T-Ventures AS hagi XX vastu võla ja viivise väljamõistmiseks XX vastuhagi T-Ventures AS vastu nõudeõiguse üleandmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2018. a otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebus, mille hind on 53 700 eurot T-Ventures AS-i apellatsioonkaebus, mille hind on 43 750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T-Ventures AS (registrikood 11626180), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kolmas isik hageja poolel OÜ T-Tammer (registrikood 10394201), seaduslikud esindajad HT ja AT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
Kohtuistungi toimumise aeg
29.jaanuaril 2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2018. a otsus osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi ja jaotas menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks:
Hagi rahuldada. Välja mõista XX-lt T-Venturs AS-i kasuks põhivõlgnevus summas 50 000 eurot, viivis seisuga 31. august 2018 kokku 11 370 eurot 92 senti ja alates 1. septembrist 2018 viivis põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud (seadusjärgses) määras.
2.2.Jätta XX vastuhagi T-Ventures AS vastu tagatisest tuleneva nõudeõiguse üleandmise kohustamiseks läbi vaatamata.
2.3.Jätta T-Ventures AS-i ja XX menetluskulud XX kanda.
2.4.Jätta kolmanda isiku T-Tammer OÜ menetluskulud tema enda kanda.
3.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.T-Ventures AS-i apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.T-Ventures AS (hageja) esitas 8. novembril 2015 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu ja palus käenduslepingu alusel kostjalt välja mõista 50 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12. märtsil 2014 Pohjola Bank plc Eesti filiaal (pank) ja Terasprojekt OÜ (pankrotis, põhivõlgnik) arvelduskrediidi lepingu nr OA10021114.
26.septembril 2014 sõlmis kostja pangaga käenduslepingu. Käendusega on tagatud arvelduskrediidi lepingust tulenevate põhivõlgniku maksekohustuste täitmine, sh põhivõlgniku poolt lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on piiratud summaga 50 000 eurot.
3.Põhivõlgniku ja panga vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingu põhitingimuste kohaselt on nõue tagatud lisaks kostja käendusele ka esimese järjekoha kommertspandiga põhivõlgniku varale pandisummaga 400 000 eurot, Kredexi käendusega summas 112 500 eurot ning T-Tammer OÜ (kolmas isik) garantiiga.
4.Tulenevalt arvelduskrediidi lepingust oli pangal põhivõlgniku vastu kasutatud arvelduskrediidi limiidi nõue 400 000 eurot ja kogunenud intressinõue 1386 eurot 96 senti, millele lisandub kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani 22. juunil 2015 arvelduskrediidi lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 3 toodud intress 2,7% aastas, s.o 207 eurot 12 senti. Seega on nõue kokku 401 594 eurot 8 senti.
5.Hageja omandas pangalt arvelduskrediidi lepingust tuleneva nõude tervikuna 15. juulil 2015 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, millega pank loovutas hagejale koos nõudega ka nõuet tagavad tagatised, sh kostja 26. septembril 2014 antud käendus 50 000 eurot. Nõude loovutamisest on pank kostjat teavitanud.
6.Hageja on kostjat teavitanud ning palunud käenduslepingu järgne summa tasuda hiljemalt
26.oktoobril 2015. Kostja ei ole oma käenduslepingu järgset kohustust tähtaegselt täitnud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
7.Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole nõuet täitnud põhjusel, et hageja ei ole vastu võtnud tema ettepanekut, mille kohaselt tasub kostja hagejale 50 000 eurot notari deposiidi kaudu samaaegselt rahuldatud nõudega samas ulatuses tagatiste üleandmisega kostjale. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja või tema õiguseelneja oleksid tagatised sisse nõudnud ning nende arvel nõuet vähendanud enne nõude esitamist kostja vastu.
9.Kostja möönab, et tal on kohustus täita käenduslepingust tulenev kohustus, kuid hagejal on kohustus VÕS § 167 lg-te 1 ja 6 alusel anda kostjale üle garantiist tulenev nõudeõigus kolmanda isiku vastu ning seni kuni hageja seda teinud ei ole, on kostjal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Kostjal on võimalik tugineda VÕS § 111 lg-le 1, kuivõrd hageja ja kostja vahel tekib kostja poolt kohustuse täitmisega seaduse alusel nõude loovutamise võlasuhe. Seetõttu ei vastuta kostja ka viivise eest.
10.Kredexi käendus on lõppenud, selleks ei ole kostja nõusolekut andnud. Kostja arvates on käendajad kõik solidaarvõlgnikud.
11.Hageja nõue võib olla lõppenud sellega, et põhikohustus on lõppenud ja seega on ka kostja käendus lõppenud. Kolmas isik on oma kohustuse panga ees täitnud sellega, et vastav kohustus on vormistatud tema laenuks panga ees ja kui see on nii, siis on nõude üleminek hagejale näilik.
12.Vastuhagis palub kostja kohustada hagejat andma kostjale üle kolmanda isiku poolt
26.septembril 2014 panga kasuks antud 400 000 euro suurusest garantiist tulenev nõudeõigus 43 750 euro ulatuses. Lisaks palub ta otsuses määrata täitmise korra selliselt, et hageja on kohustatud kohtuotsuse täitma ja garantiist tuleneva nõudeõiguse kostjale üle andma samal ajal kostja poolt 50 000 euro tasumisega hagejale. Hageja vastuväited vastuhagile
13.Vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja peab esmalt täitma hageja ees oma kohustuse, mida ta ei ole teinud. Seega ei saa ta nõuda hagejalt tagatise üleandmist. Puudub vajadus garantii üleandmiseks, sest see läheb üle tahteavalduseta. Kostja vastutus on solidaarne vaid laenusaajaga, mitte teiste tagatiste andjaga. Võlgnetav summa ei ole mitte 400 000 eurot, vaid 15. juunil 2015 oli see 401 386 eurot 96 senti, millele lisandus intress 2,7% aastas kuni 24. septembrini 2015. Seega oli 24. septembril 2015 intress 3030 eurot. Nõude mittetäitmise eest lisandub veel viivis 0,2% põhisummalt (400 000 eurot). Viivise arvestus ei lõpe käendaja suhtes võlgniku pankrotiga. Põhivõlg oli 404 416 eurot 96 senti, millele lisandub viivis 0,2%. Kostja arvestus temale langevast osast sisesuhtes ei ole õige. Arvestada tuleb koguvastutust, mis oleks 404 416 eurot 96 senti. Sellelt oleks 12,5% suuruse osa korral kostjale langev osa 50 522 eurot 12 senti. Nii ei teki tal regressinõuet teiste tagatiste andjate vastu. Kommertspant ei ole lõppenud hageja tegevuse tõttu, sest põhivõlgnik pankrotistus. Kolmanda isiku garantii on seni olemas. Kredexi käenduse lõppemine ei kahjusta kostjat, sest Kredexi käendus oli täiendav tagatis, mitte solidaarne teiste võlgnikega. Kolmanda isiku seisukoht
14.Kolmas isik vastuhagi ei toetanud ja leidis, et kostja nõue ei muutu sissenõutavaks enne kui põhikohustus on täidetud. Kohtuistungil kinnitas esindaja, et garantii oli 9. jaanuaril 2018 kehtiv ja ei ole enne tähtaega lõpetatud. Maakohtu otsus
15.Maakohus rahuldas 31. augusti 2018. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 50 000 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 11 370 eurot 92 senti ja alates 1. augustist 2018 viivise põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Maakohus kohustas hagejat andma kostjale üle kolmanda isiku poolt 26. septembril 2014 panga kasuks antud 400 000 euro suurusest garantiist tuleneva nõudeõiguse 43 750 euro ulatuses. Maakohus määras otsuse täitmise korra järgmiselt: hageja on kohustatud kohtuotsuse täitma ja garantiist tuleneva nõudeõiguse kostjale üle andma samal ajal kostja poolt 50 000 euro tasumisega hagejale. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tagatis (kommertspant) vähenenud võlausaldaja tegevuse tõttu, sest tegelikult läks pankrotti põhivõlgnik. Seega ei ole ka kostja vastutus VÕS § 145 lg 5 mõttes vähenenud.
17.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et võlausaldaja tegevuse tõttu tekkis kostjast käendajale kahju. Praegusel juhul nähtub Kredexi käenduslepingust, et ta ei vastuta panga ees solidaarselt laenusaaja ja tema kohustusi tagavate kolmandate isikutega ning tema täidab käenduslepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja ja laenusaaja kohustusi tagavate isikute vastu rahuldada. Kredex ei ole solidaarvõlgnikust käendaja ja seega ei sõltu kostjast käendaja vastutus üldse sellest, kas võlausaldajast hagejal on Kredexi käendus või ei. Seega ei saa kostja tugineda VÕS § 145 lg 5 järgi sellele, et tema vastutus on seetõttu 0 eurot ja et tal on tekkinud kahju. Kohus leidis, et kostja vastutus ei ole vähenenud ja tema vastutus on piiratud seega käenduslepingus nimetatud määras 50 000 eurot. Leping on kirjalik, mis on kooskõlas VÕS § 143, 144 lg 1.
18.Maakohtu hinnangul on iseenesest õige kostja vastuses ja vastuhagis toodud seisukoht, et hagejal on kohustus VÕS § 173 lg 2 ning § 167 lg-te 1 ja 6 alusel anda kostjale üle garantiist tulenev nõudeõigus kolmanda isiku vastu, küll aga ei saa kostja keelduda sellel põhjusel käenduskohustuse täitmisest seni kuni hageja talle annab garantiist tuleneva nõudeõiguse üle. Õigus nõuda tagatiste üleandmist VÕS § 167 lg-te 1 ja 6 järgi tekib kostjal siis, kui ta on oma käenduskohustuse täitnud VÕS § 152 lg 1 järgi. Seni ei ole kostja seda teinud, seega ei saa ta tugineda kohustuse täitmisest keeldumisele vastavalt VÕS § 111 lg 1.
19.Maakohtu hinnangul ei nähtu käenduslepingust kostjaga ega kolmanda isiku garantiist, et tegemist oleks tagatiste andjate osavastutusega. Garantiist ei nähtu ka, et garantii summa oleks kohustuste vahel nende tagamiseks jagatud. Seega on iseenesest õige hageja väide, et garantii on antud mitte üksnes vaidluslausest lepingust (mida tagab ka kostja käendus) tulenevate kohustuste tagamiseks, vaid ka teisest lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Samas tuleb arvestada seda, et praegusel juhul ei ole see enam nii. Nimelt on hageja omandanud loovutuse käigus ühest, s.o 12. märtsi 2014 sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded ning kostja taotluse alusel välja nõutud nõude loovutamise lepinguga 15. juulil 2015 on tõendatud, et hageja omandas pangalt vaidlusalusest arvelduskrediidilepingust tulenevat nõuet tagava kolmanda isiku garantii 400 000 euro ulatuses (täies mahus) ning lisaks ka kostja käenduse 50 000 eurot (lepingu 1.6.1, 1.6.2). Lisaks omandas ka kommertspandi. Eeltoodu tõttu on ka alusetu hageja väide, justkui tagaks garantii pärast nõude loovutamist muid võlgniku kohustusi panga ees ja on õige kostja väide, et nii garantii kui kostja käendus tagavad vaid ühte ning sama kohustust. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kolmanda isiku garantii ja kostja käenduse puhul on tegemist solidaarkohustusega VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 järgi, sest hageja saab võlausaldajana nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nii kostjalt kui garandilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ning garant kui kostjast käendaja peavad täitma sama sisuga kohustuse ja selle täitmist saab hageja nõuda vaid ühe korra.
20.Puudub vaidlus selles, et põhivõlgniku pankroti kuulutamise päevaks oli põhivõlgniku võlg koos kõrvalanõuetega arvelduskrediidilepingu järgi 401 594 eurot 8 senti. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Seega lõppes põhivõlgnikul ka intresside kui kõrvalnõude tasumise kohustus. Selle tõttu on ebaõige hageja seisukoht, et võlale saab arvestada juurde intresse. Nii on ebaõige ka hageja seisukoht, et põhivõlgniku enda võlg on tegelikult suurem ja suureneb veelgi. Põhivõlgniku võlg, mida käendab kostja käendus ja garantii, on kokku pankroti väljakuulutamise aja seisuga 401 594 eurot 8 senti. Kui käendaja ja garant viivitavad oma käenduskohutuse ja garantiikohustuse täitmisega, siis on see nende enda kohustuse täitmisega viivitus ja kohustuse rikkumine VÕS § 100
mõttes, mitte aga põhivõlgniku kohustuse rikkumine. Käenduslepingust ei nähtu, et see tagab tagatise täitmisega tekkinud viivist. Garantiist nähtub otseselt, et garantii ei hõlma garandi kohustuse täitmisega tekkinud viivist või muude tagatiste täitmisest tekkinud viivist. Selle tõttu ei ole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud ja garandi ja käenduse piirsummasid ületavat viivist, mis tekkis garandi ja kostjast käendaja poolt oma tagatiskohutuse täitmisega viivitamisega, võimalik arvestada ka solidaarvõlgnike omavahelistes suhtes ja selliste viivituste korral vastutavad garant ja käendaja kui enda kohutuse täitmisega rikkumise eest.
21.Tagatiste andjate vahelisest sisesuhtest tulenevad vastastikused kohustused ja nõuded ei ole olulised vaid siis, kui tagatiste andjate antud tagatiste koguväärtus on väiksem tagatud nõudest või sellega võrdne. Tagatiste koguväärtus on praegusel juhul kokku 450 000 eurot (400 000 + 50 000), põhivõlgniku võlg ehk nõue tema vastu on 401 594 eurot 8 senti. Seega on nõue väiksem kui tagatiste koguväärtus kokku. Sellisel juhul on kostjast käendaja osa suurus omavahelises suhtes garandiga vastavalt 11,11% (50000/450000*100), mitte 12,5% nagu on kostja arvestanud. Eeltoodu alusel langeb kostjale omavahelises suhtes garandiga põhivõlgniku võlast ümardatult 44 617 eurot 10 senti. Juhul, kui kostja täidab käendusega tagatud ulatuses kohustuse 50 000 eurot, on tal VÕS § 173 lg 2, 167 lg-te 1 ja 6 ning § 69 lg-te 1, 6 ja 7 alusel õigus nõuda võlausaldajalt garantii üleandmist summas 43 750 eurot. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, et kostja ei vastutaks 50 000 eurot ületava viivise eest, mis on tingitud tema poolsest kohustuse täitmata jätmisest. Kohus märkis, et kostja poolt 50 000 euro tasumisel ja hageja poolt kostjale 43 750 euro ulatuses garantiist tuleneva nõudeõiguse üleandmisel, jääb igal juhul täitmata nõude osas garantiist tulenev ülejäänud tagatise osa senisele võlausaldajale ehk hagejale (VÕS § 167 lg 5).
22.Alusetud on kostja vastuväited, et nõue on lõppenud ning tal ei ole käenduskohustust, mida täita VÕS § 153 lg 1 p 1 järgi, kuna nõude loovutamise lepingust ei nähtu, et hageja nõue oleks lõppenud ja et garant ja pank oleks vormistanud õigussuhte võlgnetava laenuga panga ees. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja palub muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Esiteks leiab kostja, et kuivõrd ta oli teinud hagejale ettepaneku enne hagi esitamist kohtuväliselt käenduskohustuse täitmiseks kolmanda isiku garantii osalise üleandmise vastu, millest hageja keeldus, oli hageja ise vastuvõtuviivituses ja seetõttu ei ole tal õigust VÕS § 113 lg 4 alusel nõuda kostjalt viivist. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata hageja vastuvõtuviivituse ning vääralt mõistnud hageja kasuks välja kostjalt viivise.
25.Teiseks on maakohus ekslikult käsitlenud Kredexi käenduse äralangemise mõju. Tähtsust ei oma see, kas Kredexi käendus oli täiendav või solidaarne. Oluline on see, et põhivõlgniku kohustuse täitmisega läheb seaduse alusel üle käendajale nõue põhivõlgniku vastu ning seega lähevad üle ka kõik võlausaldaja õigused. Kredexi käenduse lõpetamisega muutsid pank ja hageja seega võimatuks kostjal Kredexi käenduse realiseerimise kostjale üle mineva nõude rahuldamiseks ja kostjal oli seega õigus tugineda VÕS § 145 lg-le 5.
26.Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostjal tekib õigus nõuda garantii üleandmist pärast käenduskohustuse täitmist. Tegemist on samaaegselt täitmisele kuuluvate kohustustega, millist seisukohta toetab seadus (VÕS § 152 lg 1, § 173 lg-d 1 ja 2, § 167 lg-d 1 ja 6). Riigikohus on asunud seisukohale, et käendajale läheb üle võlausaldaja nõue koos täitmist
tagavate tagatistega ning võlausaldaja peab aitama kaasa tagatiste üleminekule (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 21).
27.Kostja ei nõustu otsusega ka osas, milles maakohus leidis, et Kredexi käenduse lõpetamine hageja ja panga poolt enne nõude loovutamist ei kahjustanud kostja positsiooni käendajana. VÕS § 145 lg 5 väljendab hea usu põhimõtet, millega piiratakse võlausaldaja võimalusi asetada oma tegevusega käendaja võrreldes võlausaldajaga halvemasse olukorda. Maakohus jättis tähelepanuta, et käendaja poolt põhivõlgniku kohustuse täitmisega läheb käendajale üle nõue põhivõlgniku vastu. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et Kredexi käendusest loobumine hageja poolt kahjustas kostja positsiooni käendajana ning seetõttu tulnuks maakohtul kohaldada VÕS § 145 lg 5 ja lugeda Kredexi käendusest loobumine kostja positsiooni kahjustamiseks. Vastavalt tulnuks kohtul vähendada kostja käenduskohustust. Arvestades seda, et Kredexi käenduse summa kattis ära kostja käenduskohustuse ning hinnates selliselt Kredexi käendusest loobumise mõju, leiab kostja, et tema vastutust tuleks vähendada nullini. Hageja apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles rahuldati vastuhagi (resolutsiooni punktid 3-5) ja jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ning teha uus otsus, millega jätta vastuhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata või mitte määrata samal ajal täitmist ning mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud.
29.Hageja hinnangul ei saanud otsusega kohustada garantiid üle andma, kuna kolmanda isiku garantii tähtpäev (30. aprill 2018) oli saabunud enne kohtuotsuse tegemist.
30.Kohus tuvastas õigesti, et kostja ei saa tugineda enne käenduse täitmist kohustuse täitmise keeldumisele vastavalt VÕS § 111 lg 1. Seega leidis kohus õigesti, et kõigepealt tuleb käenduskohustus täita. Edasi aga läheb kohus vastuollu leituga ning ütleb, et tegemist on vastastikuste kohustustega, mis tuleb samaaegselt täita VÕS § 82 lg 5 järgi. Kohustuse täitmise nõudeks peab kohustus olema muutunud sissenõutavaks ning alles siis saab nõuda täitmist. Tagatise üleandmise nõue muutub sissenõutavaks alles peale käenduskohustuse täitmist ning seda ainult käendajale langevat osa ületavas ulatuse. Samuti on vale kohtu väide, et garantii üleandmiseks tuleb teha eraldi sooritus tulenevalt nõude loovutamise sätetest, kuna see on nõudega mitte seotud tagatis. Kohus jättis tähelepanuta VÕS § 173 lg 1, mis seab seaduse alusel üleminevale nõudele eriregulatsiooni.
31.Maakohus võttis vastuhagi valesti menetlusse, selle väidetav ese ei ole sissenõutavaks muutunud ega saa rikkuda kostja õigusi. Garantii üleandmise kohustus ei muutu sissenõutavaks enne käenduse täitmist. Seega puudusid TsMS §-st 373 tulenevad alused.
32.Kohus leidis valesti, et käendaja suhtes lõppes kohustuselt intressi arvestus pankroti väljakuulutamisega PankrS § 42 järgi. Käendusega tagatud nõude täitmise tähtaeg oli 24. september 2018. Seega tuli arvestada käendaja kohustuse osas selle kuupäevani intressi. Seega oli 24. septembri 2019 seisuga põhikohustus 404 416 eurot 96 senti. Peale seda tähtaega rakendus viivis 0,2% päevas. Vastused apellatsioonkaebustele
33.Mõlemad menetlusosalised vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud poolte esitatud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada vastuhagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kuivõrd vastuhagi
jääb läbi vaatamata, tuleb kolleegiumi hinnangul muuta ka menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses ja parandab menetlusökonoomia kaalutlustel tervikresolutsioonis maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 ilmselge eksimuse kuupäevas.
35.Ringkonnakohus selgitab esmalt vastuhagi läbivaatamata jätmise põhjusi (I), võtab seejärel seisukoha maakohtu poolt hagi rahuldamise põhjendatuse osas (II) ning otsustab lõpuks menetluskulude jaotuse (III). I
36.Kostja on tuginenud vastuhagi esitades seisukohale, et ta ei pea käenduslepingust tulenevat kohustust täitma enne, kui hageja on andnud talle üle samaaegselt rahuldatud nõude ulatuses tagatise, milleks on garantiist tulenev nõue T-Tammer OÜ vastu. Kostja möönab, et tal on küll kohustus täita käenduslepingust tulenev hageja nõue, kuid leiab, et ei pea seda täitma siiski ilma, et hageja täidab samaaegselt omapoolse VÕS § 167 lg-test 1 ja 6 tuleneva kohustuse anda tagatis kostjale üle. Kostja peab neid kohustusi VÕS § 111 lg 1 tähenduses vastastikusteks.
37.Kolleegiumi arvates on kostja võimalik nõue garantiist tuleneva tagatise talle üleandmise osas lõppenud, sest möödunud on garantii kehtivus. Kohtule tõendina esitatud T-Tammer OÜ garantiist nähtuvalt oli garantii lõpptähtpäev 30. aprill 2018 (I kd, tl, 74). VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt lõppeb garantiist tulenev garantiiandja kohustus, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud. Maakohus on garantiitähtaja möödumise ekslikult tähelepanuta jätnud ning vastuhagi ebaõigesti rahuldanud. Sellel põhjusel tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.
38.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Kuivõrd garantiiandja T-Tammer OÜ kohustus on lõppenud, ei ole hagejal enam võimalik kostjale lõppenud tagatist üle anda. Öeldut silmas pidades, ei ole kostjal võimalik vastuhagi esitamisega taotletud eesmärki saavutada ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. II
39.Vastuhagi läbi vaatamata jätmise tõttu langeb ära alus vastuväideteks, mida kostja hagile on esitanud. Kostja on menetluses möönnud endal 50 000 euro ulatuses käenduskohustuse lasumist ning vaielnud nõudele vastu üksnes vastuhagis esitatud nõude tõttu.
40.Vastuseks kostja esitatud apellatsioonkaebusele märgib kolleegium siiski, et maakohus on hagi õigesti rahuldanud. Maakohus on tuvastanud, et 12. märtsil 2014 sõlmisid pank ja põhivõlgnik arvelduskrediidi lepingu nr OA10021114 (I kd, tl 8-13). 26. septembril 2014 sõlmis kostja pangaga käenduslepingu (I kd, tl 5). Käendusega on tagatud arvelduskrediidi lepingust tulenevate põhivõlgniku maksekohustuste täitmine, sealhulgas põhivõlgniku poolt lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on piiratud summaga 50 000 eurot.
41.Samuti on maakohus tuvastanud, et 22. juunil 2015 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot. Tulenevalt arvelduskrediidi lepingust oli pangal põhivõlgniku vastu nõue üle 400 000 euro.
42.Maakohus tuvastas samuti, et hageja omandas pangalt arvelduskrediidi lepingust tuleneva nõude 15. juulil 2015 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, millega pank loovutas ka koos nõudega hagejale nõuet tagavad tagatised, sh kostja poolt 26. septembril 2014
antud käenduse summas 50 000 eurot. Nõude loovutamisest on pank kostjat teavitanud (I kd, tl 16). Samuti on hageja teavitanud kostjat nõude omandamisest ja palunud kostjal käenduslepingu järgne summa tasuda hiljemalt 26. oktoobriks 2015 (I kd, tl 18). Kostja ei ole käenduslepingu järgset kohustust tähtaegselt täitnud.
43.Kuna eelnevate maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub, on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
44.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kostja vastutust ei vähenda Kredexi käendus, kuna Kredexi käendusele on seatud tingimuseks, et Kredexi vastutus ei ole solidaarne laenusaaja ega tema kohustusi tagavate kolmandate isikutega. Kredex on võtnud kohustuse täita käenduslepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja ja laenusaaja kohustusi tagavate isikute vastu rahuldada (I kd, tl 59). Seega on maakohus teinud õige järelduse, et Kredex ei ole solidaarvõlgnikust käendaja ning seetõttu ei sõltu kostja kui käendaja vastutus sellest, kas hagejal on Kredexi käendus või mitte.
45.Kostjalt välja mõistetud viivise arvestuse osas on kolleegium samuti maakohtuga ühte meelt. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu praktikast, milles on selgitatud, et kui käendaja viivitab oma käenduskohustuse täitmisega, siis see tähendab tema enda, st käenduskohustuse täitmisega viivitamist ja kohustuse rikkumist VÕS § 100 mõttes, mitte aga põhivõlgniku kohustuse rikkumist. Selline käendaja vastutus ei ole piiratud VÕS § 142 lg-s 3 silmas peetud käenduse maksimumsummaga. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, mis tähendab, et neid saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 12. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Öeldut arvestades on maakohus viivise arvutamisel õigesti võtnud aluseks käenduse summa 50 000 eurot ja arvestanud viivist selle summa alusel alates hetkest, mil käendus muutus sissenõutavaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja on nõudnud kostjalt käenduslepingu järgse summa tasumist hiljemalt 26. oktoobriks 2015.
46.Kostja seisukoht, et ta ei ole kohustuse täitmisega viivitanud, kuna ta keeldus kohustuse täitmisest hageja poolt vastastikuse nõude täitmata jätmise tõttu, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kostjal ei olnud alust tugineda VÕS § 111 lg-le 1 ja keelduda käenduskohustuse täitmisest seni kuni hageja annab talle üle garantiist tuleneva nõudeõiguse. Nimelt sätestab VÕS § 152 lg 1, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Samuti läheb VÕS § 167 lg 1 järgi käendajale üle tagatis ning tal tekib õigus nõuda garantiist tuleneva nõude endale üleandmist VÕS § 167 lg 6 järgi pärast seda, kui ta on oma käenduskohustuse täitnud. Kuna kostja keeldus põhjendamatult käenduskohustuse täitmisest, on maakohus arvestanud õigesti viivist alates käenduskohustuse sissenõutavaks muutumisest.
47.Maakohus mõistis viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tegi otsuse 31. augustil 2018 ja märkis otsuse resolutsiooni punktis 2 õigesti, et viivis mõistetakse välja kindla summana seisuga 31. august 2018. Edasiulatuva viivis osas on maakohus teinud otsuses siiski vea, märkides, et edasiulatuvat viivist arvestatakse alates 1. augustist, mitte alates kohtuotsuse tegemisest. Ringkonnakohus saab selle vea TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, märkides, et edasiulatuv viivis mõistetakse välja alates 1. septembrist 2018. III
48.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme
kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi, mistõttu jättis hageja ja kostja kulud nende endi kanda ja kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada vastuhagi rahuldamise osas, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
49.Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata hagi rahuldamise osas, kuid tühistas vastuhagi rahuldamise osas, jättes vastuhagi läbivaatamata. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus põhjendas kolmanda isiku kulude tema enda kanda jätmist asjaoluga, et kolmas isik soovis ise menetlusse astuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja selles osas kulude jaotust ei muuda.
50.Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja apellatsioonkaebuse ja rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning peab seetõttu põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
51.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20. aprilli 2016. a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.