2-16-12501
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-12501
Tsiviilasi
Korteriühistu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ning nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: xxxx (e-post: txxxx) ; Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
2-16-12501
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Korteriühistu Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. 31.01.2017 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab 2 (3)
2-16-12501 kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on määruse edasikaebeõigusest loobunud. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetlusega tekkinud menetluskulud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-16-12501 tasutud riigilõivust, so 225 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada hageja Korteriühistu Xxxx arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.