YY hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3962
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. augusti 2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosaline esindaja
ja
Menetluse liik
tema Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 15. augusti 2019 määrus muutmata.
2.YY määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda määruskaebemenetluses esitatud tõendite (T-Ventures AS apellatsioonkaebus, YY vastus apellatsioonkaebusele ja YY kassatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-16764) asja juurde võtmisest.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud YY kanda. Määrata, et YY-l ei tule menetluskulude hüvitisena midagi tasuda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb
1.YY esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi T-Ventures AS (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/3962 lubamatuks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 10.06.2019 avaldusega osaliselt tasaarvestanud täiteasjas täitmiseks esitatud kostja nõude oma nõudega kostja vastu. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb sellest, et kostja võlausaldajana keeldus hagejale kui põhivõlgniku nõuet täitvale käendajale üle andmast nõuet tagavat garantiid. Kuigi maakohus rahuldas 30.08.2018 otsusega hageja vastuhagi tsiviilasjas nr 2-15-16764 ja kohustas kostjat andma garantii üle, jättis ringkonnakohus vastuhagi läbi vaatamata, kuna garantii oli 30.04.2018 lõppenud ja hagejal ei olnud vastuhagiga enam võimalik oma eesmärki saavutada.
3.Kostja takistas garantii üleandmist teadlikult kuni selle lõppemiseni ja tekitas sellega hagejale kahju. Kuna hageja esitas kostjale garantii üleandmise nõude juba 04.11.2015, kuid kostja keeldus õigustamatult selle üleandmisest, tekkis hageja kahju hüvitamise nõue 04.11.2015.
4.Hoolimata hageja tasaarvestuse avaldusest esitas kostja täitmisele oma nõude 64 482,33 euro suuruses. Kuna hageja tasaarvestas kostja nõude 43 750 euro ulatuses, on kostjal õigus saada üksnes 6250 eurot, mille hageja on ka tasunud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna hagi on ilmselgelt perspektiivitu.
6.Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväide põhineb, tekkis pärast kohtulahendi jõustumist. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumentiks Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2019 otsus, mis jõustus 29.05.2019 (tsiviilasi nr 2-15-16764).
7.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldust ei täida asjaolu, et hageja esitas tasaarvestuse avalduse pärast jõustunud kohtulahendit, s.o 10.06.2019. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral ei ole määrav mitte tasaarvestuse avalduse tegemise aeg, vaid see, millal tekkis tasaarvestusolukord.
8.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja oma kohustust ja põhjustas hagejale kahju juba 04.11.2015. Samuti nähtub hagiavalduse ja tsiviilasja nr 2-15-16764 asjaoludest, et vaidluse all olnud garantii lõpptähtpäev oli 30.04.2018, mil asja menetles esimese astme kohus. Seega tekkis tasaarvetusolukord kohtumenetluse ajal ja hagejal oli võimalik seda maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Hagejal ei ole seega alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kahju hüvitamise nõude alusel tasaarvestuse avalduse esitamise olukord tekkis menetluslikult alles ringkonnakohtus, kus ei olnud uuele vastuväitele enam võimalik
tugineda. Hagejal ei olnud võimalik kahju hüvitamise tasaarvestuse vastuväidet tsiviilasja nr 2-15-16764 lahendamisel tulemuslikult esitada.
11.Maakohtu menetluses ei lahendatud kostja vastuväidet garantii üleandmise võimatuse kohta selle lõppemise tõttu, kuna kostja sellisele vastuväitele ei tuginenud. See, et kostjal ei ole võimalik garantiid selle väidetava lõppemise tõttu üle anda, selgus alles 05.10.2018 kostja apellatsioonkaebusest. Hagejal ei olnud seetõttu maakohtu menetluses menetluslikku alust tugineda kahju hüvitamise nõudest tulenevale tasaarvestuse vastuväitele. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 5 nii vastuses apellatsioonkaebusele kui ka kassatsioonkaebuses. Seega, kuigi apellatsioonimenetluses ei olnud enam tasaarvestuse vastuväite esitamine menetluslikult võimalik, esitas hageja õigeaegselt kahju tekitamise vastuväite. Ringkonna- ja Riigikohus seda vastuväidet ei lahendanud.
12.Tasaarvestuse vastuväite esitamine maakohtus oleks eeldanud kahju tekkimise tuvastamist ja tasaarvestuse vastuväite lahendamist. Seda oleks saanud aga teha siis, kui kostja oleks tuginenud garantii lõppemisele. Kui eitada hageja õigust esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse avaldus pärast seda, kui kohtud jätsid tema VÕS § 145 lg-le 5 tugineva vastuväite lahendamata, puudub hagejal õiguskaitse võimalus. Kostja tegevus tagatise üleandmisega viivitamisel ja hilinenud vastuväidete esitamisel on olnud selgelt hagejat kahjustav ja vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohtu selgituste kohaselt on TMS § 221 lg 2 eesmärk takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Samuti on Riigikohus selgitanud, et sellest sättest tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-11-15, p-d 10-11).
16.Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja tasaarvestuse olukord tekkis tsiviilasja nr 2-15-16764 menetlemise ajal, ei ole tal TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tasaarvestus vastuväitele tugineda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
17.Ebaõige on hageja seisukoht, et ta ei saanud tsiviilasja nr 2-15-16764 menetluses esitada tasaarvestuse vastuväidet põhjusel, et kostja ei tuginenud maakohtu menetluse ajal garantii lõppemisele. Hageja õigus esitada võlausaldaja vastu garantii üleandmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei sõltunud kostja vastuväidete sisust. Garantii lõppemine kui faktiline asjaolu ei olnud kostja mõju all. Hagiavalduses leiab hageja, et kostja rikkus garantii üleandmise kohustust ja põhjustas hagejale kahju juba 04.11.2015, s.o peaaegu 3 aastat enne maakohtu lahendi tegemist. Seega on eksitavad hageja väited, et ta ei saanud oma nõudeid maakohtus esitada kostja tegevuse tõttu ja tema nõuete menetlemine ei olnud tsiviilasja menetluslikku seisu arvestades võimalik.
18.Samuti ei ole õige määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus eitanud hageja õigust esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse avaldus. Maakohus leidis õigesti, et hagejal ei ole võimalik eeltoodule tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Hagejal on võimalik esitada nõue kostja vastu üldises korras.
19.Hageja esitas koos määruskaebusega uued tõendid: kostja apellatsioonkaebus, hageja vastus apellatsioonkaebusele ja hageja kassatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-16764. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus keeldub esitatud tõendite vastuvõtmisest, kuna need ei oma asjas tähtsust. Menetluskulud
20.Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole asjas teisi menetlusosalisi, ei tule hagejal kellelegi menetluskulusid hüvitada. Gaida Kivinurm