OÜ Natural Ehitus hagi TS vastu 90 821,01 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Natural Ehitus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
150 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Natural Ehitus (registrikood 11879024), seaduslik esindaja AŠ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja: TS (isikukood
XXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Lember
Istungi toimumise aeg
17. jaanuar 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. oktoobri 2016 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Natural Ehitus esitas 30.12.2013 Harju Maakohtule hagi TS vastu põhivõla 90 821,01 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 26 029,32 euro ja sealt edasi viivise saamiseks põhinõudelt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi 17.06.2016 terviktekstis täpsustas hageja oma viivisenõuet selliselt, et palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 26.02.2010 kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse, selle 13.01.2014 täpsustuse ja 17.06.2016 tervikteksti kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Kiviehitus (töövõtja) suulise töövõtulepingu, millega töövõtja kohustus tegema kostja Tallinnas Kaskede pst 10 asuvas elamus remonttöid, sh fassaaditööd, siseviimistlustööd, vundamendi soojustamine, niiskuskahjustuste likvideerimine keldrikorrusel ja elamu sisustamine mööbliga. Kostja ja töövõtja kohtusid objektil märtsi lõpus ja uuesti 17.04.2009, millal anti kostjale üle hinnapakkumine siseviimistlustööde kohta. Siseviimistlustööde hinnaks lepiti suuliselt kokku 400 000 krooni (lisandub käibemaks).
3.Töövõtja alustas siseviimistlustöödega 20.04.2009. Pärast seda pooled täiendasid korduvalt töövõtulepingut. 19.06.2009 esitati kostjale töövõtja allhankija OÜ Berg Interiors hinnapakkumine mööblile. Hinnapakkumisega kaetud tööde hinnaks lepiti suuliselt kokku 101 000 krooni (lisandub käibemaks). 06.07.2009 tegi töövõtja vastavalt kostja soovile hinnapakkumise fassaaditöödeks, mida korrigeeris 28.07.2009. Tööde hinnaks lepiti suuliselt 265 400 krooni (lisandub käibemaks). 07.09.2009 esitas töövõtja kostjale lisatöid koondava hinnapakkumise. Iga töö tegemises ja hinnas lepiti kostjaga aga suuliselt eraldi kokku. Vastavalt kostja juhistele esitati kostja poolt valitud tehnika ja seadmete hinnapakkumised ja arved otse hagejale.
4.Töövõtja lõpetas 29.09.2009 keldrikorrusel niiskuskahjustuste likvideerimise, vundamendi soojustamise ja esialgsed siseviimistlustööd ning andis elamu kostjale üle, väljastades selleks kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Töövõtja jätkas elamu rekonstrueerimist ja lõpetas kõik tellitud tööd 04.12.2009, mille kohta esitas kostjale neljanda akti. Kostja akte ei allkirjastanud, kuid ei esitanud tööde osas ka ühtegi pretensiooni. Kõikide töödega jõuti põhimõtteliselt valmis detsembri keskel, teha jäid pisiparandused, mille tõttu kostja tööde vastuvõtmisest keeldus.
5.Töövõtja esitas kostjale tehtud tööde eest 04.12.2009 arve, kuid kostja seda ei tasunud. 09.02.2010 esitas töövõtja kostjale pretensiooni nõudega, et kostja allkirjastaks aktid ja tasuks võlgnevuse hiljemalt 25.02.2010. Kostja sai pretensiooni kätte 12.02.2010, kuid ei allkirjastanud akte ega tasunud arvet. Samas ei esitanud kostja teostatud tööde osas ka ühtegi pretensiooni. Teostatud tööd loetakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 alusel seega kostja poolt vastuvõetuks 25.02.2010, millega töövõtja nõue muutus sissenõutavaks.
6.Tulenevalt käibemaksumäära muutumisest on üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 2 ja 4 ekslikult arvestatud vale käibemaksumääraga. Samuti on 04.12.2009 arvel arvutusviga. Kokku võlgneb kostja hagejale 75 684,17 eurot, s.o koos käibemaksuga kokku 90 821,01 eurot.
7.Töövõtja loovutas 01.03.2011 oma nõude kostja vastu (90 821,01 eurot ja viivis) hagejale ja teavitas sellest kostjat. Pooled pidasid kuni sügiseni 2013 läbirääkimisi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Seejuures palus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et hageja vähendas oma viivise nõuet esialgselt 0,1% päevas, s.o 36,5% aastas 8,05%-le aastas, s.o 4,5 korda.
9.Kostja võtab kostja omaks järgmised asjaolud: 29.09.2009 lõpetati elamus vundamendi ja keldrikorruse niiskuskahjustuste likvideerimiseks vajalikud tööd ning siseviimistlus; kostja kolis elamusse sisse 2009.a septembri lõpus; kostja tellis elamule lisaks fassaaditööd, mis anti üle 04.12.2009.
10.Kui eeldada, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, on hagi esitatud asjaolude kohaselt aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks arvel näidatud tähtpäeval 25.12.2009. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2010 ja oli hagi esitamise ajaks lõppenud.
11.Õige ei ole hageja väide, et töövõtja alustas objektil siseviimistlustöödega 20.04.2009. Tegelikult alustasid töödega erinevad füüsilised isikud mais, kui kostja perekond elamust ajutiselt välja kolis. Hageja ja kostja vahel ei ole õigussuhet, kuna kostja ei ole ühtegi tööd üheltki juriidiliselt isikult, sh OÜ-lt Kiviehitus tellinud, ega volitanud AŠ enda nimel lepinguid sõlmima. Kõik tööd telliti eraisikutelt, sh AŠ-lt, kes oli kostja isiklik tuttav. 12. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis kinnitaks lepingu sõlmimist kostja ja töövõtja vahel ega sidunud esitatud asjaolusid asjas esitatud tõenditega. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud läbirääkimiste alustamist, pidamist ega lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste vahetamist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hinnapakkumised oleks töövõtja poolt koostatud ja kostjale edastatud ega seda, et kostja oleks need töövõtjalt kätte saanud.
13.Õige ei ole hageja väide, et kui füüsiline isik on mõne äriühingu juhatuse liige, on iseenesestmõistetav ja üldtuntud, et lepingud sõlmitakse alati äriühingu nimel. AŠ oli ehitustööde teostamise ajal kahe äriühingu juhatuse liige.
14.Hageja esitatud tõendid on asjakohatud ega tõenda lepingu sõlmimist OÜ Kiviehitus ja kostja vahel. Nõue on vastuoluline ja eluliselt ebausutav. Kuna suurem osa pakkumisi võeti kostja ja tema elukaaslase poolt, siis ei saanud leping olla OÜ-ga Kiviehitus, kes väidetavalt korraldas kõikide tööde tellimise, teostamise ja nende eest tasumise oma vahenditest. OÜ Kiviehitus majandustulemustest lähtuvalt ei saanud ta 90 821,01 eurot maksnud ehitustöid finantseerida, sh soetada materjale täielikult iseseisvalt. Hageja väited osades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides tehtud käibemaksu vigadest ei ole usutavad ja viitavad sellele, et aktid on koostatud tagantjärgi.
15.Kostja on AŠ-le tehtud tööde ja kasutatud materjalide eest täies ulatuses tasunud. Kostja tasus tööde ja materjalide eest suulise kokkuleppe alusel AŠ soovil peamiselt sularahas, osaliselt tasusid kostja ja tema elukaaslane otse müüjatele ja osaliselt objektil tegutsenud füüsilistele isikutele. Kostja ja tema elukaaslane on oma pangakontodelt ehitustööde tegemise perioodil välja võtnud sularaha kokku 80 304,99 eurot.
16.Kui kohus leiab, et kokkulepet kostja ja AŠ vahel on võimalik tõlgendada selliselt, et see oli sõlmitud siiski kostja ja OÜ Kiviehitus vahel, tuleb AŠ-le üle antud summad lugeda tasutuks OÜ-le Kiviehitus. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis 28.04.2014 vaheotsusega rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja otsustas jätkata asja menetlust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.11.2014 otsusega maakohtu vaheotsuse ja tegi lõppotsuse, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata.
18.Riigikohus tühistas 27.05.2015 otsusega nr 3-2-1-44-15 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.11.2015 otsusega maakohtu 28.04.2014 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 14 555,80 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
20.Otsuse kohaselt nähtub 16.04.2009 hinnapakkumisest, et OÜ Kiviehitus soovis teha kostjale pakkumust kostja elamus ehitustööde teostamiseks, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja sai OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumise e-posti teel kätte. Hinnapakkumise paberkandjal kostjale üleandmise kohta andsid hageja seaduslik esindaja ja kostja vande all teineteisele vastukäivaid ütlusi. Tõendatud on, et ehitustööd algasid aprillis või mais 2009, seega lühikese aja jooksul pärast väidetavalt hinnapakkumise kostjale üleandmist. Pooled vaidlevad aga selle üle, millised töömehed tegid kostja elamus töid.
21.Vaidlusalused tööd saab osaliselt lugeda teostatuks OÜ Kiviehitus poolt. Tõendatud on, et RP, AK, FS ja ST olid 2009.a OÜ Kiviehitus töötajad. Nende poolt objektil tehtud töid on võimalik pidada OÜ Kiviehitus soorituseks. Lisaks paigaldas AŠ OÜ Kiviehitus nimel põrandakütte torustiku. Naisterahvastest maalrite, JM ja HT seost OÜ-ga Kiviehitus, 16.04.2009 hinnapakkumisega või objektil tehtud töödega ei ole võimalik tuvastada.
22.OÜ-ga Kiviehitus saab seostada järgnevad objektil tehtud tööd: lammutus, krohvimine, müüri ladumine (sh vaheseinad), siseviimistlus, värvimine, elamu puhastamine maalritöödeks, maalritööd, pahteldamine ja põrandakütte torustiku paigaldamine. OÜ Kiviehitus poolt tehtud töid 16.04.2009 hinnapakkumisega võrreldes nähtub, et kokku langevad lammutustööd, vaheseinte ehitus, kanalisatsioonitööd põrandakütte torustiku osas, viimistlustööd ning sauna- ja pesemisruumi ehitus (st vaheseinte ladumine sauna- ja
pesuruumis). Tõendatud ei ole, et OÜ Kiviehitus oleks teostanud 16.04.2009 hinnapakkumisel märgitud aknaava kinni ladumise, põrandate tasandamise, elektri-ja nõrkvoolu tööd, vee- ja kanalisatsioonitööd (va põrandakütte torustik), paigaldanud ventilatsiooni, aurugeneraatori, elektrikerise, tammetrepi astmed, teostanud plaatimistööd, ujuv laudparketi paigalduse, objekti koristuse ja transpordi. OÜ Hals Interiors 13.05.2009 kiri ei tõenda santehniliste tööde tegemist OÜ Kiviehitus poolt. Tunnistaja AJ ütluste kohaselt teostas santehnilised tööd tema AŠ palvel, OÜ-ga Kiviehitus tal mingit lepingut ei olnud. Elektritöid ja plaatimistöid OÜ Kiviehitus ei teostanud.
23.Siseviimistlustööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2, mille sisu iseenesest langeb kokku 16.04.2009 hinnapakkumisel märgitud töödega, ei tõenda sellel nimetatud tööde teostamist OÜ Kiviehitus poolt. Akt on allkirjastatud ainult AŠ poolt. Samuti on sellel nõutud tasu tööde eest, mida OÜ Kiviehitus ei teinud. Kuna OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumisel märgitud tööde teostamine OÜ Kiviehitus poolt ei ole olulises osas tõendatud, ei ole õige hageja seisukoht, et 16.04.2009 hinnapakkumise üleandmist kostjale ja kostja nõustumust pakkumisele saab järeldada sellest, et OÜ Kiviehitus alustas pärast 17.04.2009 Kaskede pst 10a objektil töid. Töid ei teostatud hinnapakkumise alusel. Töövõtulepingu sõlmimine OÜ Kiviehitus ja kostja vahel vastavalt 16.04.2009 hinnapakkumisele ei ole seega tõendatud.
24.Tõendatud ei ole hageja väide, et OÜ-l Kiviehitus ja kostjal oli kokkulepe, et OÜ Kiviehitus paigaldab elamusse integreeritava mööbli, mille eest kostja tasub talle 101 000 krooni (lisandub käibemaks). AŠ saatis 19.06.2009 Berg Interiors mööbli hinnapakkumise kostjale ja CS-le, kuid sellest ei nähtu, et tegemist oleks OÜ Kiviehitus pakkumisega mööbli paigaldamiseks. Selle kohta, et OÜ Kiviehitus oleks pakkumises märgitud mööbli tellinud ja paigaldanud, ei ole esitatud ühtegi tõendit.
25.Tõendatud ei ole, et OÜ Kiviehitus ja kostja sõlmisid fassaaditööde teostamiseks kokkuleppe vastavalt 28.07.2009 hinnapakkumisele. 06.07.2009 e-kiri ja 28.07.2009 e-kiri ja sellele lisatud pakkumised kokkulepet fassaaditööde tellimise kohta OÜ-lt Kiviehitus ei tõenda. Hageja esitatud tõenditest ei selgu, millised dokumendi AŠ 28.07.2009 kostjale saatis. Isegi kui AŠ andis kostjale 28.07.2009 kuupäevaga hinnapakkumise objektil, ei pidanud kostja sellest aru saama, et hinnapakkumine on tehtud OÜ Kiviehitus poolt. Asjaolud ei võimalda tuvastada kokkulepet OÜ Kiviehitus ja kostja vahel fassaaditööde teostamiseks, kui kostja ei saanud kokkuleppe sõlmimise ajal aru, et pakkumise on teinud talle OÜ Kiviehitus. Vaid AŠ vande all antud ütlused ei ole piisavad tõendid.
26.Ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Kiviehitus ja kostja sõlmisid kokkuleppe lisatööde teostamiseks vastavalt lisatööde hinnapakkumisele. Tõendina esitatud 07.09.2009 e-kiri ja selles sisalduv pakkumise fail ei saa olla sama fail, mis oli manustatud AŠ 07.09.2009 kostjale saadetud e-kirjale. Failide nimetused ja mahud on erinevad. Kuna kostja eitas vande all 07.09.2009 hinnapakkumise e-kirjaga saamist ja muud tõendid puuduvad, ei ole VŠ vande all antud ütlused piisavad, et lugeda hinnapakkumise e-postiga saatmine tõendatuks. Isegi kui AŠ andis kostjale lisatööde hinnapakkumise objektil, ei pidanud kostja sellest aru saama, et hinnapakkumine on tehtud OÜ Kiviehitus poolt. Pakkumisel ei ole märgitud, et tegemist on OÜ Kiviehitus pakkumisega. Seega ei saanud kostja anda ka nõustumust OÜ Kiviehitus pakkumusele ja kokkulepet ei saa lugeda sõlmituks. Hageja
väited lisatööde kokkuleppe sõlmimise kohta ei lange kokku ka AŠ vande all antud seletusega.
27.Kuna tõendatud ei ole kokkuleppe sõlmimine kostja ja OÜ Kiviehitus vahel vastavalt 16.04.2009 hinnapakkumisele, mööbli hinnapakkumisele, 28.07.2009 fassaaditööde hinnapakkumisele ega lisatööde hinnapakkumisele, on töövõtulepingu olemasolu kostja ja OÜ Kiviehitus vahel tõendamata.
28.Hageja käsitlusest ei ole võimalik aru saada, kas hageja väitel olid ka haljastustööd töövõtulepingu osa või mitte. Töövõtulepingu olemasolu OÜ Kiviehitus ja kostja vahel ei tõenda ka MKC Uksed OÜ 28.08.2009 e-kiri OÜ-le Kiviehitus, OÜ ABC Kliima poolt OÜ-le Kiviehitus edastatud soojuspumba hinnapakkumine, XXX aadressile edastatud sisekujundaja joonised, uste joonised ja sisekujundusprojekti järelevalveakt ega arhitekt MV ajakirjanduses jagatud selgitused ehitustööde läbiviimise kohta. Lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei sisalda teavet ka OÜ Kiviehitus koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Lepingu sõlmimist ega selle sisu ei saa järeldada sellest, et OÜ Kiviehitus esitas kostjale tööde eest arve. Hageja esitatud Eesti Ekspressi artikkel ja MV kinnitus jäävad tähelepanuta.
29.Sellest, et kostja saatis aadressile XXX OÜ Kiviehitus nimele võetud arveid, ei järeldu lepingut OÜ Kiviehitus ja kostja vahel ega seda, et OÜ Kiviehitus peab materjalid ostma. Tegemist oli juba kostja poolt tasutud arvetega tagantjärgi OÜ Kiviehitus nimele vormistamisega. Samuti tuleneb kirjast, et aadressile XXX saabus nii OÜ Kiviehitus kui ka AŠ-le isiklikult mõeldud e-post.
30.Töövõtulepingu olemasolu kostja ja OÜ Kiviehitus vahel ei tõenda AR 30.03.2010 e-kiri OÜ Kiviehitus esindajale ega allkirjastamata kompromissi projekt. 30.03.2010 ekirjas viitab AR 03.03.2010 Kaskede pst 10a objektil toimunud kohtumisele seoses kostja poolt esitatud puudustega OÜ Kiviehitus poolt teostatud töödes. Et OÜ Kiviehitus mingeid töid Kaskede pst 10a objektil tegi, ei tähenda seda, et kostjal oli OÜ-ga Kiviehitus tööde teostamiseks leping. Asjaolu, et 2010.a. märtsis peeti läbirääkimisi, et OÜ Kiviehitus võiks mingeid töid parandada, ei tähenda, et kostja pidi 2009.a. kevadel aru saama, et temaga soovib lepingut sõlmida OÜ Kiviehitus.
31.Kostja ei pidanud aru saama, et sõlmib kokkuleppe OÜ-ga Kiviehitus. Ainult 16.04.2009 hinnapakkumisele on märgitud pakkumise tegijaks OÜ Kiviehitus. Ka asjaolust, et AŠ oli OÜ Kiviehitus juhatuse liige, ei saa seda järeldada. AŠ vande all antud selgitused selle kohta, kas ta ütles kostjale, kes on töövõtja, on vastuolulised. Samuti on vastuolulised väited selle kohta, kas kostja pidi aru saama, kes talle pakkumuse teeb või sooviski kostja pakkumust just OÜ-lt Kiviehitus. AŠ ei väljendanud kostjale selgelt, et tema poolt tehtavad pakkumised tööde tegemiseks on tehtud OÜ Kiviehitus esindajana. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud ka AŠ-le endale üheselt selge, kas ta tegutseb lepingut sõlmides isiklikult või OÜ Kiviehitus esindajana. Asjaolu, kes on lepingupooled, on fakt. Faktiline asjaolu ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega, nagu leiab hageja.
32.Kui OÜ Kiviehitus tegi kostja elamu juures töid ja tegi kostja heaks kulutusi, siis võisid OÜ-l Kiviehitus kostja vastu tekkida lepinguvälised nõuded. OÜ Kiviehitus loovutas hagejale ainult töövõtulepingust tulenevad nõuded ja hageja põhinõude rahuldamine muul õiguslikul alusel ei ole võimalik. Kuna lepingu olemasolu ei ole tuvastatud, ei oma
tähendust küsimus võimalikust nõude aegumisest ja sellega seotud tõendid jäävad hindamata. Apellatsioonkaebus
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning hindas valesti tõendeid.
34.Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus tuvastas, et OÜ Kiviehitus tegi kostja elamus alates kevadest 2009 ulatuslikke remonttöid, kuid leidis siis, et see asjaolu või see, et OÜ Kiviehitus on kostja eest mingeid kulutusi kandnud, ei tõenda, kas ja millise sisuga lepingu kostja ja OÜ Kiviehitus sõlmisid. Kuna teostatud tööd moodustavadki töövõtulepingu sisu, oli lepingu sisuks vähemalt maakohtu poolt tuvastatud ehitus- ja remonttööde tegemine. Maakohus jättis VÕS § 635 lg 1 kohaldamata.
35.Maakohus hindas töövõtulepingu sisu väljaselgitamisel tõendeid ebaõigesti. Kohus leidis ebaõigesti, et tõendatud ei ole, et OÜ Kiviehitus oleks teostanud 16.04.2009 hinnapakkumisel märgitud aknaava kinni ladumise, põrandate tasandamise, elektri-ja nõrkvoolu tööd, vee- ja kanalisatsioonitööd (va põrandakütte torustik), paigaldanud ventilatsiooni, aurugeneraatori, elektrikerise, tammetrepi astmed, teostanud plaatimistööd, ujuv laudparketi paigalduse, objekti koristuse ja transpordi.
36.Õige ei ole maakohtu järeldus, et AJ poolt teostatud vee- ja kanalisatsioonitöid ei saa lugeda OÜ Kiviehituse soorituseks, kuna AJ alltöövõttu eitab ja ta ei pidanud aru saama, et ettepanek tööde teostamiseks tehakse talle OÜ Kiviehitus poolt. Kuna käesolevas asjas on ulatuslikke ehitustöid teostanud OÜ Kiviehitus, saab AJ poolt alltöövõtu korras teostatud tööd lugeda OÜ Kiviehitus soorituseks, sest kõik muud tõendid viitavad tööde sooritamisele OÜ Kiviehitus poolt. AJ vastupidised ütlused ei ole usaldusväärsed, millele viitab tunnistaja vaenulik meelestatus AŠ vastu.
37.Ehituseks vajaliku materjali transpordikulu kandis OÜ Kiviehitus. Vaidlus puudub, et ehitustööd toimusid, seega ei ole ka vaidlust, et vajalikud materjalid on OÜ Kiviehitus poolt objektile toodud. OÜ Kiviehitus teostas ka objekti koristuse. Kostja kinnitas, et nad kolisid elamusse septembri lõpus 2009, järelikult oli elamu elamiskõlbulik. Kostja ei tõendanud, et ta oleks pidanud majja kolimiseks tellima koristamisteenuse.
38.Siseviimistlustööde teostamist tõendavad alltöövõtjate poolt OÜ-le Kiviehitus edastatud pakkumised ja arved duši vaheseinte projekteerimise ja paigaldamise kohta. Samuti on tõendatud muud töövõtu esemeks olnud tööd. Mitmete alltöövõtjatega suhtles kostja otse, valis vastavad seadmed välja ning lasi pakkumised ja arved teha juba otse OÜ-le Kiviehitus. Kostja on ise mitmed arved vormistanud just OÜ Kiviehitus nimele.
39.Tööde teostamist OÜ Kiviehitus poolt tõendavad sisekujundaja poolt just OÜ-le Kiviehitus edastatud teostusjoonised, projektlahendused ja järelevalveaktid. Töövõtulepingu sisu on teostatud tööde osas tuvastatav üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kõik aktides toodud tööd on tehtud. Maakohus tuvastas kõigi ulatuslikumate aktis nimetatud tööde teostamise. Muude tööde tegemine on tuvastatud muude tõendite
põhjal kogumis. Ka kostja ise kinnitas tööde tegemist. Poolte vahel on peetud läbirääkimisi üksnes puuduste kõrvaldamise üle.
40.Pooled leppisid kokku ehitustööde tasus 90 821,01 eurot, mille kostja peab hagejale tasuma. Isegi kui kokkulepe tasu suuruse kohta ei oleks piisavalt tõendatud, kuulub maksmisele tavaline tasu või vähemalt mõistlik tasu. TsMS § 233 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab kohus piisavate tõendite puudumise korral määrama hüvitatava summa oma siseveendumuse järgi. 41. Ilmselge ja tõendatud on, et töövõtulepingu poolteks olid kostja ja OÜ Kiviehitus. Iseenesestmõistatavalt tuleb eeldada, et kui keegi tegutseb äriühingu juhatuse liikmena majandus- ja kutsetegevuses, siis ta tegutseb, sh sõlmib lepinguid selle äriühingu nimel. Maakohus tuvastas, et suuremas osas teostasid töid OÜ Kiviehitus töötajad, mitte AŠ isiklikult. Samuti on kõik asjaga seotud e-kirjad saadetud just äriühingu e-posti aadressile ja just sellelt aadressilt.
42.Töövõtulepingut OÜ-ga Kiviehitus kinnitab ka 16.04.2009 OÜ Kiviehitus hinnapakkumine ja tööde alustamine OÜ Kiviehitus töötajate poolt pärast pakkumise esitamist. Maakohtu põhjendused kostjale OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumise kättetoimetamise kohta on vastuolulised. Kohus leidis, et pakkumise kättetoimetamine kostjale on tõendamata, kuid tuvastas samas, et ehitustööd algasid lühikese aja jooksul pärast hinnapakkumise väidetavat üleandmist. Tööde alustamisega on tõendatud, et kostja sai kätte ja nõustus OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumisega. Töövõtulepingu sõlmimist kostja ja OÜ Kiviehitus vahel kinnitab ka kostja esindaja 30.03.2010 e-kiri hageja esindajale, kus ei ole mainitud AŠ.
43.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostjale ei ole ka hiljem OÜ Kiviehitus hinnapakkumisi edastatud. Maakohus tuvastas 07.09.2009 e-kirja ja hinnapakkumise kohta, et sellele on lisatud fail suurusega 40,5 kB ja pidas usutavaks kostja väidet, et tegemist ei olnud hinnapakkumisega, kuigi kostja ei ole oma väidet põhjendanud ega tõendanud, et tegemist oli muu failiga.
44.Töid ei teostanud AŠ isiklikult. On eluliselt ebausutav, et kostja ei soovinud niivõrd ulatuslikke ehitustöid tellida ehitusega tegelevalt ettevõttelt, vaid selle ettevõtte juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult. Kui kokkulepe ehitustööde tegemise kohta sõlmitakse ehitusega tegeleva äriühingu juhatuse liikmega, on leping ikkagi sõlmitud äriühinguga, isegi kui tellija täpselt ei tea, mis ettevõttega tegemist on.
45.Kostja oleks oma vastuväite pidanud esitama juba 09.02.2010 pretensioonile. Kostja asus oma väiteid menetluses pahatahtlikult muutma. Esialgu väitis kostja, et ehitustöid ei ole toimunud ja hageja ega OÜ Kiviehitus ei ole Kaskede pst 10a majas kunagi mingeid töid teinud. Pärast tõendite esitamist ehitustööde teostamise kohta hakkas kostja väitma, et töid on küll tehtud, kuid neid ei teostanud mitte OÜ Kiviehitus, vaid AŠ isiklikult.
46.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et asjaolu, et OÜ Kiviehitus mingeid töid Kaskede pst 10a objektil tegi, ei tähenda, et kostjal oli OÜ-ga Kiviehitus tööde teostamiseks leping. Lepingu poolte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu sisust. Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, sest juhatuse liikme AŠ ütlused olid vastuolulised. Juriidiliste eriteadmisteta inimese ütlusi ei saa pidada vastuoluliseks, sest ta eksis vastates juriidiliste terminite kasutamisega ega osanud õiguslikult täpselt seletada pakkumuse ja nõustumuse andmist.
47.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei andnud hagejale võimalust tõendada tunnistaja ütlustega oma väidet töövõtulepingu sõlmimise kohta OÜ Kiviehitus ja kostja vahel ning jättis siis hagi just selle asjaolu tõendamata jätmise tõttu rahuldamata. Kohus nõudis menetluses, et hageja esitaks tõendeid lepingu sõlmimise asjaolude kohta, kuid jättis rahuldamata hageja taotluse MAŠ ülekuulamiseks. Tema ütlustega oleks hageja saanud tõendada töövõtulepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolusid, sh seda, et kostja kinnitas talle telefoni teel, et ta soovib tööde teostamist OÜ Kiviehitus poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
48.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
50.TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmärgitud kohustused täitmata ja rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1).
51.Riigikohus on leidnud, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust ja see on menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu 10.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13 p 19, 22.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11 p 15, 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15). Kuna maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, võis see viia käesolevas asjas ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. 52. Asja materjalist nähtub, et esimeses vastuses hagile ei tunnistanud kostja ühegi hagiavalduses esitatud väite õigsust (I kd lk 35 p 2.1.1). Alles 10.06.2015 apellatsioonkaebuses võttis kostja omaks osa hagiavalduses esitatud asjaoludest - et 29.09.2009 lõpetati elamus vundamendi, keldrikorruse niiskuskahjustuste likvideerimiseks vajalikud tööd ja siseviimistlustööd, elamu anti kostjale üle ja ta kolis sisse 2009.a septembri lõpus ning lisaks telliti kostja poolt elamu fassaaditööd, mis anti valmis kujul kostjale üle 04.12.2009. Samas väitis kostja, et tema ja OÜ Kiviehitus vahel ei ole olnud mis tahes õigussuhet ning tööd teostati suulise lepingu alusel, mille poolteks olid kostja ja AŠ. Kostja arvab, et AŠ püüdis pretensioonis õigussuhte poolena näidata oma äriühingut näiliselt, maksudega seotud põhjusel (III kd lk 55 p-d 3.4.1 ja 3.4.2).
Sama kordas kostja 10.04.2016 vastuses hagiavaldusele (III kd lk 125 p-d 2.2.2, 2.2.3). Neid väiteid kostja oma vastustes ei põhistanud.
53.TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendeid esitavad menetlusosalised ja kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus juhtis 30.11.2015 otsuses maakohtu tähelepanu sellele, et olukorras, kus hageja on esitanud väited ja tõendid, mis hageja arvates tõendavad seda, et töövõtuleping oli sõlmitud OÜ Kiviehitus ja kostja vahel, ei piisa asja lahendamiseks ainult kostja väidetest, et ta hagi ei tunnista. Ringkonnakohus leidis selles otsuses, et vaidluse lahendamiseks tuleb pooltel esitada täiendavaid faktilisi väiteid ja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid (III kd lk 96). Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel eeltoodu suures osas tähelepanuta.
54.18.04.2016 eelistungi protokollist nähtub, et kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid üksnes pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimise kohta (t lk 141). Lepingu sõlmimise temaatikat käsitles kohus ka 01.06.2014 eelistungil. Samal eelistungil leidis maakohus ringkonnakohtu arvates ebaõigesti, et tähtsust ei ole asjaolul, kas kostja sõlmis töövõtulepingu füüsilise isiku AŠ-ga (IV kd lk 158).
55.TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna hageja tõi esile asjaolud töölepingu sõlmimise kohta kostja ja OÜ Kiviehitus vahel, samuti OÜ Kiviehitus poolt tööde tegemise kohta ja esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid, sh kostja esindaja advokaat AR 30.03.2015 e-kirja (I kd lk 55), tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid kostja ja AŠ vahel lepingu sõlmimise ja viimase poolt tööde tegemise kohta ning neid väited omakorda tõendada. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
56.Seega kui kostja väitis, et ta sõlmis töövõtulepingu AŠ-ga, oleks ta pidanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt seda tõendama, sest asja lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas ehitustööde tegemiseks sõlmiti leping juriidilise isikuga OÜ Kiviehitus või füüsilise isiku AŠ-ga (kes oli OÜ Kiviehitus juhatuse liige). Kostja ei toonud kohtumenetluse käigus välja konkreetseid asjaolusid selle kohta, kus, kuidas ja milliste tingimustega ta AŠ-ga suulise lepingu sõlmis. Seetõttu ei ole kostja väide ka kohtumenetluses kontrollitav. Ka maakohus ei tuvastanud seda, et mingeid töid oleks tehtud kostja ja suulise lepingu alusel.
AŠ vahel sõlmitud
57.Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks juhtinud enne asja sisuliseks arutamiseks määratud kohtuistungit (protokoll VI kd lk 64 jj) hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb hagiavalduses tuua selgelt välja ka see, milliseid konkreetseid töid, millises mahus ja
millise maksumusega ta tegi ja milliseid materjale ostis. Vastavalt hageja poolt esitatule oleks kostja pidanud seejärel esitama oma konkreetsed vastuväited ja tõendid selle kohta, milliseid töid ja millise maksumusega keegi tegi ning milliseid materjale ostis, samuti tõendid nende eest tasumise kohta, kuna kostja väitel sõlmis ta tööde tegemiseks ise lepinguid ka kolmandate isikutega ja ta on kõikide tööde eest ka tasunud. Alles sellel kohtuistungil juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja peab esile tooma asjaolud ja tõendama seda, milliseid töid ta konkreetselt tegi ja milliseid materjale ostis. Sellele oleks maakohus pidanud tähelepanu juhtima juba eelmenetluse käigus. Kohus märkis kohtuistungil iseenesest õigesti ka seda, et poole poolt esitama asjaolusid ei saa kohus ise tõendite alusel tuvastada. Samas kohus otsust tehes sellest kinni ei pidanud ja tegi otsustuse hagiavalduses konkreetselt välja toomata OÜ Kiviehitus poolt tehtud tööde tegemise kohta tõendite alusel.
58.Maakohus tuvastas, et OÜ Kiviehitus tegi Kaskede pst 10a objektil paljusid ehitustöid ja nende tööde tegemine algas 2009.a aprillis või mais. Samas leidis maakohus, et OÜ Kiviehitus ja kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud ning OÜ-l Kiviehitus võisid kostja vastu tekkida lepinguvälised nõuded. Millist õiguslikku alust kohus siinjuures silmas pidas, otsusest ei nähtu.
59.Maakohus leidis, et OÜ Kiviehitus ja kostja vahelist lepingut ei saa lugeda sõlmituks seetõttu, et kirjalikest hinnapakkumistest ei nähtu, et need oleks just OÜ Kiviehitus pakkumised (va 16.04.2009 hinnapakkumine), tõendamata on asjaolu, et kostja sai need e-posti teel kätte ja kõiki hinnapakkumistes näidatud töid OÜ Kiviehitus ei teinud. Seetõttu ei saanud kostja anda kohtu arvates ka nõustumust OÜ Kiviehitus pakkumistele.
60.VÕS §-de 8 ja 9 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seadus ei sätesta, et töövõtulepingut saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui töövõtja saadab tellijale kirjaliku hinnapakkumise, millele tellija annab (kirjaliku) nõustumuse, nagu võib järeldada maakohtu otsusest. 61. Lepingu saab sõlmituks lugeda, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Piisavalt selgeks tuleb lugeda olukorda, kus kokkulepe sisaldab sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Iga konkreetse lepinguliigi puhul tuleb hinnata, millised tingimused on kokkuleppe siduvuse hindamise seisukohalt olulised. Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu puhul olulisteks tingimusteks töövõtja poolt tehtav töö ja tellija poolt makstav tasu. Kui töövõtja ei tee kõiki hinnapakkumistes märgitud töid, ei tähenda iseenesest lepingu puudumist, nagu maakohus leidis. See asjaolu võib mõjutada töövõtjale makstava tasu suurust. 62. Eelduslikult pidid töövõtjal (või kostja käsitluse järgi mitmetel töövõtjatel) ja tellijal olema kokkulepped nii tehtavate tööde kui ka nende eest makstava tasu kohta. Kui kostja väidab, et ta ei ole kunagi näinud 16.04.2009 hinnapakkumist, millele oli selgelt märgitud, et pakkumise teeb OÜ Kiviehitus, tuleb tal tõendada, millise ja kelle poolt tehtud pakkumise või millise kokkuleppe alusel töödega alustati ja töid tehti.
63.Lisaks 16.04.2009 hinnapakkumisele on hageja esitanud kohtule 17.06.2009, 06.07.2009, 28.07.2009 ja 07.09.2009 hinnapakkumised mööbli, lisatööde ja fassaaditööde kohta (IV kd lk 101, 103,107,111). Nendele hinnapakkumistele on märgitud nii OÜ Kiviehitus eposti aadress kui ka tema seadusliku esindaja AŠ isiklik e-posti aadress. Tõenditena on esitatud ka e-kirjad, mis on saadetud kas vahetult pärast hinnapakkumiste vormistamist või samal päeval OÜ Kiviehitus e-posti aadressilt XXX kostja e-posti aadressile XXX, s.o vastavalt 19.06.2009, 06.07.2009, 28.07.2009 ja 07.09.2009 (IV kd lk 100, 102, 104, 108). Kirjadele on lisatud manused pealkirjadega hinnapakkumine 09058 mööbel ja elamu rekonstruktsioon2.XLS ning lisatud dokumendid on hageja väidete kohaselt hinnapakkumised. Kostja väitel ei ole talle hinnapakkumisi kunagi saadetud. Kuna hageja on tõendanud e-kirjade saatmist koos manustega, oleks kostja pidanud esitama tõendid selle kohta, millise sisuga manused ta kätte sai.
64.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, et hinnapakkumistele oli märgitud OÜ Kiviehitus e-posti aadress, sest aadressile XXX saabus ka AŠ isiklik post. Maakohus ei põhjendanud, mil viisil tõendab seda kohtu arvates kostja 20.05.2009 ekiri, mille sisuks on ehitustöödega seotud arvete vormistamine OÜ Kiviehitus nimele (III kd lk 150).
65.Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda lepingupoolte tuvastamisel hinnang muu hulgas ka sellele, kui eluliselt usutavad on kostja väited selle kohta, et ca 1,5 miljoni krooni maksumuses pidi elamu ulatuslikke renoveerimistöid tegema füüsiline isik olukorras, kus kostja väidete kohaselt oli tema tahe, et ehitustöödega alustatakse kohe ja need tehakse kiiresti. Samuti tuleb kostja väidete usaldusväärsust hinnata sellest aspektist, et esimeses vastuses hagiavaldusele ei võtnud ta omaks isegi seda, et Kaskede pst 10a asuvas kostja elamus oleks üldse remonditöid tehtud. Kuna kohtule on tõenditena esitatud OÜ Kiviehitus nimel vormistatud arveid ja müüjatelt OÜ Kiviehitus e-posti aadressilt küsitud ja sinna saadetud hinnapakkumisi, tuleb maakohtul ka nendega seonduvaid asjaolusid asja uuel läbivaatamisel eelmenetluses täpsustada.
66.Lisaks sellele juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Sama on sätestatud TsMS § 442 lg-s 8. Seega ei saa kohus otsust rajada oletusele, nagu maakohus tegi advokaat AR 30.03.2015 e-kirja hindamisel, kui leidis, et AŠ ja kostja võisid kaaluda ehitustööde käigus tekkinud erimeelsuste lahendamist selliselt, et OÜ Kiviehitus parandab mingid vead. Seejuures viitas kohus VÕS § 578 lg-s 1 sätestatud kompromissilepingule. Asja materjalist ei nähtu, et pooled oleks seda kirja käsitlenud kompromissilepinguna ja kohus oleks pooltega eelnimetatud sätte kohaldamist arutanud. Seega on maakohtu eelmärgitud järeldus ka üllatuslik. Maakohtul tuleb seda tõendit hinnates teha otsustus selle kohta, millist faktilist asjaolu see tõendab.
67.Asja materjali kohaselt saatis OÜ Kiviehitus 09.02.2010 kostjale töövõtulepingu täitmise nõude (I kd lk 14-16), millele oli lisatud 4 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve. Kostja sellele kirjalikult ei vastanud. Samas on 30.03.2010 e-kirjas märgitud, et 03.03.2010 (s.o pärast kostja poolt nõude, aktide ja arve kättesaamist) toimus Kaskede pst 10a objektil kohtumine seoses kostja poolt esitatud puudustega OÜ Kiviehitus poolt teostatud töödes.
Kostja esindaja AR küsib kirjas OÜ Kiviehitus selleaegselt lepinguliselt esindajalt I. Lillolt, kas aktid on üle vaadatud, millal OÜ Kiviehitus saab alustada puuduste likvideerimist ja milline on planeeritud puuduste kõrvaldamise aeg. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel seda kirja uuesti hinnata ja teha kindlaks, kas sellega saab tõendatuks lugeda, et 2010.a alguses pidas kostja oma lepingpartneriks OÜ-t Kiviehitus, nagu väidab hageja.
68.Juhul, kui kohus tuvastab lepingu sõlmimise kostja ja OÜ Kiviehitus vahel ja leiab, et töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub VÕS § 637 lg 1 järgi maksmisele tavaline tasu. Maakohtul tuleb teha sellisel juhul hagejale ettepanek esitada tõendid, mille alusel saaks tavalise tasu kindlaks määrata.
69.Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Sealjuures peab maakohus selgelt selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist, mis hõlmab ka seda, millised asjaolud on pooled maakohtus omaks võtnud ja milline on asjaolude tõendamiskoormis. Samuti peab maakohus arvestama, et kohtul oli kohustus juhtida poole tähelepanu sellele, et pool on kohtu arvates esitanud vorminõuetele mittevastava (OÜ Tublid Poisid kinnituskiri IV kd lk 45) või asjakohatu tõendi, või tegema TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui pool ei esitanud mingi vaidlusaluse asjaolu kohta tõendeid.
70.Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale kohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Reet Allikvere