Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Maksu- ja Tolliameti kaudu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks
Tsiviilasja number
2-16-17411
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349; asukoht: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn; epost: [email protected]) Hageja esindaja: Ü. I. (telefon: xxxx xxx) Kostja I: Reio Redel (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; epost: x, x; telefon: xxxx xxxx) Kostja II: Reelika Liiva (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x)
Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
Summa eurodes
10.03.2017.a
1000,00
10.04.2017.a
1000,00
10.05.2017.a
1000,00
10.06.2017.a
1000,00
10.07.2017.a
1000,00
10.08.2017.a
1000,00
10.09.2017.a
1000,00
10.10.2017.a
1000,00
10.11.2017.a
1000,00
10.12.2017.a
563,19
Kokku
9563,19
Bank AB Eesti filiaal) või nr EE403300333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 2800045768 ning märkida selgitusse „Täiteasja nr 192/2016/968 kulu hüvitamine“. Juhul, kui täiteasja lõpetamisega kaasnev kulu osutub väiksemaks kui 1 099,11 eurot, kannab Maksu- ja Tolliamet kohtutäiturile tasumisele kuuluvast summast üle jääva summa kompromissi punktis 1.2. nimetatud kohustuse katteks.
Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi Maksu- ja Tolliameti kaudu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. Pooled sõlmisid kompromissi mille edastasid 26.01.2017.a Tartu Maakohtule ja palusid kinnitada kompromiss. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt kompromissipunktile 1.10. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt TsMS § 145 lg 1 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest, siis ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.