Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
avaldus
Aktsiaselts
INGES
KINDLUSTUS
nende Avaldaja: (registrikood 10089395), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips Puudutatud isik: Aktsiaselts Intral (registrikood 10651201), lepinguline esindaja vandeadvokaat IlmarErik Aavakivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus osas, milles Aktsiaseltsilt INGES KINDLUSTUS mõisteti Aktsiaseltsi Intral kasuks välja menetluskulud 2240 eurot ületavas osas. Jätta selles osas Aktsiaseltsi Intral menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada Aktsiaseltsi Intral avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Aktsiaseltsilt INGES KINDLUSTUS välja Aktsiaseltsi Intral kasuks menetluskuluna esindajatasu 2240 (kaks tuhat kakssada nelikümmend) eurot.
3.3 Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Aktsiaseltsil INGES KINDLUSTUS tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2240 eurot) Aktsiaseltsile Intral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (avaldaja) esitas 22.06.2016 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Aktsiaselts Intral (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu. Maakohus jättis 28.11.2016 määrusega avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2017 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
2.Puudutatud isik esitas 17.01.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta seoses tsiviilasja menetlusega maa- ja ringkonnakohtus kulusid kokku 2678,66 eurot (käibemaksuta). Lisaks palus puudutatud isik mõista avaldajalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 22.02.2017 määrusega puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja esindajatasu 2678,66 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.03.2017 määrusega Harju Maakohtu 22.02.2017 määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 17.05.2017 määrusega puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja esindajatasu 2678,66 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Puudutatud isik I on taotlenud õigusabikulude kindlaksmääramist summas 2678,66 eurot (ilma käibemaksuta), sh maakohtus 1857,33 eurot ja ringkonnakohtus 821,33 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtub, et esindaja on osalenud 14.09.2016 ärakuulamisel, koostanud avaldaja taotluse selgitusele vastuse ja koostanud määruskaebusele vastuse. Lisaks on
pooled pidanud kompromissläbirääkimisi ja omavahelist kirjavahetust. Samuti nähtub materjalidest, et avaldaja on taotlenud 70 000-80 0000 kliendi ja majandustegevust puudutavaid andmeid, sh sõlmitud lepinguid ja koostatud poliise. Arvestades esitatud nõuet ja tehtud toiminguid, on käesolev menetlus võrreldes tavapäraste eeltõendamismenetlusega keerukam. Avalduse kohaselt on esindaja osutanud õigusabiteenust 19,1 tunni ulatuses. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega, leidis, et arvete spetsifikatsioonis näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega. Kohus asus seisukohale, et arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu on tehtud toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 140 eurot/tund ilma käibemaksuta. Arvestades Riigikohtu praktikat leidis kohus, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 17.05.2017 määruse peale 05.06.2017 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta puudutatud isiku taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks rahuldamata või alternatiivselt, teha uus määrus, millega lugeda põhjendatuks lepingulise esindaja kulud kuni 1560 euro (käibemaksuta) ulatuses. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja ise sisuliselt lahendada, saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
8.Kaebuse kohaselt ületas maakohus diskretsiooni piire, mõistes puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult välja täies ulatuses, neid asja mahukust ja keerukust arvestades mõistlikus ulatuses vähendamata. Hagita menetluses ei ole õigustatud ootust, et õigusabikulud mõistetakse piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja. Sellises mahus kulude tegemine hagita menetluses ei ole kooskõlas ka TsMS §-s 2 sätestatud kulude minimeerimise põhimõttega. Käesolevas asjas ei tekkinud poolte vahel sisulist vaidlust, kuna esmalt tuli lahendada küsimus, kas eeltõendamismenetluse algatamine on põhjendatud. Maakohus oleks pidanud seda arvesse võtma ja hindama, kas üldse on põhjendatud lepingulise esindaja kulusid välja mõista ja kui on, siis millises mahus.
9.Juhul, kui kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmine käesolevas hagita asjas on põhimõtteliselt põhjendatud, ei ole siiski põhjendatud esindamisele kulunud aeg ning ühe tööühiku hind. Kuna vaidlusaluses hagita asjas sisulist vaidlust ei toimunud, vaid lahendada tuli avaldaja menetluslik tõendite kogumisega seotud taotlus, siis oleks asja vähest keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud tunnihinnaks kuni 120 eurot (lisandub käibemaks) ning põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku kuni 13 tundi, mis teeb esindajakuluks kuni 1560 eurot (käibemaksuta summa). Sealjuures asja materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine avaldusele on põhjendamatu vähemalt 2,5 tunni ulatuses (periood september 2016.a), täiendavate kliendiga suhtluste ja muude kaasnevate tegevuste (e-kirjade saatmine, kokkusaamised jms) ajakulu (periood september kuni november 2016) on põhjendamatu vähemalt 2 h ulatuses ning määruskaebuse koostamisega seotud ning sellega seotud suhtlemisele kulunud ajakulu (periood detsember 2016-jaanuar 2017) vähemalt 1,63 tunni ulatuses. Käesoleval juhul puudub mistahes alus kohaldada esindajatasule keskmisest kõrgemat tunnihinda. Vastus määruskaebusele
10.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2240 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
13.Esmalt märgib kolleegium, et ebaõige on puudutatud isiku seisukoht, et kuna avaldaja ei esitanud vastaspoole menetluskulude osas maakohtule vastuväiteid, siis on avaldaja kaotanud võimaluse puudutatud isiku menetluskulude suurust vaidlustada. TsMS § 174 g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erinevusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus võib jääda kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15). Käesoleval juhul ei ole avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust omaks võtnud, mistõttu tuli maakohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamist piisavalt põhjendanud. Maakohus on jätnud arved osaliselt analüüsimata.
15.Puudutatud isik on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisanud neli arvet, kus on märgitud kulude koosseis. 08.09.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi kokku 7 tundi 55 minutit. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises, nõupidamises ja materjalidega tutvumises kokku 2 tundi 25 minutit ning avaldaja avaldusele vastuse koostamises ja kliendi esindamises 14.09.2016 istungil kokku 5 tundi 30 minutit. Arvestades, et avaldus ja selle lisad ei olnud mahukad, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks materjalidega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele ja nõupidamisele 1 tund 30 minutit. Silmas pidades vastuse mahtu (ca 5 lk) ja 14.09.2016 istungi kestust (1 tund 25 minutit), leiab kolleegium, et nendele kulunud ajakulu (kokku 5 tundi 30 minutit) oli vajalik. Kokku on 08.09.2016 arve põhjendatud 7 tunni ulatuses.
16.13.10.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 1 tund 21 minutit. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises ning nõupidamises, samuti suhtlemises avaldaja esindajaga ajavahemikul 09.09.2016 – 12.10.2016. Arvel on valdavalt üldised viited e-kirjade saatmisele ja telefonivestlustele. Asja materjalidesse ei ole kõiki arvel viidatud e-kirju lisatud ning
menetlusdokumentides on arvel märgitud toimingute tegemise vajadust selgitatud osaliselt. Arvestades eeltoodut loeb kohus 13.10.2016 arvel märgitud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.
17.01.12.2016 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 4 tundi. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kliendiga suhtlemises ning nõupidamises, samuti suhtlemises avaldaja esindajaga, avaldaja 19.10.2016 menetlusdokumendiga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, maakohtu 28.11.2016 määrusega tutvumises ning menetluskulude hüvitamise küsimuse analüüsis. Kolleegium märgib, et avaldaja 19.10.2016 menetlusdokument ja puudutatud isiku vastus sellele ei ole mahukad dokumendid (mõlemate sisuline osa ca 1 lk), mistõttu on nende toimingute arves märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Täielikult põhjendamatuks tuleb lugeda ajakulu menetluskulude hüvitamise küsimuse analüüsile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt ei saa ka menetluskulude hüvitamise analüüsi pidada põhjendatud ajakuluks. Kolleegium leiab, et 01.12.2016 arvel märgitud toimingute põhjendatud ajakulu kokku on 3 tundi.
18.10.01.2017 arve kohaselt on puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi osutanud õigusabi 5 tundi 24 minutit. Lisaks eeltoodule on vandeadvokaat Anneli Aab osutanud õigusabi 28 minutit. Arvelt nähtuvalt seisnes vandeadvokaat Ilmar-Eerik Aavakivi õigusabi avaldaja 13.12.2016 määruskaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises ning kohtute kirjadega tutvumises. Arvestades määruskaebuse ning selle vastuse mahtu, samuti seda, et menetlusosalised olid oma peamised seisukohad esitanud juba maakohtu menetluses, on nende arves märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Täielikult põhjendamatuks tuleb lugeda vandeadvokaat Anneli Aabi toiminguid, mis seisnesid määruskaebuse vastuse projekti ülevaatamises ja kommenteerimises. Toimikust ei nähtu, et Anneli Aab oleks kohtumenetluses puudutatud isikut esindanud ja toiminguid teinud. Lisaks ei oleks kahe esindaja osavõtt, asja mahtu ja keerukust arvestades, tsiviilasjas vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb 10.01.2017 arvel näidatud toimingud lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 5 tunni ulatuses.
19.Kokku on puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatud 16 tunni ulatuses.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole väljunud diskretsiooni piiridest, kui leidis, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on õigustatud. Maakohus on seda seisukohta piisavalt põhjendanud, muuhulgas tuginenud Riigikohtu lahenditele. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda. Asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega, ei anna käesoleval juhul alust lugeda tunnitasu nimetatud suuruses ebamõistlikuks. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-8616 p-s 12, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Kuna käesoleval juhul oli poolte vahel sisuline vaidlusmenetlus eeltõendamismenetluse algatamise vajalikkuse üle ning selleks oli menetlusosalistel vajalik kasutada professionaalset õigusabi, siis võib lugeda tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks.
21.Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulude suurus 2240 eurot (16 x 140).
22.Vastuseks puudutatud isiku viitele, et määruskaebus ei pruugi olla esitatud tähtaegselt, märgib ringkonnakohus, et see ei ole nii. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai avaldaja esindaja maakohtu 17.05.2017 määruse kätte 19.05.2017. Määruskaebus esitati 05.06.2017, seega tähtaegselt (03-04.06.2017 oli nädalavahetus).
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.