Natural Ehitus OÜ hagi TS vastu 90 821 euro 1 sendi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
37 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Natural Ehitus OÜ (registrikood 11879024, asukoht Saeveski 9-3, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (e-post:
3.Rahuldada TS taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel TS nimi tähemärgiga ja mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-61698
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.12.2013 esitas Natural Ehitus OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse TS (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 90 821 eurot 1 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 26 029 eurot 32 senti ja sealt edasi viivise põhinõudelt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Kiviehitus (töövõtja) suulise töövõtulepingu, mille alusel viimane kohustus tegema kostja Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas elamus erinevaid remonttöid. 29.09.2009 lõpetas töövõtja keldrikorrusel niiskuskahjustuste likvideerimise, vundamendi soojustamise ja esialgsed siseviimistlustööd. Seejärel seadis töövõtja elamu korda ja andis kostjale üle, väljastades selleks kolm tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Kostja ei esitanud tööde kohta kirjalikke pretensioone. Töövõtja jätkas elamu rekonstrueerimist ning lõpetas kõik tellitud tööd 4.12.2009. Töövõtja esitas kostjale viimaste tööde kohta neljanda akti, kostjal ei olnud ka nende tööde kohta pretensioone. Kostja keeldus põhjuseta akte allkirjastamast. Töövõtja esitas kostjale tehtud tööde eest 4.12.2009 arve 90 821 euro 1 sendi saamiseks, kuid kostja arvet ei tasunud. 9.02.2010 esitas töövõtja kostjale pretensiooni nõudega, et kostja allkirjastaks aktid ja tasuks võlgnevuse hiljemalt 25.02.2010. Kostja seda ei teinud. 1.03.2011 loovutas töövõtja oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Et kostja esitas aegumise vastuväite, palus hageja teha vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud. Kostjale esitatud arvele oli tasumise tähtaeg (25.12.2009) märgitud lootuses, et asjad hakkaksid liikuma. Aktide alla kirjutamata jätmisega keeldus kostja töid vastu võtmast. Kokkulepet, et töö tuleb vastu võtta, ei olnud, kuid vastuvõtmine on ehituse puhul tavaline. Pretensiooniga oli töövõtja andnud kostjale tähtaja tööde vastuvõtmiseks kuni 25.02.2010. Sel kuupäeval muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks, sest siis sai töövõtja lugeda tööd vastuvõetuks. Tööde vastuvõtmise ajaks ei saa lugeda arvel näidatud tasumise tähtaega ka seetõttu, et lepingupoolte vahel käisid läbirääkimised tööde eest tasumise üle. Kostja väitis, et mõned tööd ei vasta tema ootustele, mistõttu toimusid läbirääkimised, millised tööd peaks töövõtja kompromissi korras parandama. Kostja konkreetseid puudusi nimetada ei suutnud, mistõttu hageja saatis pretensiooni. Läbirääkimiste käigus 3.03.2010 kohtusid töövõtja esindaja ja kostja koos esindajatega ehitusel, et lõplikult kokku leppida tööde eest tasumise tingimustes. Alles 22.10.2010 vormistati kompromisslepingu projekt, pärast nõude loovutamist jätkas hageja läbirääkimisi ja need kestsid 2013. aasta sügiseni. Hagejal ja kostjal on sel ajavahemikul olnud omavahel 11 telefonikõnet. Pärast korduvaid lubadusi tööde eest tasuda lõpetas kostja suhtluse hagejaga ega vastanud enam hageja ettepanekutele. Siis sai hagejale selgeks, et kostja ei tahagi kompromissi sõlmida. Läbirääkimiste tõttu peatus nõude aegumine ajavahemikus 25.02.2010 kuni sügiseni 2013. Kostja vastuväited
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-61698
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et töövõtja ei ole töid teinud ja kostjal ei ole töövõtjaga õigussuhet. Kui eeldada, et pooled sõlmisid 2009. aastal suulise töövõtulepingu, on hagi hageja enda esitatud asjaolude kohaselt aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks arvel näidatud tasumise tähtpäeval, 25.12.2009. Sel kuupäeval sai lugeda, et kostja on töö vastu võtnud. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 1.01.2010 ning oli hagi esitamise ajaks lõppenud. Kostja palus teha vaheotsuse ning kohaldada aegumist. Läbirääkimiste pidamist ja nõude aegumise peatumist ei ole hageja tõendanud. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 28.04.2014 vaheotsusega rahuldamata kostja taotluse kohaldada aegumist ning otsustas jätkata menetlust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3). Maakohus hindas, kas juhul, kui väidetav töövõtuleping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1) oleks olnud sõlmitud, oleks hageja võimalik nõue aegunud või mitte.
6.Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-le 1 ja VÕS § 82 lg-le 7 ning leidis, et kuivõrd pooled on seisukohal, et kokkulepet tööde eest tasumise tähtaja kohta ei olnud, märkis töövõtja arvele tasumise tähtaja oma suvast lähtudes. Tasu maksmise aega ei olnud kindlaks määratud. Kokkuleppe puudumisel tuleb lähtuda tasunõude sissenõutavuse hindamisel VÕS §-st 637. Üldteada asjaoluna on ehitusvaldkonnas vähemalt suuremahuliste tööde puhul tavapärane, et tellija võtab töö kirjalikult vormistatud dokumendiga vastu. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud. Tuvastatud asjaoludel tehti kostja elamus mahukaid töid, sellele viitab ka tasunõue. Seetõttu oli juhul, kui töövõtuleping sõlmiti, kostjal kohustus töö vastu võtta. Hageja võimalik tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
7.Poolte väidetest ega asjas esitatud tõenditest (neli akti, millel ei ole kostja allkirja) ei tulene, et kostja oleks tööd vastu võtnud. VÕS § 638 järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Maakohtule esitatud arvest nähtub töövõtja soov, et kostja maksaks tehtud tööde eest hiljemalt 25.12.2009. Tööde vastuvõtmise kohta ei ole arvel ühtegi märget. See viitab asjaolule, et töövõtja ei avaldanud arve esitamisega ning sellele tasumistähtaja märkimisega tahet anda kostjale täiendav tähtaeg tööde vastuvõtmiseks. Pretensiooni on töövõtja märkinud, et kostjal on arve tasumata. Pretensiooni kohaselt teeb töövõtja sellega kostjale ettepaneku kirjutada alla tööde üleandmise aktid ning tasuda töövõtutasu vastavalt arvele hiljemalt 25.02.2010. Nõudes pretensioonis aktide allakirjutamist, asus töövõtja selgelt nõudma töö vastuvõtmist. Aktide allakirjutamine on oluline töö vastuvõtmise fikseerimise seisukohast ning muud äratuntavat huvi töövõtjal aktide allakirjutamise nõudmiseks ei ole. Kui töö oleks olnud vastu võetud enne pretensiooni saatmist või töövõtja oleks soovinud anda arvega tähtaja töö vastuvõtmiseks, oleks töövõtjal puudunud põhjus nõuda pretensioonis aktide allakirjutamist. Kuivõrd tõenditest ei nähtu, et töövõtja oleks andnud kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks enne pretensiooni esitamist, tuleb asuda seisukohale, et töövõtja andis kostjale pretensiooniga töö vastuvõtmiseks tähtaja hiljemalt 25.02.2010.
8.Kuivõrd töövõtja väljastas tööde kohta arve tasumistähtajaga 25.12.2009 ning heitis pretensioonis kostjale ette arve tasumata jätmist, on hageja ise käsitanud oma nõuet sissenõutavaks muutununa enne pretensiooniga antud tähtaja saabumist. Eeltoodu ei tähenda aga, et tasunõue oleks ka tegelikult varem sissenõutavaks muutunud. Arve on alla kirjutanud töövõtja seaduslik esindaja, pretensiooni koostas aga advokaat. Seega on eluliselt usutav, et töövõtja ei teadnud arve esitamise ajal, et tasu sissenõutavaks
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-61698 muutumiseks tuleb anda tellijale tähtaeg tööde vastuvõtmiseks, kui tööd ei ole vastu võetud. Hageja väidab, et luges tööd vastuvõetuks 25.02.2010. Asjaolu, et töövõtja asus nõudma tasu maksmist enne kostja poolt tööde vastuvõtmist või tööde vastuvõtmiseks antud tähtaja möödumist, tähendab üksnes seda, et enne 25.02.2010 esitatud tasunõuded on alusetud ning kostjal ei olnud kohustust neid enne seda kuupäeva täita. Sissenõutavaks muutumata nõude täitmise nõudmine ei muuda nõuet iseenesest sissenõutavaks.
9.Seega muutus töövõtja võimalik tasunõue kostja vastu VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks 25.02.2010 ning hageja nõude aegumine algas TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 järgi 2010. aasta lõppemisest ehk 1.01.2011 kell 00.00. Katkematult ja peatamatult kulgedes oleks kolmeaastane aegumistähtaeg lõppenud 31.12.2013 kell 24.00. Hagi esitati 30.12.2013. Seega ei saa hageja võimalikud nõuded olla aegunud. Kuivõrd hageja nõuded ei oleks aegunud sõltumata sellest, kas aegumine vahepeal katkes või peatus, ei ole tähtsust sellel, kas pooled pidasid läbirääkimisi. Seetõttu ei hinda kohus läbirääkimiste tõendamiseks esitatud hageja tõendeid (kompromissilepingu projekt jt). Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja kohaldada uue otsusega aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja aegumise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vahepealne menetluse käik
12.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.11.2014 otsusega maakohtu vaheotsuse ja tegi lõppotsuse, jättis hagi rahuldamata ja rahuldas apellatsioonkaebuse, menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
13.Riigikohus rahuldas 27.05.2015 otsusega kassatsioonikaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu täies ulatuses tühistada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja töövõtja (kes loovutas nõude hagejale) ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu järgse tasu maksmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid töövõtja OÜ Kiviehitus ja kostja töövõtulepingu, mille järgi pidi töövõtja teostama erinevaid remonditöid kostjale kuuluvas Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas elamus. Töövõtja väljastas kostjale kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja väidete kohaselt võttis kostja kõik aktides märgitud tööd vastu ega esitanud nende kohta töövõtjale ühtegi pretensiooni. Peale seda, kui kostja elamusse sisse kolis, lõpetas töövõtja tööd ja esitas kostjale neljanda akti tööde teostamise kohta. Kostja võttis ka neljanda akti järgsed tööd vastu ega esitanud nende osas töövõtjale ühtegi pretensiooni. Kuna kostja võttis tööd vastu, siis esitas töövõtja kostjale tasumiseks arve. Kostja töövõtjale arvet ei tasunud. Töövõtja esitas kostjale pretensiooni ja teostatud tööde aktid, paludes need allkirjastada. Kostja akte ei allkirjastanud, töövõtulepingu järgi esitatud arvet ei tasunud. Hagiavalduse kohaselt pidasid peale töövõtja poolt nõude
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-61698 loovutamist hageja ja kostja läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks kompromissiga, kuid kokkuleppele ei jõutud.
16.Kostja teatas vastuses hagile, et ta ei mööna mistahes hageja esitatud väidete õigust ning ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja taotles vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamiseks.
17.Maakohus jättis 28.04.2014 otsusega rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja otsustas, et menetlust tuleb jätkata. Maakohtu otsuse kohaselt soovib hageja esitada nõuded kostja vastu tulenevalt kostja ja OÜ Kiviehitus vahel 2009.a sõlmitud töövõtulepingust, kostja väitel sellist lepingut sõlmitud ei olnud. Kohus hindas, kas juhul, kui hageja poolt väidetav töövõtuleping oleks sõlmitud, oleksid hageja võimalikud nõuded aegunud või mitte.
18.Sellest tulenevalt ei tuvastanud maakohus poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades, kas töövõtja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Maakohus, lahendades asjas kostja taotlust vaheotsuse tegemiseks, lähtus hageja väidetest, et töövõtja ja kostja vahel oli töövõtuleping sõlmitud.
19.Kuna kostja hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet ei tunnistanud, siis ei saa TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt kohus lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt omaksvõetuks. Kui kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et tema hagi ei tunnista ja hagejaga puudub tal igasugune õigussuhe, samas esitab hageja oma väidete, et töövõtuleping OÜ Kiviehitus ja kostja vahel oli sõlmitud ja nõue ei ole aegunud, kuna poolte vahel toimusid läbirääkimised, tõendamiseks tõendeid (töövõtja poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmisaktid, tööde eest kostjale tasumiseks esitatud arve, kostjale esitatud pretensioon; kostja lepingulise esindaja poolt OÜ-u Kiviehitus lepingulisele esindajale saadetud e-kiri, hageja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud kompromissleping, hageja telefonikõnede väljatrükk, millest väidetavalt nähtub kõnede tegemine kostjale), siis ei piisa asja lahendamiseks ainult kostja väidetest, et ta hagi ei tunnista. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus jättis TsMS § 392 lg 1 p-dest 1- 3 tuleneva kohustuse täitmata, millega rikkus menetlusõiguse norme.
20.Kostja on 10.06.2015 menetlusdokumendis avaldanud, et ta võtab omaks järgnevad väited:1) 29.09.2009 lõpetati elamus vundamendi ning keldrikorruse niiskuskahjustuste likvideerimiseks vajalikud tööd ja siseviimistlustööd, 2) elamu anti kostjale üle ning ta kolis sisse 2009 septembri lõpul, 3) lisaks telliti kostja poolt elamu fassaaditööd, mis valmis kujul anti kostjale üle 04.12.2009. Samas selgitab kostja, et tal ei ole kunagi olnud mistahes õigussuhet OÜ-ga Kiviehitus, ning et eelpoolviidatud tööd teostati suulise lepingu alusel, mille poolteks olid kostja ja AŠ. Hageja 17.06.2015 menetlusdokumendist nähtub, et hageja arvates võttis kostja omaks, et OÜ Kiviehitus on hageja poolt väidetud tööd elamus teostanud. Kostja väitele, et leping oli tal sõlmitud AŠ-ga, vaidleb hageja vastu.
21.Selleks, et aegumise taotlust saaks lahendada, tuleb tuvastada, kas hageja esiletoodud asjaolud on nõude aegumise üle otsustamiseks piisavad, sest TsMS § 449 lg 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel on see, et poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseeritakse pooltevaheline õigussuhe. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda poolte poolt esitatud asjaolud ja tõendid käesolevas menetlusstaadiumis otsustada, kas ja milline õigussuhe OÜ Kiviehitus ja kostja vahel oli. Seega ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-61698
22.TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemise otsustamisel tuleb kohtul kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades ei võimalda aegumise kohaldamise küsimuse lahendamine enne asja sisulist lahendamist menetlust lihtsustada ja kiirendada, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb pooltel esitada täiendavaid faktilisi väiteid ning oma väidete tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks, ilma, et ringkonnakohus aegumise kohaldamise üle otsustaks. Kostja taotluse lahendamine
23.Kostja taotles asendada jõustunud kohtuotsuses tema nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus leiab, et juhindudes TsMS § 462 lg-st 2 tuleb kostja taotlus rahuldada. Menetluskulude jaotus
24.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele vastavalt TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.