Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks
RESOLUTSIOON
1.Edastada Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus osaliselt, s.o tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas, lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.Jätta ülejäänud osas Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maivo Kärt (taotleja) esitas 8. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et pöörduda vastuvõetava kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Riigisisesed kohtunikud on oma ametipositsiooni kuritahtlikult ära kasutanud ning ametivõimuga liialdanud. Riigisisesed kohtud ei taga taotlejale õigusaktidest tulenevaid inimõigusi ega käitu erapooletult, rikkudes sellega taotleja põhiõigusi ja vabadusi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lg-t 1.
2.Tartu Halduskohus jättis 10. märtsi 2025. a määrusega Maivo Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning andis taotlejale tähtaja täiendavate põhjenduste esitamiseks. Kohus palus taotlejal teatada, millise kohtuasjaga seonduvalt ta soovib EIK-i pöörduda.
3.Taotleja esitas 11. märtsil 2025 kohtule taotluse täienduse, mille selgitab, et soovib EIK-ile esitada kaebuse seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ning seoses haldusasjadega nr 3-24-2868 ja 3-24-3464. Taotleja on läbinud kõik kohustuslikud riigisisesed kohtuinstantsid ning viimastest kohtulahenditest ei ole möödas neli kuud.
3-25-579
KOHTU SEISUKOHT
4.RÕS § 37 lg 2 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebusega EIK-i pöördumiseks sama seaduse § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Halduskohtul on võimalik riigi õigusabi taotlus sisuliselt läbi vaadata üksnes siis, kui taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks (RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 1; Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6).
5.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses tsiviilasjaga nr 2-24-18166 ning seoses haldusasjadega nr 3-24-2868 ja 3-24-3464. Viimati nimetatud haldusasjadega seonduvalt on halduskohtul võimalik Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus sisuliselt läbi vaadata, kuid tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas ei kuulu Maivo Kärdi taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse, vaid vastavalt RÕS § 37 lg-le 2, RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri
27.oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 4 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu, pädevusse. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega edastab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse osaliselt, s.o tsiviilasja nr 2-24-18166 puudutavas osas, lahendamiseks Tartu Maakohtule.
6.Ülejäänud osas vaatab kohus Maivo Kärdi taotluse sisuliselt läbi. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
6.1.Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-2868 esitas taotleja 17. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses öörahu rikkumisega 29. juuni 2024. a öösel vastu 30. juunit 2024. Tartu Halduskohus tagastas 3. märtsi 2025. a määrusega taotleja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Taotleja esitas 5. märtsil 2025 halduskohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus 6. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastas. Taotleja esitas samal päeval eelnimetatud määruse peale Riigikohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, mis on praegusel hetkel menetlusse võtmise otsustamisel. Kuna Riigikohus ei ole veel taotleja määruskaebuse menetlusse võtmist 2
3-25-579 otsustanud, siis ei ole taotleja haldusasjas nr 3-24-2868 ammendanud kõiki riigisiseseid õiguskaitsevahendeid ning tema esitatav kaebus EIK-ile ei oleks selles osas vastuvõetav EIÕK art 35 lg 1 mõttes.
6.2.Haldusasjas nr 3-24-3464 esitas taotleja 24. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses valeandmete esitamisega. Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2024. a määrusega rahuldamata Maivo Kärdi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 4) ning jättis rahuldamata Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 5). Taotleja esitas 30. detsembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus 15. jaanuari 2025. a määrusega tagastas. Maivo Kärt esitas samal päeval Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2025. a määrusega tagastas. Tartu Halduskohus tagastas 28. jaanuari 2025. a määrusega Maivo Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna taotleja ei tasunud kaebuselt tähtaegselt riigilõivu (resolutsiooni p 1). Taotleja esitas samal päeval halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2025. a määrusega rahuldamata. Taotleja esitas ringkonnakohtu määruse peale 30. jaanuaril 2025 Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 25. veebruari 2025. a määrusega menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2).
6.2.1.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-3464 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et ka haldusasja nr 3-243464 puudutavas osas ei ole taotlejale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Taotleja märgib, et kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi, kuid kohtule ei ole eeltoodu haldusasja materjalide pinnalt tuvastatav. Haldusasja nr 3-24-3464 menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Taotleja minetas oma õiguse haldusasja sisuliseks menetlemiseks, kuna ta ei tasunud nõuetekohaselt ettenähtud tähtajaks riigilõivu. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise.
6.2.2.Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda, et isikul peaks olema esindaja. Ka ei piisa EIK-i kaebuse esitamiseks üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
6.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse haldusasju nr 3-24-2868 ja 3-24-3464 puudutavas osas RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.