lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2040/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2040/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
735
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2040/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2040

Määruse kuupäev

14. juuli 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (taotleja) esitas 8. juulil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist, et esitada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätetele ja vastuvõetavuse nõuetele vastav kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) seoses riigisiseste kohtute, kohtunike ja riigiametnike õigusvastase ning inimõigusi rikkuva tegevusega. Taotleja väitel ei ole talle tagatud erapooletut kohtumenetlust.

Sarnased lahendid

Muud
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.08.20263-26-2149/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20262-26-9356/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 10.08.20262-26-14622/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20263-26-2137/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-2040/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus jättis 8. juuli 2026. a määrusega X riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis talle tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus mõistis taotleja tahet pöörduda kaebusega EIK-i, kuid tal tuli kohtule selgitada, millise konkreetse vaidluse lahendamiseks taotleja riigi õigusabi taotleb, s.t. selgitada millise kohtu, kohtuniku või ametniku tegevusega seoses taotleja soovib EIK-ile kaebust esitada ning märkida tuli sellega seotud kohtuasja number. Kohus palus selgitada riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutamist.
3.Taotleja esitas 10. juulil 2026 avalduse, milles selgitas, et kohtul on võimalik kohtumenetluste käiku kontrollida kohtute infosüsteemist. Taotleja jääb varasemalt esitatud taotluse juurde, et ta soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist EIK-i kaebuse esitamiseks. Taotleja soovib esitada kaebust Eesti Vabariigi vastu seoses tema põhiõiguste ning vabaduste rikkumisega riigisiseste kohtute ning riigiametnike õigusvastase tegevusega.

3-26-2040

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
5.Tartu Halduskohus jättis taotleja riigi õigusabi taotluse 8. juuli 2026. a määrusega käiguta ning palus tal kõrvaldada taotluses esinevad puudused kahe päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Taotleja sai kohtumääruse kätte 9. juulil 2026. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 10. juulil 2026 ning möödus 13. juulil 2026 (HKMS § 67 lg 4). Taotleja küll vastas kohtule, kuid kohtu hinnangul on ta jätnud taotluses esinevad puudused sisuliselt kõrvaldamata.
6.Kohus jääb 8. juuli 2026. a määruses toodud seisukoha juurde, et taotleja esitas riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 1 alusel EIK-i pöördumiseks. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt peab riigi õigusabi taotlus sisaldama probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIK-sse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu konventsiooni art 35 lg 3 p a tähenduses, nõuab konventsiooni kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele, kas konkreetsetel kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. detsembri 2017. a määrus asjas nr 5-17-31, p-d 13, 16 ja 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2022. a määrus asjas nr 2-2118453, p 9).
7.Kohtul ei ole võimalik eelnimetatud kontrolli teha, kui taotleja ei esita kohtule andmeid, mis võimaldaksid saada vaidluse asjaoludest ülevaate. Taotleja abstraktne väide kohtute ja riigiametnike õigusvastasest tegevusest ei ole piisav, et kohus saaks kontrollida riigi õigusabi andmiseks vajalikke eelduseid (s.h siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamist). Taotleja ei ole viidanud ühelegi kohtuasjale või elulisele sündmusele, mille alusel saaks kohus kontrollida, kas tema esitatav kaebus EIK-ile oleks vastuvõetav või mitte. Seega ei ole taotleja kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid ning tegemist on puudusega, mis takistab riigi õigusabi taotluse lahendamist.
8.Kohus ei pea vajalikuks jätta taotlust teistkordselt käiguta ning anda taotlejale täiendavat võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Taotleja on kohtule korduvalt esitanud taotluseid riigi õigusabi saamiseks ning sealhulgas olukorras, kus ta soovib pöörduda kaebusega EIK-i poole (nt haldusasjad nr 3-25-4756, 3-25-4668, 3-25-4547, 3-25-3073, 3-25-3000, 3-25-2635, 3-25850, 3-25-579). Taotlejale peab olema teada, milliseid andmeid ta peab kohtule taotluses esitama ning kohtu hinnangul oli taotleja võimeline taotluses esinevaid puuduseid iseseisvalt kõrvaldama.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista taotlejal esitada uut riigi õigusabi taotlust. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-10461/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 07.08.20262-26-9639/7Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja