Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395, Raua tn 35 10124 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips (e-post: XXX) Puudutatud isik (vastustaja): Aktsiaselts Intral (registrikood 10651201, Pärnu mnt 278, Tallinn 11624) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärus jätta muutmata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kanda.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine lause). Asjaolud
1.22.06.2016 esitas Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (edaspidi ka avaldaja) Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks.
2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et kohus nõuaks Intral AS-ilt (edaspidi ka puudutatud isik) või kui puudutatud isiku valduses dokumente pole, siis kohustaks teda avaldama talle serveriteenust osutava isiku andmed ning nõuaks puudutatud
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 isikule serveriteenust osutavalt isikult, välja kõik puudutatud isiku poolt avaldaja tellimusel loodud reisikindlustuse veebikeskkonna kaudu serverisse või muule andmekandjale salvestatud avaldaja kliente ning majandustegevust puudutavad andmed, sh kõik sõlmitud lepingud ning koostatud poliisid, kusjuures elektrooniline dokument tuleb üle anda dokumendiga tutvumist võimaldaval kujul ja andmetega tutvumist võimaldaval andmekandjal, nt DVD-le või mälupulgale salvestatud faili(de) või muul elektroonilisel kujul, alternatiivselt korraldada asitõendi vaatlus, milleks kohustada puudutatud isikut esitama kohtule tema valduses olev avaldaja andmeid sisaldav server või muu andmekandja ning korraldada kohtus või kui kohtu infosüsteemid seda ei võimalda, siis elektrooniliste andmete asukohas asitõendi vaatlus ning kaasata asitõendi uurimisse ekspert, või alternatiivselt kuulata üle puudutatud isiku juhatuse liige MP.
3.Avalduse põhjenduse kohaselt esineb avaldaja ja puudutatud isiku vahel vaidlus töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise osas, mistõttu kaalub avaldaja puudutatud isiku vastu hagi esitamist lepingu täitmise käigus talle üle antud ärisaladusega kaitstud konfidentsiaalsete andmete väljanõudmiseks. Avaldaja kohustas lepingus puudutatud isikut teostama avaldaja tellimusel tarkvaralahenduse kliendihaldusprogrammi loomise näol koos kõige selle juurde kuuluvaga, mis võimaldaks avaldajal hallata kindlustustoodete müüki, klientide andmeid, kindlustuslepinguid, aruandlust jne. Faktiliselt valmis plaanitud tarkvaralahendusest üks moodul, s.o reisikindlustuse osa. Kõik nimetatud tarkvaralahenduse põhiselt reisikindlustuse sõlmimisega seotud andmed ja toimingud salvestati puudutatud isiku serveris ja vastavalt lepingu punktile 6.3 kohustus puudutatud isik tööde teostamise ajal tagama avaldaja andmete turvalise säilimise. Kõikide kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise korral oleks avaldaja andmed edaspidi hoitud tema poolt hangitavas serveris.
4.Puudutatud isik ei ole seniajani töid lõpetanud ning andmed asuvad jätkuvalt puudutatud isiku serveris. Seoses reisikindlustust puudutava mooduli kasutusele võtmisega ning reaalajas reisikindlustuslepingute sõlmimisega salvestati puudutatud isiku serveris hinnanguliselt ca 70 000-80 000 avaldaja reisikindlustuspoliisi ja nendega seotud klientide andmed, mida avaldaja loeb enda ärisaladusega kaitstud andmeteks. Märtsini 2016.a oli avaldajal nimetatud serveris asuvale reisikindlustuse veebikeskkonnale ja selle kaudu oma kliendiandmebaasile ka juurdepääs, kuid siis puudutatud isiku poolt ootamatult juurdepääs suleti. Seega puudub puudutatud isiku poolt loodud takistuste tõttu avaldajal käesoleval ajal mistahes juurdepääs puudutatud isiku serveris asuvale ca 70 000 - 80 000 avaldaja reisikindlustuspoliisile ja nendega seotud klientide andmetele, mida avaldaja loeb enda ärisaladusega kaitstud andmeteks, ning lepingu raames avaldaja tellimusel tehtud reisikindlustuse veebikeskkonnale, mis võib takistada oluliselt avaldaja igapäevast majandustegevust, kuna kindlustusjuhtumi korral vajab avaldaja puudutatud isiku valduses olevat infot kahjukäsitluseks. Vastavalt puudutatud isiku 04.04.2016 e-kirjale keeldub ta avaldajale tema kliendiandmebaasile juurdepääsu võimaldamast.
5.Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik ei kavatse oma lepingulisi kohustusi tarkvaralahenduse loomise osas täita ning avaldajal võib esineda nii makstud lepingutasude tagastamise ja kahju hüvitamise nõue seoses veebikeskkonnale ootamatult juurdepääsu sulgemise ning sellega seoses majandustegevuse olulise häirimisega. Nõude esitamiseks, samuti puudutatud isiku nõudele põhjendatud vastuväidete esitamiseks on avaldaja hinnangul vajalik koguda eelnevalt usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kas ja mis ulatuses avaldaja andmed on üldse säilinud ja milline on nende andmete tegelik maht, sest avaldaja arvamus puudutatud
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 isiku serveris hoitavate andmete kohta on üksnes ligikaudne. Samuti on vajalik saada andmeid selle kohta, kuidas on tagatud nende andmete edaspidine säilimine, kas ja millisel viisil (digitaalselt või muul viisil) on võimalik reisikindlustusi puudutavatele andmetele nt hagi tagamise taotluse esitamise ja selle rahuldamise korral kohtuvaidluse lõpuni avaldajale juurdepääs võimaldada ja kes on sel juhul andmete üleandmise või juurdepääsu võimaldamise eest vastutavaks isikuks.
6.19.10 2016 avalduse täpsustustes palus avaldaja nõuda puudutatud isikult või kui tema valduses dokumente pole, siis kohustada puudutatud isikut avaldama talle serveriteenust osutava isiku andmed ning nõuda puudutatud isikult serveriteenust osutavalt isikult, välja kõik puudutatud isiku poolt avaldaja tellimusel loodud reisikindlustuse veebikeskkonna kaudu serverisse või muule andmekandjale salvestatud avaldaja kliente ning majandustegevust puudutavad andmed, sh kõik sõlmitud lepingud ning koostatud poliisid. Elektrooniline dokument kohustada üle andma dokumendiga tutvumist võimaldaval kujul ja andmetega tutvumist võimaldaval andmekandjal, nt DVD-le või mälupulgale salvestatud faili(de) või muul elektroonilisel kujul; korraldada asitõendi vaatlus, milleks kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajale (sh avaldaja poolt kaasatud mitte rohkemale kui kahele ITspetsialistile) ja kohtule vaatluse protokollimiseks ligipääsu visuaalseks vaatlemiseks järgmistele esemetele: failile „/disk1/oracle/dbs/c-35764265-02“ ja binaarsele backupile, mis on puudutatud isiku poolt tehtud andmetest, mis on puudutatud isiku valdusesse jõudnud avaldaja ja puudutatud isiku vahel 12.10.2006 sõlmitud lepingu täitmise käigus. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
7.Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei esine eeltõendamismenetluse lubatavust põhistavaid asjaolusid.
8.Poolte vahel on lepinguline suhe alates 12.10.2006, mil sõlmiti teenuste leping nr MP102-1006 (edaspidi teenuste leping). Poolte vahel on erimeelsused selles, milles täpselt kokku lepiti, millises mahus ja sisuga teenust osutati, kuivõrd teenuste lepingu eesmärk saavutati ja kellest tulenevalt jäi teatud osa teenuste lepingu eesmärgist saavutamata. Ühtlasi on poolte vahel erimeelsus küsimuses, kas puudutatud isik on kohustatud avaldaja poolt soovitud andmed loetavaks ja kättesaadavaks tegema tasuta või tasu eest, sh kui suure tasu eest. Seega erinevalt avaldaja väidetust, ei nõua puudutatud isik tasu andmete kui selliste eest, vaid hoopis nende loetavaks ja kättesaadavaks tegemise kui spetsiifilise töö/teenuse eest. Teenuste leping sõlmiti teatud tarkvaralahenduste loomiseks. Poolte vahel on erimeelsused selles, kuivõrd lepinguga ettenähtud eesmärk saavutati. Samas puudub vaidlus selles, et avaldaja tarkvaralahendust üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud ei ole. Vaidlus puudub ka selles, et avaldaja asus kasutama testserverit.
9.Puudutatud isik ostab serveriteenust enda allhankijatelt - lepingupartneritelt. Serveriteenuse osutamine ei olnud teenuste lepingu objekti hulgas. Seega ei saanud avaldaja eeldada serveri (testserveri) tasuta teenust määramatuks ajaks. Puudutatud isiku allhankija teatas, et avaldaja poolt kasutatavat serveriteenust ei ole enam võimalik jätkata, kuna tarkvaraplatvorm on vananenud ning sisaldab endas turvariske. Puudutatud isik katkestas testserveri teenuse piisava turvalisuse puudumise tõttu, kuna ei soovinud riskida olukorraga, kus andmed (sh isikuandmed) lekivad internetti. Puudutatud isik teatas sellest avaldajale ja pakkus erinevaid lahendusi, kuid üheski neist pikema aja jooksul kokkuleppele ei saadud.
10.Avaldaja taotluses soovitud andmete üleandmisest ei ole puudutatud isik keeldunud, kuid nende loetavaks ja kättesaadavaks tegemine on mahukas ning keerukas töö, mille
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 läbiviimisega seonduvad kulutused puudutatud isikule, kes soovib nende hüvitamist. Avaldaja ei ole ettepanekut aktsepteerinud ega teinud ka omapoolset vastu ettepanekut. Praegusel juhul ei lahendaks poolte vahelist vaidlust eeltõendamismenetlus. Vaidluse lahendaks kas teenuse õiglases hinnas kokkuleppimine või kohtu poolne õiguslik hinnang vaidlusaluse teenuse õiglase tasu osas. Esitades puudutatud isiku vastu eeltõendamismenetluse algatamise avalduse, soovib avaldaja saada andmed kvalitatiivselt kõrgemal tasemel samas selle teenuse eest midagi maksmata. Avaldaja taoline eesmärk ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse tegeliku eesmärgiga. Eeltõendamismenetlust ei tohiks kasutada potentsiaalse kostja sundimiseks tasuta teenust osutama.
11.Puudutatud isik ei nõustu eeltõendamismenetlusega, ka ei saa eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Samuti ei ole tegemist situatsiooniga, kus autoriõigusi, nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.
12.Harju Maakohus viis 14.09.2016 läbi ärakuulamise. Maakohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata ja keeldus eeltõendamismenetluse algatamisest, menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
14.TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.Kohus on avaldaja ja puudutatud isiku ära kuulanud 14.09.2016.
16.TsMS § 244 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi või nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.
17.Kohus leiab, et TsMS § 244 lg 1 eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks ei ole täidetud, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata ja eeltõendamismenetluse algatamisest keelduda alljärgnevatel põhjendustel: 1) vastaspool ei ole andnud nõusolekut eeltõendamismenetluse algatamiseks; 2) tegemist ei ole olukorraga, kus võiks eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja on taotlust põhistanud sellega, et potentsiaalsele kostjale on tehtud hoiatusmäärus äriregistrist kustutamiseks, mille tulemusena võivad avaldajale vajalikud andmed kaduma minna. Äriregistri väljatrükist nähtub, et hoiatusmääruse puudused on kõrvaldatud 08.06.2016 majandusaasta aruande esitamisega. Puudutatud isiku vastuse kohaselt on avaldaja nimetatud andmed säilinud, kuid nende loetavaks ja kättesaadavaks tegemise tasu üle on pooltel vaidlus; 3) tegemist ei ole olukorraga, kus autoriõigusi, nendega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht; 4) puuduvad muud mõjuvad põhjused, mis annaks aluse enne poolte vahel kohtumenetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetlust. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et eeltõendamismenetluse tulemusena ei saaks avaldaja hankida vaidluse lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid. Avaldaja ja puudutatud isiku kirjalikest ja ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest nähtub, et poolte vahel on tegemist võla- ehk
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 lepinguõigusliku vaidlusega, mis seisneb selles, millistel tingimustel on puudutatud isik kohustatud avaldajale loetavaks ja kättesaadavaks tegema või üle andma tema valduses olevad reisikindlustuse poliise puudutavad andmed, s.t kas tasuta või tasu eest ja kui suur on õiglane tasu vastava teenuse eest. Avaldaja taotletud andmed antud vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omavatele küsimustele, kas ja kui palju on avaldaja kohustatud puudutatud isikule vaidlusaluste andmete loetavaks ja kättesaadavaks tegemise töö/teenuse eest maksma, ei anna. Avaldajat huvitavate andmete kättesaamine eeltõendamismenetluses ilma, et sellega hoitaks ära tulevikus tekkida võiv kohtuvaidlus samade andmete loetavaks ja kättesaadavaks tegemise teenustasu osas, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks.
18.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahendi teeb kohus avaldaja huvides, siis tuleb hagita menetluse kulud jätta tema kanda. Määruskaebus
19.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi Harju Maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.
20.Maakohus on põhjendamatult kitsendanud avaldaja potentsiaalse nõudega seotud asjaolusid, leides, et poolte vahel on vaidlus selles, millistel tingimustel on puudutatud isik kohustatud avaldajale loetavaks ja kättesaadavaks tegema või üle andma tema valduses olevad reisikindlustuse poliise puudutavad andmed. Andmete üleandmise eest nõudis pärast andmetele juurdepääsu sulgemist puudutatud isik ja tasunõue ei oleks seega avaldaja nõude sisuks. Lepingu kohaselt kohustus puudutatud isik andmeid säilitama omal kulul. Avaldaja soovis hankida eeltõendamismenetluses tõendeid selleks, et avaldajal oleks võimalik otsustada, millist nõuet on võimalik puudutatud isiku vastu esitada või siis tõenditega tutvumise järgselt otsustada nõuet mitte esitada.
21.Avaldaja tugines erinevalt maakohtu järeldustest sellele, et tema nõue puudutatud isiku vastu võiks olla esmalt avaldaja ärisaladusega kaitstud andmete üleandmise nõue, milline nõue aga võib olla perspektiivitu, kui andmed on kadunud, kustunud või muul viisil hävinenud. Kuna lepingu p 6.3 kohaselt katab Intral AS andmete täieliku või osalise kaotsimineku korral andmete taastamiseks tehtavad kulud, siis võib juhul, kui eeltõendamismenetluses tuvastatakse andmete hävinemine, avaldajal Intral AS-i vastu olla andmete taastamise kulude hüvitamise nõue. Avaldajal esineb kahtlus, et Intral AS ei kavatse oma lepingulisi kohustusi tarkvaralahenduse loomise osas täita, mistõttu võib avaldajal esineda nii makstud lepingutasude tagastamise ja kahju hüvitamise nõue seoses veebikeskkonnale ootamatult juurdepääsu sulgemise ning sellega seoses majandustegevuse olulise häirimisega.
22.Maakohus, leides, et avaldaja taotletud tõendite kogumine andmete tasu eest või tasuta üleandmise vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omavatele küsimustele vastust ei anna, on jätnud põhjendamatult hindamata eeltõendamismenetluses menetlustoimingute tegemise avaldaja tegelike potentsiaalsete nõuete esitamise aspektist. Seetõttu on kohus maakohus asja lahendamisel rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust ja jõudnud ebaõige lahendi tegemiseni.
23.Määruse kohaselt avaldajat huvitavate andmete kättesaamine eeltõendamismenetluses ilma, et sellega hoitaks ära tulevikus tekkida võiv kohtuvaidlus samade andmete loetavaks ja kättesaadavaks tegemise teenustasu osas, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks. Avaldaja leiab siinkohal, et avaldajat huvitanud tõendite kogumine eeltõendamismenetluses vastupidiselt just võib ära hoida tulevikus tekkiva
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 kohtuvaidluse avaldaja poolt esile toodud potentsiaalsete nõuete osas kas osaliselt või täies ulatuses, sõltuvalt andmetest, mida õnnestuks eeltõendamismenetluses saada. Käesoleval juhul on maakohus selle võimaluse avaldajalt ära võtnud, mistõttu on tekkinud olukord, kus avaldajal tuleks hagiavalduses esitada potentsiaalselt perspektiivituid nõudeid, mis ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga ega ka avaldaja huvidega, kuna avaldaja soovib kohtusse pöörduda vaid tõendatud ja tegelikele faktilistele asjaoludele tugineva nõudega. Olukorras, kus avaldajal puudub mistahes usaldusväärne teave tema nõudeid puudutavate asjaolude kohta ning seejuures ei avaldajal ega kohtul ei ole põhjust tugineda nende asjaolude osas puudutatud isiku tõendamata väidetele, siis ei saa avaldaja oma õigusi efektiivselt kaitsta. Alusetu nõudega kohtusse minek tähendaks avaldajale asjatuid menetluskulusid, mida avaldaja soovib samuti vältida ning ka see oli eeltõendamismenetluse avalduse esitamise üheks põhjuseks.
24.Eelnevast tulenevalt oli erinevalt maakohtu seisukohast avaldaja eesmärgiks eeltõendamismenetluse kaudu vältida põhjendamatu(te) nõude (nõuete) esitamist puudutatud isiku vastu tulevases kohtuvaidluses ja see on kooskõlas eeltõendamismenetluse eesmärgiga.
25.Maakohus tugines määruses ka sellele, et tegemist ei ole olukorraga, kus võiks eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja kohtu põhjendustega ei nõustu, kuna avalduses on selgitatud mh seda, et kindlustusjuhtumi korral ei ole avaldaja käsutuses juhtumit puudutavaid kindlustuspoliise, mistõttu on takistatud avaldaja normaalne majandustegevus. Muuhulgas tähendab see seda, et võimaliku kindlustusvaidluse korral ei saaks avaldaja kindlustussuhetest tulenevalt oma õigusi efektiivselt kaitsta, sh vajadusel puudutatud isiku valduses olevatele andmetele tugineda. Isegi kui eeltoodud andmed on puudutatud isiku juures säilinud, siis keeldub puudutatud isik neid avaldaja nõudmisel üle andmast vastutasu saamata (milline nõue on lepingust tulenevalt alusetu), mistõttu võib avaldaja olla olukorras, kus pika kohtuvaidluse tulemusel kättesaadavatest andmetest (tõenditest) ei ole avaldajal enam mingit kasu ning nende andmete kasutamine avaldaja poolt on raskendatud võimaliku kindlustusvaidluse korral oma õiguste kaitsmiseks.
26.Avaldaja leiab, et eeltõendamismenetluse eesmärgiks ei ole teha avaldajale tema taotluse rahuldamine põhjendamatult keeruliseks. Seega peab kohus olema avaldaja hinnangul eeltõendamismenetluses asjaolude väljaselgitamisel hagita menetlusele sarnaselt aktiivne. Käesoleval juhul on maakohus eeltoodud kohustusi rikkunud ning see on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
28.Puudutatud isik jäi seniste vastuväidete juurde ning palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud ja menetluse algatamiseks seaduses sätestatud eeldused puuduvad.
29.Intral AS on seisukohal, et avaldaja poolse otsuse tegemine osas, milline hagi esitada, ei sõltu ega saa sõltuda eeltõendamismenetluse algatamisest või selle tulemusest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik valdab teatud infotehnoloogilises formaadis neid andmeid, mida avaldaja soovib. Puudutatud isik on avaldajale esimese astme menetluse käigus esitanud skemaatilise struktuuri (nimekirja), millel on samuti kujutatud avaldaja poolt soovitud andmete asukoht.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689
30.Vaidlus on selles, kas Intral AS on kohustatud andmed kättesaadavaks tegema tasuta või tasu eest. Juhul kui kohus avaldaja taotluse esimese nõude osas rahuldaks, puuduks avaldajal vajadus üldse hagi esitada. Eeltõendamismenetlus ei ole mõeldud hagejale soodsa (kuluefektiivse) alternatiivina hagi esitamisele, et vältida hagi esitamisega kaasnevat oluliselt kõrgemat riigilõivu ja muid hagimenetlusega seonduvaid tagajärgi.
31.Andmete vaatlemine ei annaks vaidlevatele pooltele ega kohtule mingit menetluslikult väärtuslikku teavet ega tõendeid, vaatlejad ei saaks oma silmaga veenduda, et tegemist on justnimelt nende 70 000 – 80 000 isiku andmetega, mis avaldajale on olulised. Eeltõendamismenetluse tulemusena ei omandaks menetlusosalised ega kohus mingit infot, mida seaduse alusel eeltõendamismenetluse kohaseks tulemuseks lugeda.
32.Avaldaja spekulatsioonid andmete hävinemise, puudutatud isiku vastu teoreetiliselt võimaliku kulude hüvitamise või kahju hüvitamise nõude, lepingutasude tagastamise nõude vms kohta ei põhista eeltõendamismenetluse algatamise taotlust.
33.Avaldaja enda töötajad on need poliiside andmed varasemasse serverisse sisestanud. Seetõttu jäid ka poliisid paberkandjal koos kõigi nendesse kantud andmetega avaldaja enda valdusesse, elektroonilised andmed avaldaja arvutitesse. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et avaldaja valdab enda äritegevuseks vajalikke andmeid. Juhul, kui tõesti ei oleks mõne reisikindlustuse poliisi andmed säilinud (mida tuleb pidada äärmiselt erandlikuks juhuks), on võimalik vastava poliisi koopia küsida kindlustusvõtjalt.
34.Kohus on eeltõendamismenetluse taotluse menetlusse suhtunud igati asjakohaselt. Ebaõiglaseks ja alusetuks loeb puudutatud isik avaldaja etteheidet eeltõendamismenetluses mistahes koostöö huvi puudumise kohta. Puudutatud isik on teinud korduvaid ettepanekuid teha omapoolne kompromissiettepanek, kuna avaldaja ei ole nõustunud kummagi puudutatud isiku poolt tehtud ettepanekuga võimalike tööde hinna osas.
35.Kuna pooled vaidlevad tegelikkuses andmete loetavaks tegemise ja väljastamise kui töö hinna üle, ei aitaks eeltõendamismenetluse taotluse rahuldamine kaasa vaidluse lahendamisele. Puudutatud isik eeltõendamismenetluse läbiviimiseks nõusolekut andnud ei ole. On ilmne, et tõendid ei lähe kaduma ja nende kasutamine ei saa raskeneda. Avaldaja on ekslikult samastanud TsMS § 244 lg-s 1 nimetatud tõendid ja enda äritegevuseks taotletavad andmed.
36.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
38.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiipi ning jõudnud ebaõigele järeldusele.
39.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus avalduse lahendamiseks läbi viinud mh poolte ärakuulamise. Määruskaebuse esitaja etteheited maakohtu aktiivsuse puudumisele on arusaamatud ja põhjendamata, maakohus on asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud ning avaldaja avalduse tõendatust ja seadusele vastavust
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 kontrollinud piisavalt põhjalikult. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ning põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täitmata.
40.Kuna puudutatud isik oma nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks ei andnud, tuli avaldajal TsMS § 244 lg 1 kohaselt eeltõendamismenetluse läbi viimiseks kohtu ette tuua asjaolud, mille põhjal saab eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
41.Arvestades, et TsMS § 244 lg 5 kohaselt kohaldatakse eeltõendamismenetluses tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti, tuli avaldajal TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendite kogumise taotlemisel põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb.
42.Avaldusest ja selle täpsustusest ei nähtu üheselt mõistetavalt, milliste (hilisemalt esitatavas hagis kajastatavate) asjaolude tõendamiseks avaldaja puudutatud isiku serverisse loodud testkeskkonda sisestatud andmete (kui tõendite) kogumist soovib.
43.Avaldajal tuli kohut veenda selles, et tõendid võivad kaduma minna. Puudutatud isikule tehtud kustutamishoiatus oli selleks küll alust andev, kuid puudutatud isiku õigusvõimelisuse probleem on maakohtu menetluse jooksul lahenenud. Autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste võimalikule rikkumisele avaldaja tuginenud ei ole, ka muid mõjuvaid põhjusi ei ole välja toodud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et eeldusi eeltõendamismenetluse algatamiseks ei esine ning taotletud andmed ei anna, arvestades vaidluse olemust, vajalikele küsimustele vastuseid ega ole ka eeltõendamismenetluse eesmärgiga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus eraldi analüüsima avalduse seotust avaldaja võimalike haginõuetega.
44.Määruskaebuses väidab avaldaja, et eeltõendamismenetlus tuleks algatada mh selleks, et avaldaja saaks soovi korral kohtusse pöörduda ainult perspektiivsete nõuetega ning juhul, kui andmed on siiski hävinenud, tingib maakohtu määrus kohtusse pöördumise ilmselt alusetute nõuetega tuues avaldajal kaasa asjatud menetluskulud.
45.Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu ning juhib tähelepanu, et hagejal on TsMS § 370 lg 2 tulenevalt lubatud hagis esitada alternatiivseid nõudeid, sh mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 244 lg 1 kohaselt saab kohus eeltõendamismenetluse algatada vaid seaduses sätestatud eelduste olemasolul. Kuivõrd käesoleval juhul neid eeldusi ei esine, ei ole avalduse rahuldamiseks seaduslikku alust. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatud avaldaja viited sellele, et eeltõendamismenetluse algatamata jätmine tingib kohtu tõttu avaldajale asjatud menetluskulud hilisema hagimenetlusega. Maakohtu menetluse jooksul on puudutatud isik avaldanud ka piisavalt infot seoses avaldajat huvitavate andmetega, selleks et avaldaja saaks kujundada võimalikke haginõudeid.
46.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel poleks sõlmitud 12.10.2006 teenuste lepingut, ka ei nähtu, et leping oleks üles öeldud. Lepingu p 6.3. kohaselt on puudutatud isikul kohustus tagada andmete turvaline säilimine. Puudutatud isiku vastustest nähtub, et on avaldajat huvitavad andmed säilinud ja nende säilimine tagatud ka edaspidi, kuid infotehnoloogilistest arengutest tulenevalt on andmete väljalugemine seotud lisatöödega, mille eest soovib puudutatud isik saada tasu.
47.Avaldaja on väitnud, et seoses testkeskkonnas sisalduvatele andmetele ligipääsu sulgemisega võib avaldaja majandustegevus olla oluliselt takistatud, kuna võimaliku kindlustusjuhtumi korral vajab avaldaja infot kahjukäsitluseks (tlk 2). Määruskaebuses on avaldaja esitanud väite, et tema normaalne majandustegevus on oluliselt takistatud,
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-9689 kuna kindlustusjuhtumi korral on vaja puudutatud isiku valduses olevat infot kahjukäsitluseks (tlk 67). Samas ei ole esile toodud, et mõni konkreetne kahjukindlustusjuhtum andmetele ligipääsu saamist nõuaks.
48.Avaldatud asjaoludest nähtub, et avaldaja on andmeid pika aja vältel sisestanud üksnes testkeskkonda ega ole taganud nende sisestamist ja säilitamist avaldaja enda serveris. Juhul, kui see nii on ja avaldaja on võtnud sellega kaasnevad riskid, oleks antud juhul kohane õiguskaitsevahend kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine (TsMS § 377 lg 2). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 382 lg 1 1. lause kohaselt võib kohus avalduse aluse tagada hagi ka enne hagi esitamist.
49.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
50.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes avaldaja kanda.
51.TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
52.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 247 lg 4 2. lausest tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.