Tsiviilasi nr 2-16-14767
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
31.jaanuar 2017.a. Pärnu
Tsiviilasja number
2-16-14767
Tsiviilasi
M.S.`i hagi R.S.`i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2016/1092
Menetlustoiming
Avalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lep.esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar, epost [email protected] Kostja:
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, sead.esindaja K.L., lep.esindaja Anu Toomemägi, e-post [email protected]
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr 2-16-14767
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on M.S.`i hagi R.S.`i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2016/1092. Kostja on vastuses hagile märkinud, et käesolevas asjas esitatud taotlus ei anna soovitud tulemust, kuna hagis viidatud täitemenetlus on lõpetatud. Vastusele lisatud täitemenetluse lõpetamise otsus. Kohus pidi asjas tegema vaheotsuse nõude põhjendatuse v. põhjendamatuse kohta vastavalt TsMS § 8 lg.2 ja § 449. Kuna kumbki pool ei ole esitanud taotlust vaheotsuse tegemiseks leiab kohus, et on põhjendatud jätta esitatud hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg.2 p.2, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 221 lg.1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg.2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis , kui alus , millel need põhinevad , on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg.3 järgi hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja esitas 03.10.2016.a. Pärnu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 176/2016/1092 ja kostja vastas hagile, et täitemenetlus antud asjas on lõpetatud. Kostja vastusele lisatud täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtub, et täitemenetlus täiteasjas 176/2016/1092 on lõpetatud juba 28.07.2016.a. Seega rohkem kui kaks kuud enne hagi kohtule esitamist. Täitmisel oli elatusraha võlgnevuse nõue summas 600 eurot ning täitemenetlus on lõpetatud seoses võlgnevuse tasumisega (tl.87). Hageja väide, et kohtutäituril puudus õigus täitemenetlust lõpetada ja tegemist on tühise otsusega , ei ole põhjendatud. Täitemenetluse lõpetamise otsusele on võimalik esitada kaebus kohtutäiturile vastavalt TMS § 217. TMS § 48 lg.1 p.3 järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile v. täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. TMS § 50 lg.1 järgi täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega ja lg.2 järgi täitemenetluse lõpetamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele , mille kohtutäitur jättis rahuldamata oma otsusega 13.07.2016.a. ja kohus ei võtnud kaebust menetlusse põhjusel, et kaebus oli perspektiivitu. Täitemenetluse peatamise alused on toodud TMS § 46 ja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata iseseisvalt täitemenetlust. Hagejal oli võimalik enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse pöördumist kontrollida, kas täitemenetlust ei ole lõpetatud, kuna hageja pidi teadma, et nõue on täitemenetluses rahuldatud ja nimetatu on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks. Hageja ei ole seda teinud ja on kohtusse esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas, milles täitemenetlus on enne hagi esitamist lõpetatud. Alates 5.aprillist 2011.a. kehtivas TMS § 221 lg.-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-175-12 p.12 ja 3-2-1-99-12 p.11. Seega kohus leiab, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilasi nr 2-16-14767 Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 jätab kohus käesoleva määrusega hagi läbi vaatamata. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja kohtule esitamiseks, kuid kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja antud taotlust ei saa enam esitada. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg.1 p.3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.