasjas nr X-XX-XXXX) kaebaja tervisele tekitatud mittevaraline kahju. Esialgne õiguskaitse Kaebaja palub 10.07.2025 taotluses eemaldada esialgse õiguskaitse korras kõik tema isikuandmed kõikidest avalikest allikatest kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus seotud kaebuse nõudega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja on esitanud tervisekahju hüvitamise nõude, mille aluseks on Tallinna Halduskohtu tegevus kaebaja eraeluliste ja eriliigiliste andmete avaldamisel haldusasjas nr X-XX-XXXX. Varalise kahju hüvitamise nõue ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude inimväärikuse ja eraelu puutumatuse rikkumise motiivil on kohus kaebajale tagastanud. Kaebaja 05.07.2025 esitatud täiendavate nõuete menetlusse võtmisest on kohus keeldunud, sest kohustamisnõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tuvastamisnõue on juba hõlmatud esitatud kahju hüvitamise nõudega. Kuna kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis kaebuse rahuldamise korral tuleks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Sellise kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu ega raskendatud ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Pole kahtlust, et kaebuse rahuldamise korral on vastustajal olemas rahalised vahendid hüvitise maksmiseks. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset viisil, mis väljub kaebuse nõudest ja esemest.
5(10)
3-24-3322
9.Q.P esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.09.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 1–5 peale. Kohus eeldas, et kaebaja on võimeline menetluses ise osalema, tuginedes varasematele kohtuasjadele. Kaebaja esitab tõendid, mille kohaselt on ta täielikult töövõimetu ning arst on keelanud kaebajal kohtumääruste lugemise. Kohtumenetlused ja meediakajastused on olnud kaebaja tervisekahju otsene põhjus, mis kinnitab riigi vastutust ja kohustust pakkuda kaebajale õiguskaitset. Halduskohus tõlgendas kohtu pädevust valesti. Kaebaja nõue on suunatud riigi vastu, sest eriliigilised andmed lekkisid riigi (kohtute pressiosakonna) kaudu ning seejuures puudub riiklik mehhanism nende eemaldamiseks. Tegemist on avaliku võimu tegevuse õigusvastasuse kontrollimisega, mis kuulub HKMS §-de 4 ja 7 järgi halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud meediaväljaanded (Elu24, Postimees, Google) olid pelgalt andmete lõpp-avalikustajad. Hinnang, et kaebaja on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ning esitama fakte ja tõendeid, on väär. Selle kummutavad arstitõendid. Vastavalt HKMS §-le 37 ja IKÜM art-le 82 on kahju suuruse hindamine kohtu pädevuses. Kaebaja ei pea esitama lõplikult täpset summat, vaid arvestusliku suuruse, tuginedes esitatud faktidele ja tõenditele. Kui kohus leiab, et kaebaja esitatud summa (nt 100 000 eurot) on liialdatud, saab kohus kahju suurust vähendada kohtuotsuses, mitte jätta kaebust läbi vaatamata. Kahju hüvitamise nõue on menetletav ka juhul, kui summa hiljem väheneb. Kaebaja palub jätta menetlusse nõue hüvitada kaebajale tekitatud kahju 100 000 eurot või mõista välja mõistlik hüvitis kohtu äranägemisel, mitte jätta kaebust läbi vaatamata ainuüksi rahasumma suuruse tõttu. Kohus on väitnud, et kaebaja ei vaja advokaati, kuna tegemist oleks justkui „sekretäritööga“. HKMS ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et tugiisiku kulusid saaks lugeda kohtukuludeks. See tähendab, et kui haige inimene vajab abi dokumentide lugemisel või suhtlemisel, ei hüvita riik neid kulusid. Kui riik ei anna ka õigusabi, jääb inimene täielikult kaitseta. Tegemist on ebainimliku halduskoormusega. Kümned paralleelsed menetlused on tekitanud kaebajale tervisekahju ja töövõime kaotuse. Kohtunikud on järjepidevalt rikkunud uurimispõhimõtet, selgitamiskohustust ja hoolsuskohustust. Sellises olukorras on advokaat vältimatult vajalik.
10.Q.P esitas 06.10.2025 täiendavad tõendid ja taotlused kõigis endaga seotud haldusasjades, sh haldusasjas nr 3-24-3322. Tõendid kinnitavad, et kaebaja tervis on viimasel ajal järsult halvenenud ja tervisekahju on juba tekkinud.
11.Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2025 määrusega rahuldamata kaebaja 06.10.2025 taotluse pikendada 14.08.2025 määrusega antud tähtaega tervisekahju hüvitamise nõudega seotud puuduste kõrvaldamiseks; jättis läbi vaatamata kaebaja 06.10.2025 esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse ning tagastas kaebuse Tallinna Halduskohtu tegevusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Halduskohus jättis 14.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 läbi vaatamata kaebaja korduva taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
13.Ringkonnakohus leiab, et selline otsustus ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1) ning määruskaebus tuleb selles osas tagastada. Riigilõivust vabastamise küsimus on lõplikult lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2025 määrusega. Jõustunud määrust selle kohta, kas kaebajal on alust saada menetlusabi, saab kahtluse alla seada üksnes 6(10)
3-24-3322 teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva menetlusabi taotluse esitamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2024 määrus nr 3-24-1141, p 13; 23.09.2024 määrus nr 3-24-625, p 12; 26.03.2025 määrus nr 3-25-2, p 16). Seda ei muuda halduskohtu määruses olev ekslik vaidlustamisviide. II
14.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist, kaebuse muutmist, riigi õigusabi ja esialgset õiguskaitset (halduskohtu 14.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 2–5). Kõnealuses osas on määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 252 lg 7) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.
15.Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata. Kaebuse tagastamine
16.Halduskohus jättis 09.06.2025 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Tallinna Ringkonnakohus asus 10.07.2025 määruses seisukohale, et tervisekahjustusega seotud kahjunõue on riigilõivuvaba, kuid muus osas ei ole alust vabastada kaebajat menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv varalise kahju hüvitamise nõudelt ning muul kui tervisekahjustuse alusel esitatud mittevaraline kahju hüvitamise nõudelt, arvestades HKMS § 104 lg 1 teises lauses sätestatut. Kaebaja ei tasunud riigilõivu halduskohtu 09.06.2025 määruses ettenähtud tähtajaks.
17.Kui kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 1). Seega on halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti tagastanud kaebuse nõuded, mis puudutavad Tallinna Halduskohtu tegevusega haldusasjas nr X-XX-XXXX tekitatud varalise kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumisega. Seejuures oli halduskohus kaebajat hoiatanud, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral tagastatakse tema kaebus.
18.Kui kaebaja soovis 05.07.2025 kaebuse täiendusega kahju hüvitamise nõuete suurust muuta, tulnuks tal ikkagi tasuda riigilõiv (v.a seoses tervisekahjuga) suurima nõude järgi (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 2). Riigilõiv tulnuks kaebajal tasuda suurima nõude järgi ka siis, kui mõne nõude puhul jäetakse nõutava hüvitise summa kaebuses märkimata ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (vt RLS § 60 lg 3). Kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu, tuli tagastada kahju hüvitamise nõuded, mis ei ole seotud kaebajale tervisekahju tekitamisega. Kaebuse nõude muutmine
19.Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja 05.07.2025 taotluse muuta kaebust, sest täiendavalt esitatud nõuded ei ole lubatavad.
20.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et tal puudub pädevus lahendada Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud kohustamisnõuet. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on kohustamisnõude rahuldamise, mitte esitamise eeldus (Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-212230, p 12.1). Halduskohtu lõppjäreldus – mitte lubada kaebuse täiendamist kohustamisnõudega (kaebaja esitatud nõuded nr 1 ja nr 2) – on siiski õige, sest siinse vaidluse asjaoludel oleks see nõue perspektiivitu. Kohustamisnõudel võiks olla perspektiivi, kui 7(10)
3-24-3322 kaebaja isikuandmete avaldamine erinevates meediaväljaannetes toimuks riigi poolt ja meediakanalid oleksid üksnes selle vahendid (nt kui tegemist oleks reklaami või sisuturundusega). Siinses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga. Ringkonnakohus on kaebajale juba varem selgitanud, et kohus ei vastuta selle eest, millises kontekstis otsustab meediaväljaanne presenteerida kohtuasja kohta saadud teavet. Kaebaja saab oma õigusi suhetes eraisikutega kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Väide, et Eestis ei saa tsiviilasju lahendavast kohtust kaitset, on põhjendamatu (vt 10.07.2025 määrus nr 3-24-3322, p 9). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Seetõttu ei oleks kaebuse täiendamine kohustamisnõudega HKMS § 49 lg 1 tähenduses otstarbekas.
21.Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse täiendamine eraldi tuvastusnõudega (nõue nr 3) ei ole lubatav. Selles osas puudub vajadus korrata halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Riigi õigusabi
22.Halduskohus jättis RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi, kuna halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
23.Kaebaja võimet iseseisvalt oma õigusi kaitsta on kohtud varem korduvalt hinnanud (sh siinses haldusasjas). Kohtud on leidnud, et kaebaja on võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt ja puudub alus arvata, et tema õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kaitseta. Kui määruskaebemenetluses esitatud väidete põhjal siiski eeldada, et kaebaja tervise halvenemise tõttu on vähenenud ka tema võimekus kaitsta ise oma õigusi, tuleks riigi õigusabi andmisest sellegipoolest keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohus jääb selles osas oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Seega jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse õigesti rahuldamata. Esialgne õiguskaitse
24.Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata.
25.Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Taotletud abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1; Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15, 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust, kuid kohus peab taotluse lahendamisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause; Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).
26.Halduskohus leidis, et kaebajal puudub tervisekahju hüvitamise nõuet puudutavas osas esialgse õiguskaitse vajadus. See seisukoht on õige. Pole alust arvata, et kaebuse rahuldamise korral puuduvad vastustajal rahalised vahendid kaebajale hüvitise maksmiseks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
27.Esialgse õiguskaitse abinõu ei saa väljuda kaebuse piiridest ega anda kaebajale õigust, mida ta ei saaks kaebuse rahuldamise korral. Kuna kohustamisnõuete osas keeldus halduskohus kaebuse muutmisest, ei saa kõne alla tulla ka esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud viisil (s.o kõigi kaebaja isikuandmete eemaldamine kõigist avalikest kanalitest). Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse abinõuna ka kõigi menetluskulude, tagatiste ja muude nõuete täitmise peatamist (dtl 632) ning lisas tsiviilasjas nr 2-24-18618 esitatud 8(10)
3-24-3322 taotluse hageja kohustamiseks anda menetluskulude katteks tagatis (dtl 636). Kaebaja märkis, et tagatise nõudeid on veelgi. Sellisel viisil on esialgse õiguskaitse kohaldamine siinses haldusasjas välistatud. Mistahes meetme kohaldamine tsiviilkohtumenetluse kulude, tagatiste või muude nõuete osas ei ole halduskohtus võimalik. Seega ei saa kõne alla tulla ka nende nõuete osas tehtava kohtulahendi tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebaja 06.10.2025 avalduses esitatud taotlus kohaldada esialgse õiguskaitse korras mitmesuguseid andmekaitse abinõusid väljub samuti siinse kaebuse esemest.
28.Eelneva põhjal jääb Q.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 2, 3, 4 ja 5 muutmata. III
29.Kaebaja 06.10.2025 taotluste kohta leiab ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Menetluse peatamine
30.Kaebaja taotles 06.10.2025 avalduses, et kohus peataks asja menetluse kuni kaebajale riigi õigusabi määramiseni ja PS § 28 kohase vältimatu abi andmiseni, sest kaebaja on töövõimetu ja tervislik seiskord ei võimalda tal menetluses osaleda. Kuna ringkonnakohus lahendab praegu üksnes kaebaja määruskaebust halduskohtu 14.08.2025 määruse peale, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib määruskaebemenetluse peatamist.
31.HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus menetluse määrusega peatada üksnes HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. Siinse vaidluse asjaoludel saaks eeskätt tulla kõne alla HKMS § 94, mille kohaselt võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks.
32.Taotlus määruskaebuse menetluse peatamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja on juba esitanud määruskaebuse ja selle täienduse ning nende lahendamiseks siinses määruskaebemenetluses ei ole kaebajal vaja teha mingeid täiendavaid toiminguid. Seega ei takista kaebaja tervislik seisund määruskaebuse lahendamist.
33.Ringkonnakohus selgitab, et praeguse määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse kaebuse nõuete muutmisest keeldumist ja kaebuse tagastamist puudutavas osas. Määruskaebuse esitamise tähtaeg – 15 päeva määruse kättetoimetamisest – tuleneb seadusest ja seda ei saa kohus pikendada, kuid mõjuval põhjusel tähtaja möödalaskmise korral on Riigikohtul võimalik tähtaeg ennistada (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 71 lg 1, § 124). Seega ei ole määruskaebemenetlust vältimatult vajalik peatada ka seoses ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega. Muud taotlused
34.Kaebaja palub 06.10.2025 avalduses ennistada kõik seni möödunud tähtajad, kuid siinses määruskaebemenetluses ei ole kaebaja lasknud mööda tähtaegu, mida oleks vaja pikendada või ennistada. Kaebaja taotlus vabastada ta isiklikult kohtusse ilmumise kohustusest ning korraldada kirjalik menetlus ei ole asjakohane, sest määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses ning puudub vajadus kutsuda kaebajat isiklikult kohtusse. Muus osas ei ole ringkonnakohtule äratuntav kaebaja 06.10.2025 taotluste seos siinse kohtuasja ja määruskaebemenetlusega, kuna taotlus on esitatud üldiselt suures hulgas kohtuasjades. Seetõttu jätab ringkonnakohus need taotlused tähelepanuta. 9(10)
3-24-3322
35.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja temaga seotud kohtuasjade numbrid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.