lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16764/33

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16764/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 111 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhulVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineVÕS § 167 lg 1Tagatiste ja muude õiguste üleminekTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-16764/90Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-10416/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-16764

Tsiviilasi

T-Ventures AS-i hagi STV vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

STV apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

53 700 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: T-Ventures AS (registrikood 11626180), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja: STV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2016. a otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 119Vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjed
VÕS § 145 lg 5Käendaja vastutus
VÕS § 149Käendaja vastuväited
VÕS § 152 lg 1Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
VÕS § 173 lg 2Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.8. novembril 2015. a esitas T-Ventures AS (hageja) Harju Maakohtule hagi STV (kostja) vastu ja palus käenduslepingu alusel kostjalt välja mõista 50 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Pohjola Bank plc Eesti filiaal (edaspidi pank) ja Terasprojekt OÜ 12. märtsil 2014. a arvelduskrediidi lepingu nr. OA10021114. 26. septembril 2014. a sõlmis kostja pangaga käenduslepingu. Käendusega on tagatud arvelduskrediidi lepingust tulenevate Terasprojekt OÜ maksekohustuste täitmine, sealhulgas Terasprojekt OÜ poolt lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on piiratud summaga 50 000 eurot.
3.Terasprojekt OÜ ja panga vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingu põhitingimuste kohaselt on nõue tagatud lisaks kostja käendusele ka esimese järjekoha kommertspandiga Terasprojekt OÜ (pankrotis) varale pandisummaga 400 000 eurot, Kredexi käendusega summas 112 500 eurot ning T-Tammer OÜ garantiiga.
4.Tulenevalt arvelduskrediidi lepingust oli pangal Terasprojekt OÜ vastu kasutatud arvelduskrediidi limiidi nõue 400 000 eurot ja kogunenud intressinõue 1386,96 eurot, millele lisandub kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani 22. juunil 2015. a arvelduskrediidi lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 3 toodud intress 2,7% aastas, s.o 207,12 eurot. Seega on nõue kokku 401 594,08 eurot.
5.Hageja omandas pangalt arvelduskrediidi lepingust tuleneva nõude tervikuna 15. juulil 2015. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, millega pank loovutas hagejale koos nõudega ka nõuet tagavad tagatised, sh kostja poolt 26. septembril 2014. a antud käendus 50 000 eurot. Nõude loovutamisest on pank kostjat teavitanud.
6.Hageja on kostjat teavitanud ning palunud käenduslepingu järgne summa tasuda hiljemalt 26. oktoobril 2015. a. Kostja ei ole oma käenduslepingu järgset kohustust tähtaegselt täitnud. Kostja teatas hagejale, et kostja keeldub käenduslepingu järgse kohustuse täitmisest, seades omapoolse täitmise tingimuseks hageja poolt nõuet tagavate tagatiste samaaegse üleandmise kostjale. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiga ei nõustu ja selgitab, et ta ei ole nõuet täitnud põhjusel, et hageja ei ole vastu võtnud tema ettepanekut, mille kohaselt tasub kostja hagejale 50 000 eurot notari deposiidi kaudu samaaegselt rahuldatud nõudega samas ulatuses tagatiste üleandmisega kostjale. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja või tema õiguseelneja oleksid tagatised sisse nõudnud ning nende arvel nõuet vähendanud enne nõude esitamist kostja vastu.
8.Kostja möönab, et tal on küll kohustus täita käenduslepingust tulenev kohustus, kuid et hagejal on kohustus VÕS § 167 lg 1 ja lg 6 alusel anda kostjale üle garantiist tulenev nõudeõigus T-Tammer OÜ vastu ning et seni kuni hageja seda teinud ei ole, on kostjal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel, mida kostja on ka teinud. Kostja leiab, et tal on võimalik tugineda VÕS § 111 lõikele 1, kuivõrd hageja ja kostja vahel tekib kostja poolt kohustuse täitmisega seaduse alusel nõude loovutamise võlasuhe. Kostja leiab seejuures, et eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja ka viiviste eest. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 27. mai 2016. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 50 000 eurot ja viivise võlgnevuselt ning jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et hageja nõue kostja vastu põhineb käenduslepingul ning otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal antud hetkel õigust keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel enda käenduskohustuse täitmisest. Kohus leidis, et kostja tugineb enda kohustuse täitmisest keeldumisel õigusele, mida kostjal (veel) ei ole. Kohtu hinnangul jätab kostja tähelepanuta asjaolu, et enne kui kostja on hagejale täitnud endapoolse kohustuse, ei saa põhivõlgniku vastu oleva nõude üleminekut kostjale toimuda ja seega ka väidetavat nõude loovutamise võlasuhet tekkida. Selleks, et tekiks (väidetav võimalik) õigussuhe, mis annab üldse võimaluse VÕS § 111 lg 1 tugineda, tuleb kostjal enne oma käenduskohustus täita. Sisuliselt on kostja tõstnud võimalikust tulevikus tekkivast õigussuhtest (loovutamise võlasuhe) tuleneva õiguse sama - veel tekkimata õigussuhte tekkimise eelduseks – mis on aga täielikult ebaloogiline, teostamatu ja väär. Seega ei ole kostjal antud tsiviilasjas õigust tugineda vastavale vastuväitele.
11.Maakohus rahuldas ka hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 100 eurot, viivis alates hagi esitamisest 8. novembril 2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 2020 eurot.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik, mistõttu määras maakohus hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruseks 1090,80 eurot ja seega kokku hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2190,80 eurot (1100 + 1090,80). Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal ei ole õigust keelduda käenduskohustuse täitmisest olukorras, kus hageja on keeldunud talle üle andmast nõude täitmist tagavat garantiid. Olukorras, kus nõue läheb üle seaduse alusel, kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 kohaselt nõude loovutuse kohta sätestatud. Seega kohaldub ka VÕS § 167 lg-d 1 ja 6, mis sätestavad hageja kohustuse anda üle nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused ning kohustavad hagejat tegema kostjaga koostööd selleks, et tagatised üle anda. Kuna garantii kui mitteaktsessoorne tagatis tuleb anda üle hageja poolt eraldi tahteavaldusega, siis võib kostja keelduda käenduskohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel seni, kuni hageja on talle üle andnud garantii või kinnitanud, et ta seda teeb. Maakohtu seisukoht, et antud juhul VÕS § 111 lg 1 ei kohaldu, kuna kostja ei ole veel oma käenduskohustust täitnud, on ekslik, kuna VÕS § 111 lg 1 kohaldubki olukorras, kus mõlemad võlasuhte pooled peavad vastastikused kohustused täitma, kuid ei ole veel seda teinud.
15.Samuti on maakohus tähelepanuta jätnud, et kuna kostja oli teinud hagejale ettepaneku vabatahtlikuks täitmiseks, mida hageja ei olnud vastu võtnud, oli hageja vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tähenduses ja seetõttu ei saa kostjalt nõuda viivist alates 04. novembrist 2015. a, mil kostja tegi hagejale ettepaneku täitmiseks läbi notari deposiitkonto.
16.Maakohus on jätnud vastamata kostja vastuväitele, mille kohaselt on tagatise (garantii) üleandmisest keeldumine võrdsustatav tagatise kahjustamisega VÕS § 145 lg 5 tähenduses ning millest tulenevalt tuleb vähendada kostja vastutust nullini. Samuti ei

ole hinnanud maakohus kostja vastuväidet, mis põhines hea usu põhimõtte rikkumisel hageja poolt. Tegemist on oluliste vastuväidetega, mille maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata, seega on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8) ja jätnud kohaldamata asjassepuutuvad materiaalõiguse normid (VÕS § 145 lg 5,

VÕS § 6).

17.Maakohus on jätnud valesti menetluskulud kostja kanda, kuna kostja ei ole andnud hagejale alust kohtusse pöördumiseks, sest ta on olnud valmis käenduskohustuse täitma, kuid seadnud selle tingimuseks igati seadusliku nõude hageja poolt tagatiste üleandmiseks. Seega ei vastuta kostja tekkinud viiviste eest ning hageja menetluskulude eest, kuna viivitus nõude täitmisel ning hagejal menetluskulude tekkimine ei ole tingitud kostjast. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti on maakohus kohaldanud vaidluse lahendamisel valesid materiaalõigusnorme. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
20.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtu otsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 ja § 438 lg 1 järgi selgitada välja vaidluse aluseks olev tegelik faktiline ja õiguslik olukord ning kohaldada sellele õiget materiaalõigusnormi.
21.Maakohus on otsuses lähtunud arusaamisest, mille järgi peab selleks, et käendaja saaks esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, käendaja eelnevalt käenduskohustuse täitma. Maakohus on sellise seisukoha esitamisel lähtunud VÕS § 152 lg 1 regulatsioonist, mis sätestab, et käenduse täitnud käendajale läheb üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et nimetatud säte reguleerib suhteid käendaja ja põhivõlgniku vahel ning ei reguleeri kohtu ette toodud olukorda ehk suhteid käendaja ja võlausaldaja vahel. Praegusel juhul on esitanud võlausaldaja nõude käendaja vastu ja seepärast ei ole hageja esitatud nõudel ja kostja vastuväidetel mingit pistmist sellega, millised õigused ja kohustused tekivad VÕS § 152 lg 1 järgi käendaja ja põhivõlgniku vahelises suhtes. Käesolevas vaidluses on tegemist VÕS § 149 järgse olukorraga, mis tähendab, et vaidluse all on küsimus, milliseid vastuväiteid võib käendaja esitada võlausaldajale.
22.Vaidluse lahendamisel on oluline silmas pidada, et VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised. Kõnealusel juhul on hageja ja pank nõude loovutamise lepingus kokku leppinud ka käenduste üleminekus (tl 16) ja seega on hageja astunud võlausaldaja asemele ning põhimõtteliselt võib nõuda käendajatelt käenduskohustuse täitmist.
23.Kostja vastuväidete osas on olulise tähtsusega VÕS § 145 lg 5, mis sätestab, et juhul, kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei

tõenda, et käendaja kahju on väiksem. VÕS § 145 lg 5 järgi on käendaja vastutuse vähenemise kontrollimisel määrav käenduslepingu sõlmimise aeg, mil käendaja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab. Samuti selgub käenduslepingu sõlmimisel eelduslikult see, kas võlausaldajal on oma nõude tagamiseks ka muid tagatisi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-16, p 14 ja 15; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-29-14, p 14). Praegusel juhul oli kostja väitel põhivõlgnikule antud laenu tagatiseks lisaks kostja antud käendusele ka esimese järjekoha kommertspant summas 400 000 eurot, Kredexi käendus summas 112 500 eurot ning T-Tammer OÜ garantii. Kostja on tuginenud väitele, et hageja tegevuse tulemusena on kommertspant lõppenud ning kostja kahtlustab, et ka T-Tammer OÜ garantii on kokkuleppel lõpetatud. Seega on kostja väitel võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud tagatised.

24.VÕS § 145 lg 5 järgi on käendaja vastutuse vähenemisel määrav käendajale tekkinud kahju. See tähendab, et sellises olukorras tuleb kahju arvestamiseks võrrelda käendaja positsiooni olukorraga, milles käendaja oleks olnud, kui nõuet ei oleks loovutatud ja teised tagatised säilinud. Kui tagatised oleksid säilinud ja käendajalt oleks nõutud võlgniku nõude rahuldamist, siis oleks käendaja saanud VÕS § 69 lg-te 1, 2 ja 7 alusel esitada tagasinõude muuhulgas teiste tagatise andjate vastu nendele langeva osa ulatuses. Eelnevast tulenevalt on vaidluse lahendamise seisukohast olulise tähtsusega kostja tõstatatud küsimus, mis on saanud teistest laenu tagatistest. Vastusest sellele küsimusele sõltub võlausaldaja nõude suurus, sest juhul, kui teised tagatised on võlausaldaja tegevuse tulemusena lõppenud või vähenenud, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab käenduskohustusega tasaarvestada.
25.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu vaidluse tegelikule sisule ning kostja vastuväidetele ning selgitada välja asja lahendamiseks olulise asjaoluna teiste tagatiste saatus ja võlausaldaja roll nende võimalikus kadumises või vähenemises. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks.
26.Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära, arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
27.Mentluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue lahendamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval